Sa oled siin

Ohvriabi ja ennetusteenused

 

Ohvriabi

Mis on ohvriabi ja kes võivad ohvriabisse pöörduda?

Kui oled langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist, siis on sul võimalik pöörduda ohvriabisse. Riiklikud ohvriabikeskused asuvad kõigis suuremates linnades (ohvriabitöötajate kontaktandmed). Ohvriabi keskustes osutame abivajajatele tasuta nõustamisteenust.

Ohvriabitöötajad on toeks ja abiks ka siis, kui sinu vastu toime pandud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla tekitaja ei ole teada. Ohvriabitöötajad pakuvad sulle emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ja juhendavad sind suhtlemisel teiste vajalike asutustega.

Ohvriabikeskusesse nõustamisele võid sa pöörduda ka anonüümselt, kuid hüvitiste ja teenuste taotlemisel on sul siiski vaja esitada oma isikuandmed. Ohvriabikeskuses tagatakse sulle konfidentsiaalsus. Juhul, kui sinu mure on vaja lahendada mitme asutusega koostöös, siis küsime sinult luba koostööpartneriga kontakti võtmiseks.

 

Psühhosotsiaalne kriisiabi

Psühhosotsiaalne kriisiabi on inimlik, toetav ja praktiline abi kaasinimestele kriisiolukorras või selle järel, mis sisaldab erinevaid inimese heaolu- ja turvatunnet ning ratsionaalset otsustamist ja käitumist toetavaid tegevusi.

Psühhosotsiaalne kriisiabi võimaldab ennetada kahjulikke tagajärgi sotsiaalsetele suhetele, tervisele ning igapäevasele toimetulekule.

Õigeaegsel ja kättesaadaval psühhosotsiaalsel toetusel on oluline roll posttraumaatilise stressihäire ja sellega seotud vaevuste ennetamisel ja leevendamisel.

Psühhosotsiaalne kriisiabi kriisiolukorra ajal

Kriisiolukorra vältel aitavad psühhosotsiaalse kriisiabi tegevused kaasa elanikkonna psühhosotsiaalsele hakkamasaamisele ja kohanemisele ning esmareageerijate töövõime säilimisele ja läbipõlemise vältimisele.

Kriisiolukorra kestel seisneb elanikkonnale suunatud kriisiabi muuhulgas järgnevas:

  • Adekvaatse ja ajakohase info ning selgete käitumisjuhiste andmine
  • Baasvajaduste rahuldamise tagamine ja toetamine
  • Inimeste igapäevase toimetuleku toetamine
  • Turvaliste valikute toetamine, lootuse andmine
  • Psühholoogilise esmaabi laia kättesaadavuse tagamine

 

 

Psühhosotsiaalne kriisiabi kriisiolukorra järel

Kriisiolukorra järel on psühhosotsiaalse kriisiabi roll toetada elanike ja spetsialistide taastumist ning normaalsesse elurütmi naasmist.

Psühhosotsiaalse kriisi järel vajavad kriisist enam traumeeritud inimesed sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tuge nende vaimse tervise ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks, see tähendab vajadusel ka professionaalset psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi.

Psühhosotsiaalset kriisiabi korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA), oma tegevusega toetab SKA kriisi juhtivat asutust. Praktiliste tegevuste näol viivad psühhosotsiaalset kriisiabi ellu paljud asutused, kogukonnad, vabatahtlikud ja lähedased, oluline roll on ka eneseabil.

Sotsiaalkindlustusamet viib psühhosotsiaalse kriisiabi tegevusi ellu läbi järgnevate töösuundade:

  • Informeerimine

  • Otsene abi pakkumine

  • Asutuste ja spetsialistide toetamine
  • Elanikkonna ja asutuste informeerimine
  • Uute vajaduste skriining, tegevuste koordineerimine 
 

Psühhosotsiaalse abi kanalid

  • Psühholoogiline esmaabi kriisiinfotelefonil 1247

  • Veebivestluse võimalus www.palunabi.ee kaudu ohvriabi kriisitelefoni spetsialistidega (vestlusakent lehe all paremas nurgas)

  • Vaimse tervise nõustamistelefon  (E-R 9.00 - 10.00 telefon 6787422)

  • Hingehoiutelefoni telefoninõustamine tel 116 123 (avatud ööpäevaringselt) https://hingehoid.ee/

  • Peaasi Facebooki lehel vebinarid, podcastid

 

Psühholoogiline esmaabi

 

Kriisidel võib olla pikaajaline füüsiline ja emotsionaalne mõju. Millestki olulisest ilma jäämisel võivad inimesed kogeda kaotustunnet. Kriis võib kaasa tuua mitmeid kaotuseid, näiteks vara, kodu või töökoha kaotuse, eraldamise lähedastest ja naabritest, sõpradest, aga ka selliseid kaotuseid, mida tunnetavad inimesed eelkõige ise, näiteks kontrolli ja väärikustunde kaotus, heaolu ja lootuse kaotus, unistuste, turvatunde ja usalduse kaotus. Psühholoogiline esmaabi on esimene samm, et vähendada selliste kaotuste mõju ja anda inimestele tugevust ja vastupidavust, mida nad vajavad toimetulemiseks ja jätkamiseks.

Psühholoogilise esmaabiga toetatakse inimese toimetulekut.

 

 

Perioodil september-detsember 2020 toimusid üle Eesti 44 koolitust. Koolitustel osales 883 inimest. 

 

Valgusfoori tugipakett töötajate toetamiseks

 

valgusfoori tugipakett

Oled Sa poemüüja, autojuht, tervishoiutöötaja, sotsiaaltöötaja, päästja, asutuse juht, kogukonna sädeinimene või keegi teine, kes tegutseb kriisiolukorras selle nimel, et hoida teenused ja süsteemid toimivana ja inimesed elus, see juhis on just Sulle! 

Valgusfoori tugipaketis oleva info abil saad teada, kuidas kriisiolukorras enda eest ise hoolitseda, kuidas aidata teistel end toetada ning kuidas toetada kolleege. 

 

Valgusfoori tugipakett (655.71 KB, PDF)

 

Kontaktid psühhosotsiaalse kriisiabi teemadel

 

Psühholoogilise abi kulude hüvitamine

Ohvriks sattudes on sinul ja sinu pereliikmetel võimalus saada psühholoogilist abi nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi näol. Psühholoogilise abi hüvitise saamiseks on sul vaja kohtuda ohvriabitöötajaga, kes hindab psühholoogilise abi vajadust ja vormistab sulle hüvitise. Seejärel võid sa pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja ohvriabi töötaja aitab sind ka psühholoogi valikul. Sul on vaja ka politsei tõendit, mis kinnitab, et on algatatud menetlus ja sina oled kannatanu või tema seaduslik esindaja. Politsei tõendi saamisel saab sind samuti ohvriabitöötaja aidata.

Psühholoogi vastuvõttudel käies ei pea sa ise rahadega arveldama, sest meie maksame sulle osutatud teenuse eest psühholoogidele ise. Hüvitise suurus igale inimesele on ühe kuupalga alammäär, mis 2021. aastal on 540 eurot.

 

Ohvriabi hüvitis

Kui oled langenud raske kuriteo ohvriks, siis maksab riik sulle ohvriabi hüvitist. Kui kannatanu on raske kuriteo tagajärjel hukkunud, siis makstakse ohvriabi hüvitist tema ülalpeetavatele. Kuriteoohvri matusekuludest hüvitatakse kindlaks määratud summa sellele, kes on need kulutused tegelikult teinud. Ohvriabi hüvitise kohta loe täpsemalt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kuriteoohvri-riiklikud-kahjuhuvitised.

 

Taastav õigus

Taastav õigus on mõtteviis, mis annab konflikti osapooltele võimaluse turvalises keskkonnas ja erapooletu vahendaja toel kohtuda ning arutada toimepandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid.

Taastav õigus aitab vähendada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, võtta toimepanijal vastutus kannatanu ees, suurendada osapoolte rahulolu ning vähendada uute konfliktide tõenäosust.

Taastava õiguse teenusele pääseb nii ise kui ka suunamisega.

 

Kus kasutada taastavat õigust?

  • Koolikeskkond (näiteks õpilaste endi; õpetaja ja õpilase ning õpetaja ja lapsevanema vahelised konfliktid);
  • töökeskkond;
  • pere (lapsevanema ja lapse, vanavanemate, suguvõsa vahelised konfliktid);
  • kogukond (naabrite vahelised tülid/vaidlused jm).
  • Taastav õigus sobib ka selleks, et arutada ennetavalt, kuidas inimesed end teatud olukordades tunnevad, milliseid kokkuleppeid ühiselt seada, miks ja kuidas teatud piirangutest kinni pidada jne.

 

Lisaks korraldab SKA koolitusi taastava õiguse vabatahtlikele ning inimestega töötavatele spetsialistidele. Täpsema info saamiseks võtke ühendust taastava õiguse teenuse juhi Annegrete Johansoniga, Annegrete.Johanson@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Lepitusteenus

Lepitusteenus rakendus 2007.aasta veebruaris. Lepitusmenetluse käigus kohaldub II astme kuritegudele, lepitatakse teise astme kuriteo osapooli, s.o kannatanut ja kahtlustatavat või süüdistatavat. Lepitusteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet ning lepitamist viivad läbi vastava koolituse saanud ohvriabitöötajad.

Lepitusmenetluse eesmärk on saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks. Lepitamine võimaldab rohkem kaasata kannatanut otsustusprotsessi ning vähendada kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid. Lepitusmenetluse läbiviimisel arvestatakse ennekõike kannatanu/ohvri huve. Lepitamine tõstab kannatanu/ohvri väärtust ja suurendab tema kaasatust. Lepitamise läbiviimisel tegeletakse kuriteo mõlema osapoolega.

Otsuse kriminaalasja lõpetamiseks lepitusmenetluse teel teeb osapoolte nõusolekul prokuratuur või kohus. Lepitusprotsess lõpeb osapoolte vahelise kirjaliku lepituskokkuleppe sõlmimisega. Lepituskokkulepe sisaldab kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi, kuid võib sisaldada ka muid tingimusi sh reaaltoimingute tegemist. Lepitaja roll on eelkõige selles, et suunata pooli normaalsele ja täidetavale kokkuleppele (nt mõne töökohustuse täitmine kannatanu heaks, ravikohustusele allumine ja teraapias osalemine jm).

 

Teenused inimkaubanduse ohvritele, seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ja saatjata alaealistele välismaalastele

Inimkaubanduse ohvritel, saatjata alaealistel välismaalastel ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistel on õigus lisaks nõustamisteenusele, psühholoogilisele abile ja abistamisele suhtlemisel riigi- ja omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikutega saada ka teisi teenuseid, milleks on turvaline majutus, tervishoiuteenused, tõlketeenused ning muud füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikud teenused. Neid teenuseid on võimalik saada kuni vajaduse ära langemiseni juhul kui on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustikus sätestatud inimkaubanduse või seksuaalse väärkohtlemise paragrahvide alusel.

Teenuseid on õigus saada ka isikul, kelle kohta on tekkinud kahtlus, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks või teda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud ning selle kohta on politseile või prokuratuurile edastatud kuriteoteade. Kui inimkaubanduse ohvril, seksuaalselt väärkoheldud alaealisel on ravikindlustus, hüvitatakse ohvriabiteenuse raames isikule osutatud tervishoiuteenuste kulud osas, mida ravikindlustus ei kata. Täisealisel, keda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud, on õigus taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitist kolme aasta jooksul pärast tema täisealiseks saamist, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud varem.

Kui oled langenud kuriteo ohvriks, võta ühendust ohvriabitöötajaga (ohvriabitöötajate kontaktandmed).