Sotsiaalkindlustusameti kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste juht Sandra Laurimaa selgitab, kuidas rakendus töötab ja kuidas see toetab inimesi, kellel on kuulmisega raskusi.
Mis on kaugtõlke rakendus ja miks seda vaja on?
Kaugtõlke rakendus on nutitelefonis või arvutis kasutatav äpp, mille kaudu saavad kuulmispuudega inimesed ühenduda viipekeeletõlgiga video teel. Kaugtõlke äpp töötab nagu "kolmas osapool": kurt helistab video vahendusel tõlgile ja kuulja saab näiliselt täiesti tavalise telefoni kõne, mis tihti võib alata sõnadega “Tere, olen viipekeeletõlk ja vahendan teie vestlust...”. Kuulja jaoks on see lihtsalt tavaline sissetulev telefonikõne, kus helistajaks on viipekeelne inimene, kellele “annab hääle” viipekeeletõlk.
Kaugtõlketeenus on mõeldud eeskätt viipekeelsetele inimestele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi igapäevases suhtluses. Eestis on hinnanguliselt 1300–1500 inimest, kelle emakeel on viipekeel – just neile on kaugtõlge eluliselt vajalik teenus. Kuna kutsetunnistusega viipekeeletõlke on hetkel Eestis 23 ja puudub järjepidev tõlkide koolitamine, on kaugtõlke rakendus innovatiivne lahendus, mis aitab tõlkide aega efektiivsemalt kasutada ning tagab abi kättesaadavuse ka siis, kui tõlk ei saa füüsiliselt kohal olla, sh teeb tõlketeenuse kättesaadavaks ka äärealadel, kus füüsiliselt ei olegi ühtki tõlki kohapeal olemas. Rakenduse vahendusel saab viipekeelne inimene kiirelt tõlgi liinile võtta ning suhelda kuuljaga, näiteks teenindaja või ametnikuga. See vähendab lõhet viipekeelse kogukonna ja kuuljate maailmade vahel, tagades kurtidele inimestele võimaluse teha tõlgi vahendusel telefonikõnesid, mis on kuuljatele nii iseenesest mõistetav ja igapäevane tegevus
Kuidas kaugtõlke rakendus igapäevaelus aitab?
Kaugtõlge muudab kuulmislangusega inimeste igapäevaelu märksa sujuvamaks ja iseseisvamaks. Kujutage ette olukorda, kus viipekeelne inimene viibib arsti vastuvõtul, pangakontoris või kasvõi kohvikus – varem oleks ta pidanud sellisteks olukordadeks tõlgi ette tellima või proovida suhelda kirjaliku eesti keele abil. Kirjalik suhtlus pole aga tihti ei mugav ega piisavalt kiire, ning mis peamine – see võib viia oluliste vääriti mõistmisteni, sest eesti keel on kurdi inimese jaoks sageli teine keel, mitte emakeel. Nüüd piisab aga telefonis ühe rakenduse avamisest, et viipekeeletõlk vestlusega kohe liituks. Tõlk on videosilla vahendusel viipkeelse kliendi jaoks nähtav ja kuulja osapool, näiteks arst või teenindaja lisatakse täiesti tavalisena näiva kõne vahendusel.
Igapäevased olukorrad, kus kaugtõlkest abi saadakse, ulatuvad lihtsatest teenindussituatsioonidest kuni hädaolukordadeni. Sageli kasutatakse kaugtõlget poes või apteegis asjaajamisel, arsti või sotsiaaltöötajaga suhtlemisel ning ka omavalitsuse või riigiasutustega kontakteerumisel. Teenus annab võimaluse suhelda iseseisvalt ja kuulmislangusega inimene ei pea enam sõltuma pereliikmest või tuttavast, kes tema eest tõlgiks. See suurendab oluliselt enesekindlust ja ühiskonnaelus täisväärtuslikult osalemise võimalust.
Paljud kasutajad on tunnistanud, et tänu kaugtõlkele julgevad nad nüüd ise rohkem erinevaid asju ajada, sest teavad, et vajadusel on abi kiirelt käeulatuses. Oluline on ka see, et enamik kaugtõlkekõnesid on üsna lühikesed, tihti 5–15 minutit ja sageli piisab mõnest minutist, et vajalik info vahendada ja probleem lahendada.
Kuni 2024. aastani kaugtõlketeenuse osutamise aeg aina suurenes, kuid hiljem on teenustundide arv kahjuks 22% vähenenud. Siiski soovime tagada tööpäevadel teenuse vähemasti kell 9–18 ja ka kaks paralleelselt töötavat tõlki populaarsematel teenuse kasutamise aegadel. Ent viipekeeletõlkide vähenemisega oleme paraku pidanud teenustunde vähendama. Oleme jõudnud olukorda, millest on aastaid räägitud: meil pole piisavalt viipekeeletõlke, et tagada vajalikus mahus teenust. Eestis on praegu 23 kutsetunnistusega viipekeeletõlki, neist 11 on iga päev seotud kaugtõlketeenuse pakkumisega.
Kuidas kaugtõlketeenust kasutada?
Kaugtõlketeenus on viipkeelsetele inimestele mõeldud tasuta teenus, mida saavad kasutada kõik inimesed, kellel on tuvastatud kuulmispuue, esineb kuulmispuue ühe puudeliigina liitpuude koosseisus või on vähenenud töövõime või eriarsti väljastatud kuulmislanguse tõend. Teenuse kasutamiseks on vajalik tõlketeenuse rakendus. Selle saab tasuta alla laadida nutitelefoni. Rakendus on olemas nii Androidi kui iPhone’i jaoks (otsingusõna “tõlketeenus”). Samuti on võimalik kaugtõlget kasutada arvutis veebirakendusena. Teenuse kasutuselevõtuks tuleb rakendusse siseneda ja end kasutajaks registreerida, kasutades ID-kaarti, mobiil-ID või Smart-ID lahendust enda tuvastamiseks. See tagab, et teenust kasutavad just need, kellel seda vaja on. Pärast registreerimist kinnitab Sotsiaalkindlustusamet konto üldjuhul paari tööpäeva jooksul.
Edaspidi saabki rakendust kasutada kui on vaja viipekeeletõlgi abi. Rakendusest näed, millal teenus on avatud ning kui pikk on parajasti ootejärjekord. Teenus töötab praegu kuuel päeval nädalas (E–L) kindlatel kellaaegadel. Kui vajad tõlki mõneks konkreetseks tähtsaks kohtumiseks, on rakenduse kaudu võimalik ka tõlk ette broneerida.
Lisaks pakub rakendus erilahendusi: näiteks võimalust teha hädaolukorras (teenuse lahtioleku ajal) SOS-kõne, mis liigub tavajärjekorrast nö ette. See tähendab, et kuulmislangusega inimene saab võimaluse kiiresti helistada 112 hädaabinumbril, kaasates viipekeeletõlgi, kes vahendab inimese ja häirekeskuse suhtlust.
Kokkuvõttes on teenuse kasutamine tehtud võimalikult lihtsaks: laadi rakendus, logi sisse, vajuta nuppu ja suhtlemine võib alata.
Aastatel 2018–2025 rahastati kaugtõlketeenuse arendamist Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest. Selle toetusega töötati välja nii teenus ise kui ka selle pakkumise mudel.
3. detsembril 2025 kinnitas riigikogu sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse, mis teeb tõlketeenusest riikliku teenuse alates 2026. aastast.
Lisainfot kaugtõlketeenuse kohta leiad meie kodulehelt.
