Mis on perelepitus?
Perelepitus on protsess, mille eesmärk on suunata lapsevanemaid leidma lahendusi lapsega suhtlemise või lapse ülalpidamisega seotud küsimustes.
Perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kes neutraalse isikuna aitab lapsevanematel tekkinud olukorras lahendada erimeelsusi ja leida parimaid võimalikke lahendusi.
Perelepitusteenus aitab lapsevanematel:
- teha parimad võimalikud kokkulepped laste huvidest ja vajadustest lähtuvalt ning lahendada erimeelsusi kohtuväliselt
- aidata lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toime tulla
- parandada laste ja vanemate vahelisi suhteid
Riiklik perelepitusteenus on lapsevanematele tasuta.
Kellele?
Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks suhtluskord või elatis).
Perelepitusteenus eeldab võrdseid partnereid, kes soovivad sõlmida laste huvidest lähtuvaid ning lapsevanemate vajadusi arvestavaid kokkuleppeid.
Alates 1. juulist on vanematel võimalus perelepitusteenusel lahendada ka hooldusõiguse küsimusi, st leppida kokku ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises. See annab vanematele võimaluse leida nüüd ka hooldusõigusküsimustes üksmeelne ja lapsesõbralik lahendus. Hooldusõiguse muudatuse küsimustes tuleb pöörduda esmalt kohtu poole, mille järgselt suunab kohus vanemad perelepitusteenusele. Seejärel on vanematel võimalik lahendada neid küsimusi perelepitusteenuse käigus.
Loe täpsemalt perelepitusteenusel hooldusõiguse muudatuste tegemise kohta SKA blogi artiklist või võta ühendust meie perelepituse koordinaatoritega.
Kuidas on võimalik perelepitusteenust saada?
Riikliku perelepitusteenuse saamiseks ootame mõlemalt lapsevanemalt taotlust. Arvutis täitmiseks laadige alla taotluse vorm, täitke ja allkirjastage ning edastage see endale sobival viisil:
- e-teeninduses (vajalik sisselogimine)
- e-posti aadressile [email protected]
- väljaprindituna postiga aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- lähimas klienditeeninduses
Kuhu pöörduda info saamiseks?
Kontaktid
| Nimi | Ametinimetus | Üksus | Phone | E-posti aadress |
|---|---|---|---|---|
| Kadri Käsk | perelepituse koordinaator | Perelepituse tiim |
5378 1885 |
[email protected] |
| Anne Proos | perelepituse koordinaator | Perelepituse tiim |
5357 6246 |
[email protected] |
| Sigrid Tammiste | perelepituse koordinaator | Perelepituse tiim |
5918 9130 |
[email protected] |
| Anna Vorobjova | perelepituse koordinaator | Perelepituse tiim |
5309 7229 |
[email protected] |
| Liilia Mänd | juhtivkoordinaator | Perelepituse tiim |
5886 2296 |
[email protected] |
Lisainfo ja nõu saamiseks pöördu julgesti perelepitusteenuse tiimi töötajate poole.
Töövälisel ajal võta julgesti ühendust lasteabitelefonil 116 111.
Perelepituse meelespea
- Perelepitus on lapsevanematele vabatahtlik.
- Perelepitus pakub võimalust teha kokkuleppeid kohtuväliselt ja jääda toetavateks lapsevanemateks ka peale lahkuminekut.
- Perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, säästvam ja lapse heaolu arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetluses.
- Vanemad on võrdsed ning nad otsivad lapsele parimat võimalikku lahendust ise.
- Perelepitaja on neutraalne vahendaja, kellel on professionaalsed teadmised ja vastav väljaõpe.
Perelepitusteenuse osutajad
Perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kellel on vastav väljaõpe ja professionaalsed teadmised. Perelepitaja on läbinud 160 tundi perelepituse baaskoolitust, tal on nõustamistöö kogemus ning ta omab kõrgharidust näiteks psühholoogias, õigusteaduses või sotsiaaltöös. Perelepitusteenust pakutakse eesti, vene ja inglise keeles.
Riikliku perelepitusteenuse tööpiirkonnad on Tallinn, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva, Paide, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Põlva, Narva, Jõhvi ja, Rakvere.
Kui lapsevanemate vahel on esinenud lähisuhtevägivalda, sõltub teenuse sobivus lähisuhtevägivalla tüübist, kuna nendel on erinevad põhjused, dünaamika ning riskid. Mis on lähisuhtevägivald ja milles see väljendub, saab täpsemalt lugeda Ohvriabi alalehelt Perevägivald ja lähisuhtevägivald.
Olukorras, kus üks lapsevanem on või on olnud teise vanema suhtes vägivaldne, võib kannatanu tunda teise vanemaga kohtumise ees hirmu ning seetõttu võib olla võimatu tagada turvaline keskkond. Kannatanul võib olla võimatu perelepituse sessiooni käigus kaasa töötada ning teha otsuseid ja sõlmida kokkuleppeid. Selline olukord mõjutab nii kannatanu heaolu kui ka lepitusprotsessi terviklikult ebasoodsalt. Sellisel juhul on sotsiaalkindlustusametil õigus perelepitusteenuse osutamisest keelduda.
Juhul, kui vägivallaepisood oli situatsiooniline, nt ühekordne, esines kaua aega tagasi ning kannatanu ei karda endist partnerit ja soovib teenusel osaleda, võib perelepitusteenus olla lapsevanematele toetav. Sellisel juhul on võimalik rakendada kaaslepitust ehk perega töötab kaks perelepitajat. Perelepitajatel, kes pakuvad perelepitust lapsevanematele, kelle vahel on esinenud lähisuhtevägivalda, on eriteadmised, kuidas märgata ja toetada lähisuhtevägivalla ohvrit.
Perelepitusteenus eeldab võrdseid partnereid, kes soovivad sõlmida laste huvidest lähtuvaid ning lapsevanemate vajadusi arvestavaid kokkuleppeid. Kui soovid sõlmida teise vanemaga vanemluskokkulepet, kuid Sinu suhtes esines või esineb lähisuhtevägivalda, võta kindlasti ühendust perelepitusteenuse koordinaatoriga. Individuaalselt vesteldes aitavad koordinaatorid hinnata lapsevanemate hetkeolukorda, teenuse sobivust vastavalt olukorrale ning vanema valmidust osaleda perelepitusteenusel.
ÜRO lapse õiguste konventsioon tunnustab lapse õigust olla ära kuulatud ja konventsiooni kohaselt on lapsel õigus avaldada arvamust igas teda puudutavas küsimuses.
Perelepituse eesmärgiks on lapsevanemate jõudmine vanemluskokkuleppeni, mis lähtub lapse parimatest huvidest. Selleks et välja selgitada lapse parimad huvid, on oluline laps perelepituse raames ära kuulata. Lapse ärakuulamise eesmärk on anda lapsele võimalus väljendada vanemate lahutusega seonduvaid mõtteid ja tundeid, väljendada oma arvamust ning aidata tal aru saada, mis muutused tema ümber toimuvad. Lapsele jääb alati otsustusõigus, kas ta soovib seda võimalust kasutada või mitte. Lapse ärakuulamise planeerivad lapsevanemad perelepitajaga ühiselt.
Riikliku perelepitusteenuse protsessis loobutakse lapse ärakuulamisest vaid juhul, kui laps on juba ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik.
Lahkuminek
Igas suhtes tuleb varem või hiljem ette olukord, kus ollakse sügavalt eri meelt. Pole tähtis, mis on erimeelsuse põhjus. Pole tähtis, kas seda tehakse teisele teatavaks valjuhäälselt või vaikides. Pole tähtis, kas see teema on paari vahel esimest korda või kestab juba pikka aega. Oluline on, et kogetakse lootusetust: teine ei mõista mind ja käitub halvasti. Ma ei saa temaga kontakti ning see kordub ja kordub.
Selleks et mõista, kas suhet saab tervendada, loe https://www.tarkvanem.ee/paarisuhe, pöördu pereterapeudi poole (www.pereterapeudid.ee) või küsi vaimse tervise tuge https://peaasi.ee/kysi-noustajalt/
Kui oled ametlikult abielus, siis järgi juhiseid, mil moel lahutus vormistada. Abielu saab lahutada abikaasade kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notari juures, vaidluse korral ka kohtus. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus abielu lahutada, on maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused ja Tallinna perekonnaseisuamet.
Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses
Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.
Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi, samuti isikut tõendavad dokumendid. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielu lahutamise kande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.
Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda 50 eurot riigilõivu. Riigilõiv peab olema makstud enne avalduse esitamist sellele perekonnaseisuasutusele, kes abielu lahutamise kinnitab. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuvatel põhjustel isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.
Kõik välisriigi dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (kui välisleping ei näe ette teisiti), tõlgitud eesti, inglise või vene keelde ning varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.
Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Abielu lahutamise kande tegemise järel väljastab ametnik avaldajatele nende soovil abielulahutuse tõendi. Tõendi võib väljastada mõlemale avaldajale ja selle esmakordne väljastamine on tasuta.
Kui olete abielulahutuse tõendi kaotanud või vajate seda välisriiki esitamiseks võõrkeeles (inglise, saksa või prantsuse keeles), saate uue korduva tõendi tellida e-rahvastikuregistris või esitades avalduse teile sobivale maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või Eesti välisesindusele.
Tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu suurus omavalitsusest väljastatava elektroonilise tõendi eest on 5 eurot ja pabertõendi eest 10 eurot, Eesti välisesindusest väljastatava tõendi riigilõiv on 20 eurot.
Täpsema info saamiseks võtke ühendust oma kohaliku omavalitsusega või rahvusvaheliste juhtumite puhul Eesti välisesindusega. Eesti välisesinduste kontaktid leiate siit.
Abielu lahutamine notari juures
Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel, mis täidetakse kohapeal. Notar võib abielu lahutada ka siis, kui vähemalt ühe lahutaja elukoht on välisriigis.
Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, abielu sõlmimist tõendav dokument.
Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuval põhjusel isiklikult notari juurde tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.
Kõik välisriigi dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (kui välisleping ei näe ette teisiti), tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ning varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.
Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasadest ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Notari juures abielu lahutamise kinnitamisel tuleb maksta notaritasu (64 eurot), millele lisandub käibemaks, ning see hõlmab abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist.
Täpsema info saamiseks võtke ühendust notarite kojaga.
Abielu lahutamine kohtus
Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tuleb tasuda 100 eurot riigilõivu. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada kohtust saadud unikaalset viitenumbrit.
Lahutamise kohta Eesti kohtus saab infot Harju maakohtust, aadressil Tallinn, Lubja 4, info: [email protected] või tel 620 0100
Eesti perekonnaseisuasutused lahutavad abielusid, kus mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kui ühe või mõlema abikaasa elukoht on välismaal, vormistatakse lahutus notari ja Eesti välisesinduste kaudu.
Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Notar võib abielu lahutada ka siis, kui vähemalt ühe lahutaja elukoht on välisriigis. Lahutamisel välisriigis tuleb lahutuse vormistamiseks ühendust võtta Eesti välisesindusega.
Kõik välisriigi dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (kui välisleping ei näe ette teisiti), tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ning varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.
Lahkuminek on stressirohke elusündmus ning vajadusel otsi psühholoogilist tuge. See aitab sul lisaks enda hoidmisele ka lapsele parem lapsevanem olla.
Psühholoogiga on võimalik suhelda silmast-silma tema kabinetis vastuvõtul või veebinõustamise kaudu. Milline näeb koostöö psühholoogiga välja, kui lähete vastuvõtule, saate lugeda https://peaasi.ee/psuhholoogi-juures/. Psühholoogiline tugi on kliendile enamjaolt tasuline, kuid paljud omavalitsused pakuvad teenust tasuta või kompenseerivad vajaduse korral teie teenuse kulud. Omavalitsuses tasub pöörduda sotsiaalosakonna poole.
Tervise arengu instituudi kodulehe www.tarkvanem.ee ning MTÜ Peaasjad www.peaasi.ee kaudu saab küsida psühholoogilist nõu veebis.
Eestis tegutsevaid psühholooge koondab Eesti Psühholoogide Liit ja pereterapeute Eesti Pereteraapia Ühing
Kui tunnete end paremini telefonivestluses, on nõustamiseks järgmised telefonid:
- Lasteabi: 116 111 (24h) – annab nõu ning arutleb lastega ja lapsevanemaks olemisega seotud küsimustes, võtab vastu teateid abivajavast lapsest.
- Ohvriabi telefon 116 006 (24h) - annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda.
- Hingehoiu telefon 116 123 (24h) – saab tuge haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi leevendamiseks ja turvatunde loomiseks.
- Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19-07) - inimestele, kes on emotsionaalse kriisi seisundis, depressioonis, tunnevad sügavat muret kaotuse ja leina tõttu, tunnevad üksindust, kannatavad vägivalla all, kogevad mitmesuguseid suhte ja perekonnaprobleeme, sotsiaalseid raskusi või soovivad elust lahkuda.
Kui olete otsustanud või näete vajadust pöörduda lahutamiseks kohtusse, vajate õigusabi, mis on enamasti tasuline. Teatud tingimustel on võimalik saada riigiõigusabi. Kohtusse pöördumisest tõhusam on lahendada erimeelsused perelepitusteenuse abil.
Eesti advokaate koondab advokatuur.
Eelkõige juhul, kui isik oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut, saab taotleda riigiõigusabi.
Õigusnõu pakub ka lastekaitse liit ning enda ja lapse õiguste kaitseks saab pöörduda Õiguskantsleri Kantselei poole. Kohtusse pöördumisest tõhusam on perelepitusteenus, mille taotlemiseks pöördu sotsiaalkindlustusameti või omavalitsuse poole.
Kuhu pöörduda kaebusega ametiasutuse peale?
Avalikke ülesandeid täitva asutuse tegevuse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise kontrollimiseks võib pöörduda õiguskantsleri kantselei poole. Kui on küsimusi lastekaitsetöö kvaliteedi kohta, abistab sotsiaalkindlustusamet või omavalitsuse sotsiaal-/lastekaitseosakonna juht.
Kui su partner hirmutab sind, püüab sind kontrollida, on ähvardanud või teinud sulle haiget, siis on lahkuminekul eriti oluline arvestada enda turvalisusega.
Vägivaldsest suhtest lahkumisel saavad sulle abiks olla ohvriabitöötajad, kes annavad nõu ning vajadusel aitavad koostada turvaplaani.
Igas maakonnas on avatud naiste varjupaigad, mis pakuvad turvalist majutust, kui tunned, et kodus viibimine on ohtlik. Lisaks saab naiste varjupaikade kaudu juriidilist abi ning psühholoogilist nõustamist.
Kohtu kaudu saad taotleda lähenemiskeelu, mis aitab ennetada uusi õigusrikkumisi. Lähenemiskeelu kohta saad lähemalt lugeda siit.
Vägivallavormidest ja ohvriabiteenustest saad lähemalt lugeda www.palunabi.ee
Otsese ohu korral helista kohe politseisse numbril 112