Sa oled siin

Ohvriabi ja ennetusteenused

 

Ohvriabi

Mis on ohvriabi ja kes võivad ohvriabisse pöörduda?

Kui oled langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist, siis on sul võimalik pöörduda ohvriabisse. Riiklikud ohvriabikeskused asuvad kõigis suuremates linnades (ohvriabitöötajate kontaktandmed). Ohvriabi keskustes osutame abivajajatele tasuta nõustamisteenust.

Ohvriabitöötajad on toeks ja abiks ka siis, kui sinu vastu toime pandud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla tekitaja ei ole teada. Ohvriabitöötajad pakuvad sulle emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ja juhendavad sind suhtlemisel teiste vajalike asutustega.

Ohvriabikeskusesse nõustamisele võid sa pöörduda ka anonüümselt, kuid hüvitiste ja teenuste taotlemisel on sul siiski vaja esitada oma isikuandmed. Ohvriabikeskuses tagatakse sulle konfidentsiaalsus. Juhul, kui sinu mure on vaja lahendada mitme asutusega koostöös, siis küsime sinult luba koostööpartneriga kontakti võtmiseks.

 

Psühholoogiline esmaabi

Mis on psühholoogiline esmaabi?

Kriisidel võib olla pikaajaline füüsiline ja emotsionaalne mõju. Millestki olulisest ilma jäämisel võivad inimesed kogeda kaotustunnet. Kriis võib kaasa tuua mitmeid kaotuseid, näiteks vara, kodu või töökoha kaotuse, eraldamise lähedastest ja naabritest, sõpradest, aga ka selliseid kaotuseid, mida tunnetavad inimesed eelkõige ise, näiteks kontrolli ja väärikustunde kaotus, heaolu ja lootuse kaotus, unistuste, turvatunde ja usalduse kaotus. Psühholoogiline esmaabi on esimene samm, et vähendada selliste kaotuste mõju ja anda inimestele tugevust ja vastupidavust, mida nad vajavad toimetulemiseks ja jätkamiseks. Psühholoogilise esmaabiga toetatakse inimese toimetulekut!

Lisaks pakub sotsiaalkindlustusamet koolitusi nii päästjatele, meedikutele, sotsiaaltöötajatele, aga ka kõigile neile, kes tunnevad, et tahavad olla kriisisituatsioonis teadlikumad abistajad. Kui sa tunned, et vajad psühholoogilise esmaabi teadmisi ja soovid tulla koolitusele, siis anna märku meie psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse juhile Helen Altonile (helen.alton@sotsiaalkindlustusamet.ee, 58876258). Koolitustega üle-Eesti alustame augusti lõpus.

Alustame psühholoogilise esmaabi koolitustega üle Eesti

Kriisidel võib olla pikaajaline füüsiline ja emotsionaalne mõju. Millestki olulisest ilma jäämisel võivad inimesed kogeda kaotustunnet. Kriis võib kaasa tuua mitmeid kaotuseid, näiteks vara, kodu või töökoha kaotuse, eraldamise lähedastest ja naabritest, sõpradest, aga ka selliseid kaotuseid, mida tunnetavad inimesed eelkõige ise, näiteks kontrolli ja väärikustunde kaotus, heaolu ja lootuse kaotus, unistuste, turvatunde ja usalduse kaotus. Psühholoogiline esmaabi on esimene samm, et vähendada selliste kaotuste mõju ja anda inimestele tugevust ja vastupidavust, mida nad vajavad toimetulemiseks ja jätkamiseks. 

Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel viiakse üle-Eesti läbi mitmeid psühholoogilise esmaabi koolitusi. 

Psühholoogilise esmaabi koolitused aitavad suurendada esmareageerijate (sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, piirkonnapolitsei, vabatahtlikud päästjad jne) ja spetsiifiliste teenuste (asendus- ja järelhooldus, turvakodu) osutajate psühhosotsiaalse kriisiabi teadlikkust, et tagada piirkonnas esmase kriisiabi ja toetavate teenuste pakkumine koostöös piirkondliku ohvriabi süsteemiga. Koolitused toetavad kohalike omavalitsuste võimekust kogukondi traumeerivatele sündmustele reageerida, sealhulgas saada teadmisi ja oskusi abi andmise protsessi käivitamiseks ja vajalike partnerite kaasamiseks.

Kellele on koolitus mõeldud? 

Koolituse sihtgrupiks on spetsialistid, kes puutuvad kokku kriisisündmust kogenud inimestega, nt:

  • sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, 
  • hoolekandeasutuste töötajad;
  • politsei;
  • päästjad;
  • meedikud;
  • spetsiifiliste teenuste (asendus- ja järelhooldus, turvakodu) spetsialistid jpt

Millised teadmised mul peale koolitust on?

Koolituse tulemusena oskab õppija toetada inimesi, kes on hiljuti kogenud kriisisündmust. Õppija: 

  • teab, mis on ja mis ei ole psühholoogiline esmaabi ning tunneb selle tegevuse põhimõtteid;
  • saab aru, kes, millal ja kus psühholoogilist esmaabi pakkuda saab; 
  • oskab abistada kriisisündmust kogenud inimesi (sh eritähelepanu vajavaid); 
  • teab, kuidas hoolitseda enda ja oma meeskonnaliikmete eest.

Koolitus on avatud gruppidesse registreerunutele tasuta. 


Koolitusgrupi suurus on maksimaalselt 20 inimest. Tegemist on ühepäevase praktilise koolitusega.

Koolituse ülesehitus:

I OSA: psühholoogilise esmaabi mõiste ja raamistik
II OSA: psühholoogilise esmaabi tegevuspõhimõtete rakendamine
III OSA: psühholoogilise esmaabi rollimängud ja kokkuvõte, hoolitsemine enda ja kaaslaste eest
 

Koolituskalender 2020 - vali piirkond, kus soovid osaleda!

Vaata videost lähemalt, millest koolitusel juttu tuleb

Kui soovid psühholoogilise esmaabi koolitust enda asutusse tellida, palun täida ankeet siin.

Tellimusgrupi puhul toimub koolituse eest tasumine vastavalt kokkuleppele.

 

Psühholoogilise abi kulude hüvitamine

Ohvriks sattudes on sinul ja sinu pereliikmetel võimalus saada psühholoogilist abi nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi näol. Psühholoogilise abi hüvitise saamiseks on sul vaja kohtuda ohvriabitöötajaga, kes hindab psühholoogilise abi vajadust ja vormistab sulle hüvitise. Seejärel võid sa pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja ohvriabi töötaja aitab sind ka psühholoogi valikul. Sul on vaja ka politsei tõendit, mis kinnitab, et on algatatud menetlus ja sina oled kannatanu või tema seaduslik esindaja. Politsei tõendi saamisel saab sind samuti ohvriabitöötaja aidata.

Psühholoogi vastuvõttudel käies ei pea sa ise rahadega arveldama, sest meie maksame sulle osutatud teenuse eest psühholoogidele ise. Hüvitise suurus igale inimesele on ühe kuupalga alammäär, mis 2020. aastal on 584 eurot.

 

Ohvriabi hüvitis

Kui oled langenud raske kuriteo ohvriks, siis maksab riik sulle ohvriabi hüvitist. Kui kannatanu on raske kuriteo tagajärjel hukkunud, siis makstakse ohvriabi hüvitist tema ülalpeetavatele. Kuriteoohvri matusekuludest hüvitatakse kindlaks määratud summa sellele, kes on need kulutused tegelikult teinud. Ohvriabi hüvitise kohta loe täpsemalt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kuriteoohvri-riiklikud-kahjuhuvitised.

 

Taastav õigus

Taastav õigus on mõtteviis, mis annab konflikti osapooltele võimaluse turvalises keskkonnas ja erapooletu vahendaja toel kohtuda ning arutada toimepandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid.

Taastav õigus aitab vähendada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, võtta toimepanijal vastutus kannatanu ees, suurendada osapoolte rahulolu ning vähendada uute konfliktide tõenäosust.

Taastava õiguse teenusele pääseb nii ise kui ka suunamisega.

 

Kus kasutada taastavat õigust?

  • Koolikeskkond (näiteks õpilaste endi; õpetaja ja õpilase ning õpetaja ja lapsevanema vahelised konfliktid);
  • töökeskkond;
  • pere (lapsevanema ja lapse, vanavanemate, suguvõsa vahelised konfliktid);
  • kogukond (naabrite vahelised tülid/vaidlused jm).
  • Taastav õigus sobib ka selleks, et arutada ennetavalt, kuidas inimesed end teatud olukordades tunnevad, milliseid kokkuleppeid ühiselt seada, miks ja kuidas teatud piirangutest kinni pidada jne.

 

Lisaks korraldab SKA koolitusi taastava õiguse vabatahtlikele ning inimestega töötavatele spetsialistidele. Täpsema info saamiseks võtke ühendust taastava õiguse teenuse juhi Annegrete Johansoniga, Annegrete.Johanson@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Lepitusteenus

Lepitusteenus rakendus 2007.aasta veebruaris. Lepitusmenetluse käigus kohaldub II astme kuritegudele, lepitatakse teise astme kuriteo osapooli, s.o kannatanut ja kahtlustatavat või süüdistatavat. Lepitusteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet ning lepitamist viivad läbi vastava koolituse saanud ohvriabitöötajad.

Lepitusmenetluse eesmärk on saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks. Lepitamine võimaldab rohkem kaasata kannatanut otsustusprotsessi ning vähendada kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid. Lepitusmenetluse läbiviimisel arvestatakse ennekõike kannatanu/ohvri huve. Lepitamine tõstab kannatanu/ohvri väärtust ja suurendab tema kaasatust. Lepitamise läbiviimisel tegeletakse kuriteo mõlema osapoolega.

Otsuse kriminaalasja lõpetamiseks lepitusmenetluse teel teeb osapoolte nõusolekul prokuratuur või kohus. Lepitusprotsess lõpeb osapoolte vahelise kirjaliku lepituskokkuleppe sõlmimisega. Lepituskokkulepe sisaldab kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi, kuid võib sisaldada ka muid tingimusi sh reaaltoimingute tegemist. Lepitaja roll on eelkõige selles, et suunata pooli normaalsele ja täidetavale kokkuleppele (nt mõne töökohustuse täitmine kannatanu heaks, ravikohustusele allumine ja teraapias osalemine jm).

 

Teenused inimkaubanduse ohvritele, seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ja saatjata alaealistele välismaalastele

Inimkaubanduse ohvritel, saatjata alaealistel välismaalastel ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistel on õigus lisaks nõustamisteenusele, psühholoogilisele abile ja abistamisele suhtlemisel riigi- ja omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikutega saada ka teisi teenuseid, milleks on turvaline majutus, tervishoiuteenused, tõlketeenused ning muud füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikud teenused. Neid teenuseid on võimalik saada kuni vajaduse ära langemiseni juhul kui on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustikus sätestatud inimkaubanduse või seksuaalse väärkohtlemise paragrahvide alusel.

Teenuseid on õigus saada ka isikul, kelle kohta on tekkinud kahtlus, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks või teda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud ning selle kohta on politseile või prokuratuurile edastatud kuriteoteade. Kui inimkaubanduse ohvril, seksuaalselt väärkoheldud alaealisel on ravikindlustus, hüvitatakse ohvriabiteenuse raames isikule osutatud tervishoiuteenuste kulud osas, mida ravikindlustus ei kata. Täisealisel, keda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud, on õigus taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitist kolme aasta jooksul pärast tema täisealiseks saamist, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud varem.

Kui oled langenud kuriteo ohvriks, võta ühendust ohvriabitöötajaga (ohvriabitöötajate kontaktandmed).