Euroopa liiduga seotud perehüvitised

Samal ajal ei ole lubatud maksta ühe ja sama lapse eest kahe riigi perehüvitisi täies määras.

Et välja selgitada, milline riik peab perele hüvitisi maksma, võetakse EL-is appi prioriteetsuse
määramise eeskirjad:

1. Töötamise alusel saadavad õigused

Perehüvitiste maksja määramisel on kõige olulisem roll sellel, kas ja kus riigis lapsevanemad töötavad. Töötamisega samaväärselt arvestatakse töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saamist ja vanemapuhkusel (endise nimega: lapsehoolduspuhkusel) viibimist (s.t töösuhe on peatatud lapse kasvatamise tõttu).

Esmane perehüvitiste maksja on alati see riik, kus lapsevanem töötab (või on töötamisega võrdsustatud olukorras)! Kui mõlemad vanemad töötavad ja nende töökohad on erinevates riikides, maksab esmasena perehüvitisi see riik, kus elavad laps või lapsed. Esmane hüvitisi maksev riik määratakse iga lapse osas eraldi. Seega, kui peres on mitu last ja lapsed elavad erinevates riikides, võib ka esmane perehüvitisi maksev riik olla lastel erinev.

Kui esmase riigi perehüvitiste summa on teise riigi perehüvitiste summast väiksem, maksab teine riik lisahüvitist. Kui aga suurem, siis teisel riigil lisahüvitise maksmise kohustust ei teki. Hüvitisi maksab sel juhul vaid üks riik.

NB! Teises riigis töötamise alla ei kuulu lähetused! Kui Eesti tööandja on Sind teise riiki tööle lähetanud, oled jätkuvalt kindlustatud Eestis ja Sinu suhtes kohaldatakse Eesti hüvitiste maksmise reegleid. Vaatame peret kui tervikut, seega sellises olukorras teeme kindlaks, milline riik on pere teise vanema suhtes kindlustajariigiks ning kus elavad lapsed. Kui Sa töötad korraga kahes riigis, siis tuleb Sinu suhtes määrata kindlustajariik (vt ka tõendi A1 taotlemine).

2. Pensioni saamise alusel saadavad õigused

Pensioni saamist arvestatakse töötamise järel teisena. Kui üks vanem töötab, on esmane hüvitiste maksja see riik, kus ta töötab. Kui aga teine vanem elab koos lapse või lastega teises riigis ja saab seal pensioni, arvestatakse seda lisahüvitise määramisel. Kui pensioni maksva riigi perehüvitiste summa on suurem, peab see riik maksma lisahüvitist.

Kui mõlemad vanemad saavad pensioni ja kumbki ei tööta, on esmaseks hüvitisi maksvaks riigiks see, kus elab laps. 

Näide. Lapse isa elab Soomes, ei tööta, aga saab pensioni ja/või töövõimetoetust, lapse ema töötab Eestis ja lapsed elavad Eestis. Perehüvitiste esmane maksja on Eesti, Soome maksab lisahüvitist lapse isale pensioni ja/või töövõimetoetuse alusel.

3. Elamise alusel saadavad õigused

Kui kumbki vanem ei tööta, ei saa pensioni ega ole muus töötamisega võrdsustatud olukorras, on hüvitiste maksjaks riik, kus elavad lapsed. Kui pere lapsed elavad eri riikides, arvestatakse hüvitised iga lapse suhtes eraldi vastavalt nende elukohariigile.

Näide. Lapse isa elab Soomes ja ei tööta, lapse ema ja laps elavad Eestis ja ka ema ei tööta. Kuna laps elab Eestis, on perehüvitiste maksjaks Eesti. Soomel kohustust lisahüvitist maksta ei ole, kuna õigus hüvitisele põhineb üksnes lapse elukohal.

Näide. Pere üks laps elab koos isaga Soomes ja pere teine laps koos emaga Eestis. Kumbki lapsevanem ei tööta, ei saa pensionit ega ole ka muus töötamisega võrdsustatud olukorras. Perehüvitisi Soomes elava lapsega seoses maksab Soome ning Eestis elava lapsega seoses Eesti. Teisel riigil lisahüvitise maksmise kohustust ei ole.

Elukohana arvestatakse kohta, kus isik alaliselt või peamiselt elab – see on kodu ehk koht, kus isik viibib, ööbib, puhkab ja kus on tema isiklikud asjad. Kui kodu on teistele välja üüritud, ei ole tegemist isiku elukohaga. Ainuüksi Eestis kinnisvara omamine või elukoha kanne Rahvastikuregistris ei kinnita Eestis elamist.

Hüvitiste määramisel on meil õigus lähtuda ka muudest kindlaks tehtud asjaoludest, sh teise pädeva riigi antud infost.

Kriteeriumid, mille alusel isiku elukoha kindlaks saab määrata, on järgmised ((EÜ) 987/2009):

• riigis viibimise kestus ja järjepidevus
• töötamine ja töölepingu kestus
• perekonnaseis ja perekondlikud sidemed
• tasustamata tegevuste teostamine
• õpilaste puhul tuluallikas
• maksustamise tähenduses isiku elukoht

Kui perel on õigus saada perehüvitisi mitmest riigist, määratakse prioriteetsuse reeglite alusel, milline riik on esmane hüvitiste maksja. Kui teise riigi hüvitiste summa on suurem, peab teine riik maksma lisahüvitist.  Lisahüvitise suurus on kahe riigi perehüvitiste summade vahe. Omavahel võrreldakse vaid samaliigilisi hüvitisi.

Samaliigilisteks hüvitisteks peetakse hüvitisi, mille eesmärk on sama (nt vanemahüvitise eesmärk on anda asendussissetulekut vanemale, kes on töölt eemal seoses väikelapse kasvatamisega). Riikides võivad olla hüvitise arvutamise alused, saamise tingimused ja nimetused erinevad.

Eesti perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstavad hüvitised kuuluvad koordineerimisele järgnevalt:

• universaalsed perehüvitised, mis on kõigile saajatele ühesuurused (seadusega kindlaks määratud summa). Eestis on sellisteks lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus ja lasterikka pere toetus.
• asendussissetulek perele, mille suurus sõltub hüvitise saaja eelnevast sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekust. Eestis on sellisteks liikideks ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis.
   

NB! Koordineerimisele ei kuulu sünnitoetus, lapsendamistoetus, eestkostetava lapse toetus ja elatisabi. Nende määramine ja maksmine sõltub sellest, kas perel on elukohariigis õigus neid toetusi saada või mitte. Jälgitakse üksnes siseriiklikke tingimusi. Kui nende toetuste saamiseks siseriiklikult määratud tingimused (Eestis kirjas perehüvitiste seaduses) ei ole täidetud, siis perele neid ei määrata ega maksta.

Oluline on meeles pidada, et kui Eesti elanik saab mõnest teisest riigist samaliigilisi hüvitisi, ei ole tal õigust Eesti samaliigilistele hüvitistele (vastavalt perehüvitiste seadusele). Eestis saab siseriiklikke hüvitisi saada vaid juhul, kui nii taotleja kui laps elavad Eestis.

Samal ajal ei ole lubatud maksta ühe lapsega seoses kahe riigi perehüvitisi täies määras.

Kui see siiski juhtub, tekib nn enammakse.

Enammakse tekib näiteks siis, kui

• pere kolib teise EL-i riiki ja ei teavita sellest Sotsiaalkindlustusametit
• pere ei registreeri rahvastikuregistris uut elukohta (või teise riigi info jõuab Eestisse suure hilinemisega)
• üks pereliige asub tööle teise EL riiki ja saab seal täismääras peretoetusi, samas teine pereliige töötab ja elab koos lastega Eestis ning saab edasi täismääras Eesti peretoetusi
• pere ei teavita hüvitisi maksvaid asutusi õigeaegselt töösuhete lõpetamisest või alustamisest, tööga võrdsustatud tegevustest või pensioni saamisest, pereliikmete elukoha muutustest, muudatustest pere koosseisus (lahutamine, kooselu lõpetamine, lapse perest lahkumine) jms

Riikide sotsiaalkindlustusasutused selgitavad välja, milline riik on perele esmane hüvitiste maksja ja millises riigis on tekkinud enammakse. Iga lapsega seoses makstavaid perehüvitisi vaadatakse eraldi ja tekkinud enammakse arvutatakse välja iga lapse hüvitiste osas eraldi.

Alusetult makstud hüvitise summa tagastamine

Kui selgub, et hüvitisi on liigselt makstud, palume enammakse tasaarvestada sellel riigil, kust pere hüvitist edasi saab või võtame ühendust enne Eestis perehüvitist saanud isikuga.

Toetusi maksev riik küsib kindlasti ka perelt selgitusi ja nõusolekut tasaarvestamiseks. Kui toetust maksev riik ei saa tasaarvestust teostada (teises riigis toetust saav isik ei anna nõusolekut tasaarvestamiseks, toetuse maksmine teises riigis on lõppenud vms), pöördume peale sellekohase info saamist Eestis perehüvitist saanud isiku poole.

Alusetult saadud hüvitist saab tagasi maksta kas ühekordse maksena, põhjendatud taotluse alusel osade kaupa või tasaarvestamise teel.

Oluline on, et pere teeks koostööd. Koos leitakse võimalus liigselt saadud summa tagastamiseks perele kõige sobivamal moel.

Loe täpsemalt enammaksete tasaarvestamisest.

Kui pere läheb elama teise EL-i riiki

Kui pere asub elama teise EL-i riiki, hakkab perele kehtima uue elukohariigi õigus. Eesti perehüvitiste maksmine lõpetatakse ja perehüvitisi hakkab edaspidi maksma uus elukohariik.

Kui su pere kolib teise riiki, siis

• tee korda oma pereliikmete elukoha aadressid rahvastikuregistris.

• esita sotsiaalkindlustusametile hüvitistest loobumise avaldus. Lõpetame toetuste maksmise sinu Eestist lahkumisele järgnevast kuust.
  NB! Kui sa ei teavita sotsiaalkindlustusametit teise riiki kolimisest, võib juhtuda, et maksame sulle perehüvitisi edasi, kuigi õigus selleks puudub. Nii tekkinud enammakse tuleb hiljem tagasi maksta. Loe pikemalt enam saadud perehüvitiste tagasimaksmisest.
• pöördu uues elukohariigis perehüvitiste saamiseks selle riigi sotsiaalkindlustusasutuse poole. Perehüvitised määrab uus elukohariik oma õigusaktide alusel.

Kui pereliige asub tööle teise EL-i riiki

Kui üks lapsevanem läheb tööle teise EL-i riiki, tekib tal õigus taotleda oma perele töökoha riigi perehüvitisi. Kas töökohariik on peamine perehüvitiste maksja või on võimalik sealt saada vaid lisahüvitist, sõltub sellest, kas ka pere teine vanem töötab ning kus riigis elavad pere lapsed. Esmast hüvitisi maksvat riiki ei saa pere ise valida, vaid selle selgitavad omavahel suheldes välja riikide sotsiaalkindlustusasutused.

Välismaale tööle läinud vanem peab

• pöörduma töökohariigi sotsiaalkindlustusasutuse poole ja esitama avalduse perehüvitiste saamiseks
• teavitama Eestis Sotsiaalkindlustusametit teises riigis tööle asumisest ja seal perehüvitiste taotlemisest – Eesti ja teise riigi sotsiaalkindlustusasutused suhtlevad omavahel ning selgitavad koostöös välja, milline riik millises määras teie perele edaspidi perehüvitisi maksma hakkab.

Kui mõlemad vanemad lähevad tööle teise EL riiki, siis Eestist perehüvitiste saamise õigus lõpeb. Seda ka juhul, kui pere laps või lapsed jäävad elama Eestisse.

Kui pereliige lõpetab töötamise EL riigis ja naaseb Eestisse, tuleb tal sellest nii töökohariigi kui Eesti Sotsiaalkindlustusametile teada anda. Eesti Sotsiaalkindlustusamet suhtleb ise töökohariigi sotsiaalkindlustusasutusega ja selgitab välja, mis ajast alates on õigus Eestist hüvitisi edasi saada.

Kui pere tuleb välismaalt Eestisse elama

Kui pere asub Eestisse elama, on perel õigus saada Eestis makstavaid perehüvitisi. Oluline on aga tagada, et endine elukohariik ja Eesti ei maksaks kattuvate perioodide eest täismääras toetuseid. Eestis hüvitise saamise õiguse väljaselgitamiseks tagasiulatuva aja eest küsime esmalt teisest riigist infot, mis ajani on nemad hüvitisi maksnud ja milline riik oleks pidanud sel perioodil perele hüvitisi maksma. Tagasiulatuvalt on võimalik hüvitisi välja maksta maksimaalselt 6 kuu eest.

Kui lahkud teisest riigist

• Teavita selle riigi sotsiaalkindlustusasutust riigist lahkumisest (nt Soomes Kelat, Saksamaa Familienkassat jne).
• Eestisse jõudes tee korda enda ja oma pereliikmete andmed rahvastikuregistris.
• Teavita sotsiaalkindlustusametit Eestisse elama asumisest.
• Sotsiaalkindlustusametil on kohustus teavitada EL-i riigis paikneva pere puhul seda riiki pereliikmete Eestisse elama asumisest ja Eestis määratud perehüvitisest. Perehüvitiste kiiremaks määramiseks Eestis ja teise riigi teavitamiseks palume meile esitada taotlemisel:
  • pereliikmetele teises riigis antud sotsiaalkindlustuse numbrid (NIE, PESEL jne);
  • EL riigist tõend lahkumise kohta;
  • perehüvitiste lõpetamise otsused;
  • töölepingute lõpetamise kohta tõendid.

Kui pere tuleb Eestisse elama väljastpoolt Euroopa Liitu

Kui pere tuleb väljastpoolt EL-i alaliselt Eestisse elama, on perel õigus saada Eestis ka perehüvitisi. Eelduseks on, et pere laps(ed) ja tema vanem(ad) elavad Eestis ja taotlejal ning vanematel kui 1-aastastel lastel on Eesti kodakondsus, elamisluba või elamisõigus. See, kui vanem töötab endises elukohariigis (väljaspool EL-i) edasi, ei oma peretoetuste saamise seisukohalt tähtsust.
Oluline on ka, et eelmine elukohariik enam perele Eesti perehüvitistega samaliigilisi hüvitisi ei maksa.

Kui perel on mitu elukohta – üks Eestis ja teine väljaspool Euroopa Liitu, on Eestist perehüvitiste määramiseks oluline teada,

• kus riigis laps või lapsed alaliselt elavad
• kus riigis vanemad elavad (Eestist peretoetuste saamiseks peavad elama Eestis)
• kas ja milliseid toetusi teises riigis perele makstakse.

Vaatame iga pere olukorda eraldi. Menetluse sujumiseks on väga oluline, et pere teeks koostööd, sest nii jõuavad ka toetused kiiremini pereni.

Näide 1. Pere elas USA-s. Kõik pereliikmed tulid elama Eestisse alates 01.10.2022. Sellest kuupäevast alates on perel õigus saada Eesti perehüvitisi.

Näide 2. Lapse isa elab ja töötab Venemaal. Lapse ema on sisse kirjutatud Eestisse ja laps sünnib Eestis. Tegelikult elab aga pere Venemaal kõik koos ühe perena. Pärast lapse sündi lähevad ema ja laps Venemaale lapse isa juurde tagasi. Kuigi lapse ema on Eestisse sisse kirjutatud, ei ole Eestist õigus peretoetuseid saada, sest pere alaline elukoht on Venemaal.

Näide 3. Lapse isa elab Eestis. Lapse ema elab Austraalias ning seal sünnib ka laps. Otsustatakse, et pere kolib Eestisse kokku elama. Lapse ema saab elamisloa 10.01.2022 ning 15.02.2022 tuleb koos lapsega Eestisse. Sellest kuupäevast alates lõpetatakse perehüvitiste maksmine Austraalias ja tekib õigus saada perehüvitisi Eestis.

Selleks et Eestis toetuseid saada, tuleb esitada taotlus. Loe täpsemalt perehüvitiste taotluse esitamise kohta.

Kui pere kolib Eestist ära ja asub elama väljapoole Euroopa Liitu

Kui pere kolib Eestist ära, lõpeb ka õigus saada Eestis perehüvitisi. Seda ka juhul, kui Eesti sissekirjutus jääb alles ja plaan on kunagi tulevikus Eestisse tagasi pöörduda.
Pere Eestist lahkumisest tuleb Sotsiaalkindlustusametile teada anda ja esitada hüvitistest loobumise avaldus. Loe pikemalt perehüvitiste maksmise peatamise ja lõpetamise kohta.

Pane tähele, et perehüvitiste maksmine peatatakse ka juhul, kui pere läheb Eestist ära ajutiselt. Kui näiteks välisriiki tööle või õppima minnes võtab lapsevanem lapse endaga sinna elama kaasa, siis sel perioodil Eestist hüvitistele õigust ei ole. Perehüvitiste maksmist jätkame, kui pere pöördub tagasi Eestisse elama.

Kui üks vanem elab Eestis ja teine vanem teises riigis väljaspool EuroopaLiitu

Kui üks vanem elab Eestis ja teine vanem teises riigis väljaspool EL-i, on määrava tähtsusega, kas laps elab Eestis või mitte. Kui laps ei ela siin, vaid välisriigis väljaspool EL-i, siis selle lapsega seoses Eestis hüvitisi ei maksta. Perehüvitiste saamise võimalusi saab uurida sealt riigist, kus laps elab.

Näide. Lapse isa elab ja töötab Eestis. Lapse ema elab Venemaal ja laps õpib Venemaal.
Kuna laps elab koos emaga Venemaal, ei ole lapse isal õigust saada Eestis perehüvitisi.

Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid kogumispensioni ehk II pensionisamba kontole.

Maksame kogumispensioni kontole iga kuu täiendavalt 4% (2023. aastal on summa 57,22 eurot kuus) Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sünnikuul ja kolmeaastaseks saamise kuul saab täiendavaid sissemakseid nende päevade eest, mille eest on sellele õigus.

Kogumispensioni täiendavatele sissemakstele on õigus isikul, kes on Eesti resident ja liitunud II pensionisamba ehk kogumispensioniga, hoolimata asjaolust, et nende alla 3-aastase lapse elukohariigiks on mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik peale Eesti.

Loe lähemalt kogumispensioni täiendavatest sissemaksetest.