Sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla ohvrite abistamise teenuse juhi Annika Silde jaoks jäi konverentsilt kõige tugevamalt kõlama mõte, et seksuaalvägivalda kogenud inimene ei pea juhtunu tagajärgedega üksi toime tulema. Spetsialistide ja asutuste hea koostöö aitab ka seda, et inimene peaks oma lugu üha uuesti rääkima.
„Keegi ei pea oma valuga üksi jääma. Valust vaikimine võib olla raskem kui sellest rääkimine. Seksuaalvägivalda kogenud inimene vajab enda ümber inimesi, kes kuulavad, usuvad, toetavad ja teevad koostööd. Ei piisa ainult sellest, et oskame esitada traumateadlikke küsimusi. Ka hoolivalt küsimine võib muutuda kurnavaks, kui inimesel tuleb oma lugu eri spetsialistidele korduvalt rääkida. Meie koostöö peab jätma inimesele rohkem ruumi taastumiseks. Oluline on, et inimene tunneks: teda usutakse ja vastutust juhtunu eest ei panda tema õlgadele,“ ütles Silde.
„Mind kõnetasid eriti ettekanded sellest, kuidas meie kultuur on kujundanud arusaamu seksuaalvägivallast ja kinnistanud ootust, et naine peab ise suutma end selle eest kaitsta. Kultuur võib neid hoiakuid kinnistada, aga tal on ka jõud neid muuta. Näiteks dokumentaalteater võib aidata ühiskonnal seksuaalvägivalla kogemusi paremini mõista ning anda inimestele võimaluse oma lugu jagada. Sama oluline kui võimalus rääkida on aga see, et oleks ka neid, kes oskavad kuulata ja pakkuda tuge,“ lisas Silde.
Konverentsi avasid sotsiaalminister Karmen Joller ja sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu.
Ettekannetega esinesid
- Freja Ulvestad Kärki Norra tervisedirektoraadist, kes rääkis seksuaalvägivalla ohvritele mõeldud teenuste arengust ja praegustest vajadustest;
- Tartu ülikooli kliinikumi naistearst ja Tartu ülikooli õppejõud Kai Part, kes käsitles seksuaalvägivalla mõtestamise muutumist Eestis viimase 15 aasta jooksul;
- riigikohtunik, esseist ja tõlkija Heili Sepp ettekandega „Ahjuroobist kuldvihmani“;
- näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill, kes rääkis dokumentaalteatri võimalustest rasketel teemadel kõnelemisel;
- ajuteaduste doktor Cristina Kroon, kes selgitas tardumisreaktsiooni seksuaalrünnaku ajal ja seda, miks passiivsus ei tähenda nõusolekut;
- politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Kristi Mäe, kelle ettekanne keskendus koostööle seksuaalvägivalla ennetamisel ja lahendamisel;
- antropoloog ja seksuoloog Kristina Birk-Vellemaa, kes rääkis kehast, seksuaalsusest ja neid ümbritsevatest ühiskondlikest tähendustest.
Konverentsi lõpetanud paneelarutelus mõeldi ühiselt, milline võiks kümne aasta pärast olla seksuaalvägivalda kogenud inimese vajadustest ja soovidest lähtuv abi. Arutelus osalesid Maiken Kutti politsei- ja piirivalveametist, Elise Rohtmets Feministeeriumist, Made Laanpere Tartu ülikooli kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusest, Saskia Kask prokuratuurist ja Andrea Kink sotsiaalkindlustusameti ohvriabist.
Eesti esimesed seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ehk SAKid avati 2016. aastal Tartus ja Tallinnas. Kaks aastat hiljem lisandusid keskused Ida-Virumaal ja Pärnus ning 2025. aastal ka Kuressaares.
Oluline muutus tuli 2023. aastal, kui seksuaalvägivalla kriisiabi sai ohvriabi seaduses eraldi teenuse staatuse. See lõi teenuse korraldamisele ja rahastamisele selgema aluse.
SAKide loomise ühe algataja Kai Parti hinnangul on kriisiabikeskuste töö kümne aastaga hästi käivitunud.
„SAKide loomisega sai seksuaalvägivalla ohvrite hääl Eestis paremini kuuldavaks ja abi muutus süsteemsemaks. Inimene saab nüüd ühest kohast vajalikku tuge. Kümne aastaga oleme loonud toimiva süsteemi, kuid inimese toetamine ei lõpe esimese pöördumisega. Edasi peame veel paremini toetama inimest ka taastumise teekonnal, sealhulgas parandama õigusabi kättesaadavust,“ ütles Part.
Konverentsil tänati seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste loomise algatajaid ja keskuste meeskondi aastatepikkuse töö eest. SAKide loomise algatamise ja arendamise eest tunnustati Tartu ülikooli kliinikumi naistearste Made Laanperet ja Kai Parti. Tänukiri anti ka kõigile viiele praegu tegutsevale kriisiabikeskusele.
Praegu tegutseb Eestis viis seksuaalvägivalla kriisiabikeskust:
- Tallinnas Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliinikus, Sõle 23
- Tartus Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas, L. Puusepa 8
- Pärnus Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonnas, Ristiku 1
- Kohtla-Järvel Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas, Ilmajaama 12
- Kuressaares Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonnas, Aia 25
Konverentsi korraldas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi.
Kui oled kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustad, et midagi sellist võis juhtuda, saad seksuaalvägivalla kriisiabikeskusest tasuta abi ööpäev läbi. Pöörduda tasub võimalikult kiiresti, sest kõige tõhusamat abi saab pakkuda esimese seitsme päeva jooksul pärast juhtunut. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 on tasuta ja töötab ööpäev läbi.
Vaata videot: „Seksuaalvägivalla kriisiabikeskus – millised on abivõimalused SAKis?“
