Kuidas võib saada vanavanemast lapselapse eestkostja?
Võib juhtuda, et vanaema või vanaisa hakkab ühel hetkel oma lapselast igapäevaselt kasvatama, sest lapse vanemad ei saa või ei suuda tema eest hoolitseda. Näiteks võib laps juba elada vanaema juures, vanaema viib teda kooli ja arsti juurde ning hoolitseb tema igapäevaste vajaduste eest. See aga ei tähenda veel, et vanaema võib lapse nimel kõiki vajalikke otsuseid teha.
Kui laps vajab eestkostjat, määrab eestkostja kohus. Eestkostjat võib vaja minna näiteks siis, kui lapse vanemad on surnud, raskelt haiged, kadunud, omavahel või lapse suhtes vägivaldsed või ei suuda sõltuvuse või muude tõsiste probleemide tõttu lapse eest hoolitseda.
Kohtusse võib avalduse esitada vanavanem ise või omavalitsus. Kohus otsustab, kes sobib lapse eest hoolitsema. Arvesse võetakse muu hulgas seda, milline on inimese suhe lapsega ja kas tal on võimalik lapse eest hoolitseda. Eestkostjaks võib saada vanaema, vanaisa või mõni teine lapsele lähedane inimene.
Kui kohus määrab vanavanema lapse eestkostjaks, saab ta õiguse lapse nimel vajalikke otsuseid teha ja teda näiteks ametiasutustes esindada. Eestkostjal võib olla õigus ka toetustele ja tugiteenustele.
Eestkoste ei ole sama mis lapsendamine. Laps jääb endiselt oma vanemate lapseks ning vanematel säilib üldjuhul kohustus teda ülal pidada. Eestkostja õigused ja kohustused määrab kohus ning need on kirjas kohtumääruses.
Millistele toetustele ja hüvitistele on lapse eestkostjal õigus?
Eestkostja saab taotleda sotsiaalkindlustusametist perehüvitisi ning tal võib olla õigus samadele toetustele ja hüvitistele, mida saavad lapsevanemad, kui nende saamise tingimused on täidetud. Lisaks võib eestkostja saada eestkostetava lapse toetust, mida tavalisele lapsevanemale ei maksta.
Eestkostjal võib olla õigus järgmistele toetustele ja hüvitistele:
- sünnitoetus, kui lapsevanem ei ole seda saanud ja lapse sünnist ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud;
- lapsetoetus;
- lasterikka pere toetus, kui eestkostja peres kasvab kolm või enam last;
- üksikvanema lapse toetus, kui lapsel puudub rahvastikuregistris seos teise vanemaga või teine vanem on tagaotsitav;
- eestkostetava lapse toetus;
- toitjakaotustoetus, mis on alates 1. oktoobrist 2026 vanema kaotanud lapsele makstav peretoetus ja asendab toitjakaotuspensioni;
- isa vanemahüvitis, kui seda ei ole juba täies ulatuses kasutatud;
- jagatav vanemahüvitis, kui vanemad ei ole seda juba täies ulatuses kasutanud;
- lapsepuhkuse päevad töötavale eestkostjale, kui vanem ei ole neid juba kasutanud;
- kogumispensioni täiendavad sissemaksed teise pensionisambasse alla kolmeaastase lapse puhul, kui saaja on teise pensionisambaga liitunud.
- elatisabi, kui elatise väljamõistmiseks on käimas kohtumenetlus ning väljastatud on makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus;
Perehüvitiste määrad leiab siit.
Mis saab toetustest siis, kui laps saab 18-aastaseks?
Kui noor saab 18-aastaseks ja hakkab iseseisvalt elama, võib ta taotleda peretoetusi enda nimele. Kui ta jätkab õpinguid ja ei ole veel keskharidust omandanud, makstakse peretoetusi kuni selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks. Kui noor 19-aastaseks saades enam ei õpi, lõpeb ka õigus peretoetustele.
Millistele toetustele on eestkostjal õigus, kui tema hoole all kasvaval lapsel on puue?
Puudega lapse sotsiaaltoetust makstakse kuni 16-aastase lapse eest, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Kui lapsel on väga harva esinev haigus, kuid puuet ei ole tuvastatud, võib tal olla õigus harvikhaigusega lapse toetusele.
Alates 16. eluaastast makstakse tuvastatud puude korral puudega tööealise inimese sotsiaaltoetust.
Toetuste suurused sõltuvad puude raskusastmest ja nende kohta leiab teavet siin:
Puudega tööealise inimese toetus
Millist abi ja tuge saab eestkostja lisaks rahalistele toetustele?
Lisaks rahalisele toele saavad eestkostjad kasutada mitmesuguseid riigi rahastatud tugiteenuseid, mida korraldab sotsiaalkindlustusamet ja osutavad ameti lepingupartnerid.
Eestkosteperedele pakutakse kohanemis- ja peretuge, psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat ja kogemusnõustamist. Samuti saab osaleda tugigruppides ja rühmanõustamistel. Tugiteenuste saamiseks võib pöörduda sotsiaalkindlustusameti või teenuseosutaja poole. Peretoe saamiseks tuleb pöörduda omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole.
Millist abi saab eestkostja veel omavalitsusest?
Omavalitsuse sotsiaaltöötaja või laste heaolu spetsialist annab nõu, milliseid toetusi, teenuseid ja muud abi on võimalik saada. Toetused ja teenused võivad omavalitsuseti erineda, seega tasub uurida, milliseid võimalusi sinu elukohas pakutakse. Abi võib vaja minna näiteks lapse hariduse, tervise, huvitegevuse, pere majandusliku olukorra või igapäevase toimetuleku korral. Kui tekivad raskused, tasub abi küsida võimalikult vara.
Kas vanavanem saab abi ka siis, kui laps juba elab tema juures, kuid kohus ei ole teda veel eestkostjaks määranud?
Jah, kui laps elab juba vanavanema juures, kuid eestkoste ei ole veel ametlikult vormistatud, saab abi küsida oma omavalitsusest. Omavalitsus hindab pere ja lapse vajadusi ning aitab leida sobivaid teenuseid ja toetusi. Eestkostjale mõeldud tugiteenuseid saab kasutada pärast seda, kui kohus on eestkostja määranud. Abi tasub küsida võimalikult vara, et pere ei jääks keerulises olukorras üksi.
Milliste probleemidega puutuvad sugulased, kes võtavad lapse enda hoolde, kõige sagedamini kokku?
Võib juhtuda, et eestkostja ei saa kõigist talle mõeldud toetustest ja teenustest kohe teada. Seetõttu saadab sotsiaalkindlustusamet uutele eestkostjatele teenuseid tutvustavaid kirju, et nad oleksid olemasolevatest võimalustest teadlikud ega jääks infosulgu. Vajaduse korral võtame eestkostjatega ka telefoni teel ühendust, et uurida, kuidas neil läheb ja kas nad vajavad abi.
Vanavanematest eestkostjad võivad alguses mõelda: „See on ju minu lapselaps – mis siin ikka rasket olla saab?“ Mõnel juhul lähebki kohanemine sujuvalt. Samas võib laps olla kogenud raskeid sündmusi ning ka eestkostja peab kohanema uue ja keerulise rolliga.
Mõnikord ilmnevad raskused alles mõne aja pärast. Näiteks on vanavanemad kirjeldanud olukordi, kus laps hakkab ootamatult uksi paugutama, karjuma või ei tule pärast kooli koju. Sellises olukorras võib eestkostjale tunduda, et lapse käitumine ei ole vastuvõetav, kuid sageli on selle taga lapse läbielatud trauma ja kohanemisraskused.
Eestkostjatel võib olla keeruline tunnistada, et nad vajavad abi või ei tule olukorraga iseseisvalt toime. Kui esimeses telefonikõnes öeldakse sageli, et „kõik on hästi“, siis mõne kuu pärast võidakse siiski ühendust võtta ja öelda: „Teate, tegelikult ei ole kõik korras ja ma vajan abi.“
Oluline on teada, et abi on olemas ja seda tasub küsida, kui tekib tunne, et üksi on raske toime tulla. Esimene kontakt võiks olla lapse elukohajärgne lastekaitsetöötaja. Ta aitab hinnata pere vajadusi ning leida sobivaid teenuseid. Sotsiaalkindlustusametist saab küsida nõu toetuste ja tugiteenuste kohta.
Kui palju lapsi Eestis kasvab praegu vanaema, vanaisa või teiste sugulaste eestkoste all?
Eestkostel oli 30. juuni 2026. aasta seisuga 1065 last. 2025. aastal oli see arv 1079 ja 2024. aastal 1020. Seega on eestkostel olevate laste arv viimastel aastatel püsinud üsna stabiilsena.
Need arvud kajastavad kõiki eestkostel olevaid lapsi ega näita eraldi, kui paljud neist kasvavad vanaema, vanaisa või mõne muu sugulase eestkoste all.
Kui sul on küsimusi toetuste, hüvitiste või tugiteenuste kohta, võta ühendust sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360 (tööpäeviti kell 9–17) või e-posti teel [email protected].
Lisalugemist: eestkostja teejuht
