Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

1. juulil jõustuv hooldereform leevendab inimeste väljaminekuid hooldekodude kohatasudele

25.05.2023 | 12:12

1. juulil 2023 jõustuva hooldereformiga hakkab riik panustama hooldekodude kohatasude maksmisesse, mis toetab oluliselt hoolealuste ja nende lähedaste toimetulekut.

Hooldereformiga eraldatakse kohalikele omavalitsustele täiendavaid rahalisi vahendeid, millega muutub hooldekodukoht teenuse saajatele taskukohasemaks, tõstetakse üldhoolduse kvaliteeti ja mis võimaldab parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Lisaks hüvitab keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele teenuse saajatele kohalik omavalitsusus osaliselt ka nende makstavad majutus- ja toitlustuskulud. 

Reformi planeerimisel valminud uuringu andmetel hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest Eesti elanikest 22 protsenti ehk hinnanguliselt 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Neist üle 30 000 inimese panustab selleks nädalas üle 40 tunni.

“Sageli tegelevad oma lähedase eest hoolt kandmisega tööealised inimesed, kes peavad valima, kas võimaldada neile kohta tasulises hooldekodus või jääda hooldajaks ise. See seab suure osa elanikkonnast tööturul haavatavasse olukorda,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. 

2022. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringu järgi võiks hooldereformi mõjul tulla tööturule tagasi ligikaudu 20 000 inimest. “Reformiga soovime toetada hoolt vajavate inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut. Sama olulisena näeme ka võimalust parandada lähedaste vaimset heaolu, kuna reformi tulemusel väheneb nende hoolduskoormus ning suureneb võimalus naasta tööturule,” lausub Riisalo. 

Statistika kohaselt on suurim vajadus hooldeteenuste järele vanemas vanuserühmas, mistõttu on reformipaketis lisatoetused neile, kelle sissetulek on alla keskmise vanaduspensioni määra. Käesoleval aastal on prognoositud hooldekodude keskmine teenusekulu ligi 1300 eurot kuus, keskmine vanaduspension aga ligi 700 eurot, mis ei kata täielikult teenuse maksumust. 

“Hoolealuse toimetuleku toetamiseks on reformipaketis lisaks ka leevendus keskmisest vanaduspensionist vähem teenivatele inimestele – kui inimese sissetulek jääb keskmisest vanaduspensionist madalamaks, hüvitab kohalik omavalitsus puudujääva osa kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni, mis tagab ka abivajajale hooldekodukoha,” lisas Riisalo.

Hooldereformiga investeerib riik 2023. aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks 40 miljonit eurot, 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 62 miljoni euroni.

Hooldereformi võib pidada üheks viimaste aastakümnete suurimaks, oodatumaks ja vajalikumaks reformiks sotsiaalvaldkonnas. Reformiga annab riik omavalitsustele lisaks nende tänasele rahalisele panusele täiendavad rahalised vahendid pikaajalise hoolduse korraldamiseks. Omavalitsused saavad riigi antud vahendeid kasutada nii hooldekodu teenuse kui koduse hoolduse korraldamiseks.

Rohkem infot: www.sm.ee/hooldereform

Teate edastas

Auris Aleksandrov
Meediasuhete nõunik
Sotsiaalministeerium
[email protected] / [email protected]
www.facebook.com/sotsiaalministeerium