Selgitab sotsiaalkindlustusameti järelevalve juhtivspetsialist Aasa Harjak.
Mida tähendab „vahetult lapsega kokku puutuma“?
Lastega töötamise piirangu kontrollimine võib esmapilgul tunduda lihtne: kui inimene töötab lasteaias, koolis või noortelaagris, tuleb tema tausta kontrollida. Keerulisemad küsimused tekivad siis, kui asutuse põhitegevus ei ole suunatud lastele või kui lastega tegelemine moodustab ainult väikese osa töötaja ülesannetest.
Lastekaitseseaduse mõte on kaitsta last. Seetõttu ei ole määrav ametinimetus ega asutus, kus inimene töötab, vaid see, millised on tema tegelikud tööülesanded. Vahetu kokkupuude võib olla näiteks lapse õpetamine, juhendamine, treenimine, ravimine, hooldamine või nõustamine, aga ka spordihoone garderoobis lastele kappide võtmete jagamine.
Lastega töötamise piirang ei puuduta ainult lasteaedu, koole ning tervishoiu- või sotsiaalasutusi. Lapsega võib vahetult kokku puutuda ka näiteks klassiekskursiooni bussijuht, juuksur või batuudikeskuse töötaja.
Samas ei tähenda ainuüksi see, et ettevõtte või asutuse klientide hulgas on lapsi, et kõiki selle töötajaid tuleb käsitada lastega töötavate inimestena. Hinnata tuleb iga ametikoha või tegevuse tegelikku sisu. Näiteks on erinev olukord linnaliini bussijuhil, kelle reisijate hulgas on teiste seas ka lapsed, ja koolibussi juhil, kelle töö on lapsi regulaarselt kooli ja koju sõidutada. Esimesel juhul ei ole töö otseselt lastele suunatud, teisel juhul on töötaja ülesanne just laste vedamine.
Kas piisab sellest, kui töötaja lastega üksi ei jää?
Ei piisa. Lastekaitseseadus ei sea lapsega töötamise piirangut sõltuvusse sellest, kas töötaja viibib lapsega kahekesi. Seetõttu ei muuda olukorda see, kui lapse juures on samal ajal teine arst, õde, treener, kolleeg, lapsevanem või mõni muu täiskasvanu.
Näiteks kui arst ravib last, on tema töö otseselt lapsele suunatud ka siis, kui lapsevanem viibib kogu vastuvõtu ajal kabinetis. Samamoodi töötab treener lastega ka siis, kui treeningul on korraga mitu treenerit. Teise täiskasvanu kohalolek võib olla oluline lapse turvalisuse tagamiseks, kuid see ei muuda seda, kas inimene töötab lapsega.
Mis siis, kui lapsi on klientide või patsientide hulgas ainult mõni?
Laste väike osakaal klientide, patsientide või teiste teenuse saajate hulgas ei tähenda, et piirangut ei kohaldata. Vaadata tuleb tööülesannete ja kokkupuute sisu, mitte laste arvu või osakaalu. Näiteks ei muuda arsti lapsega töötamise iseloomu see, kui tema patsientidest on lapsed ainult mõned. Samuti võib kontroll olla vajalik siis, kui lastele suunatud teenust osutatakse ainult aeg-ajalt. Seetõttu ei ole mõistlik kehtestada organisatsioonis kindlat laste arvu, osakaalu või sagedust, millest alates loetakse inimest lastega töötavaks.
Kas tööandja saab probleemi lahendada töökorralduse muutmisega?
Mõnel juhul saab, kuid töökorraldus peab siis ka tegelikult muutuma.
Kas piirang kehtib ka vabatahtlikele, praktikantidele ja alltöövõtjatele?
Lastega töötamise piirang ei puuduta ainult töölepingu alusel töötavaid inimesi. Lastekaitseseadus nimetab sõnaselgelt ka vabatahtlikus tegevuses ja praktikandina lapsega vahetult kokku puutuvaid inimesi. Seega ei vabasta kontrollikohustusest põhjendus „ta ei ole meie töötaja“ või „ta teeb seda vabatahtlikult“.
Ka alltöövõtjate ja teiste lepingupartnerite puhul tuleb vaadata tegevuse tegelikku sisu. Kui inimene puutub oma töö või tegevuse tõttu lastega vahetult kokku, ei ole lepingu nimetus põhjus, miks kontroll tegemata jätta.
Aga kui ettevõtte või asutuse põhitegevus ei ole lastele suunatud?
Lastega töötamise piirang ei puuduta ainult lasteasutusi. Lastele osutatakse teenuseid väga erinevates kohtades ning lapsega võib vahetult kokku puutuda ka sellise ettevõtte või asutuse töötaja, mille põhitegevus ei ole lastega seotud.
Kõiki töötajaid ei pea kontrollima lihtsalt seetõttu, et asutuse klientide hulgas võib olla lapsi. Samas ei saa töötajat kontrollimata jätta üksnes põhjendusega, et asutus ei ole lasteasutus. Kui ametijuhend ja tegelik töö erinevad, tuleb lähtuda sellest, mida inimene oma töös tegelikult teeb.
Kas piisab sellest, kui tööandja küsib inimeselt endalt või otsib tema kohta internetist?
Ei piisa. Inimese enda kinnitus, soovitused, pikk töösuhe või internetiotsing ei asenda seaduses ette nähtud taustakontrolli. Lastega töötamise piirangu olemasolu tuleb kontrollida karistusregistrist. Ka aastatepikkune isiklik tutvus inimesega ei anna tööandjale põhjust kontrollist loobuda. Taustakontrolli eesmärk ongi see, et otsus ei põhineks ainult usaldusel või inimese enda antud teabel.
Kuidas kontrollida, kas inimesel on lastega töötamise piirang?
Lastega töötamise piirangut kontrollitakse karistusregistrist.
- Sisene e-toimikusse asutuse või juriidilise isiku rollis.
- Vali „lastega töötamise piirangu kontroll“.
- Sisesta kontrollitava inimese andmed ja tegevusvaldkond.
- Tee päring lastekaitseseaduse § 20 alusel. Õigustatud kontroll on tasuta ka siis, kui tegemist ei ole lasteasutusega, kuid inimene töötab lastega.
- Vaata tulemust – sealt selgub, kas piirang puudub või on tegemist ajutise, alalise või Euroopa karistusega seotud piiranguga.
Lastega töötamise piirangu kontroll ei ole sama mis tavaline karistusregistri päring, sest selle puhul vaadatakse ka varasemaid karistusi, mis võivad olla juba registri arhiivis.
Kui inimene on elanud või töötanud välisriigis, võib olla vaja küsida karistusandmeid ka sealt. Teises Euroopa Liidu riigis elanud või töötanud inimese andmeid saab küsida Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kaudu. Täpsema juhendi leiab RIK-i veebilehelt.
Tööandja ei tohi nõuda, et inimene tooks ise enda kohta karistusregistri väljavõtte.
Millal tuleb kontroll teha ja kui sageli seda korrata?
Kontroll tuleb teha enne, kui inimene hakkab lastega töötama. Kontrollikohustus ei lõpe tööle võtmisel: alates 1. jaanuarist 2023 tuleb lastega töötavaid inimesi kontrollida vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui tööandjale ei edastata karistusandmete muutumise kohta automaatselt teavet.
Mis saab siis, kui tööandja avastab piirangu alles hiljem?
Kui kontrollimisel selgub, et inimesel on lastega töötamise piirang, peab tööandja kõigepealt tagama, et inimene ei jätkaks lastega töötamist. Lapsega vahetu kokkupuude tuleb kohe lõpetada.
Kui on teada, et sama inimene töötab lastega ka teistes asutustes, tuleb see info edastada sotsiaalkindlustusametile. Nii saab hinnata, kas lapsed võivad olla ohus ka mõnes teises kohas.
Kes vastutab selle eest, et kontroll tehtaks?
Tööandja. Tema peab teadma, millised on konkreetse ametikoha tegelikud tööülesanded, sest üksnes ametinimetuse järgi otsustades võib jõuda vale järelduseni.
Hea praktika on ametikohad ja tegevused juba enne inimese tööle või tegevusse lubamist läbi mõelda. Piiripealse juhtumi puhul tasub ka kirja panna, miks leiti, et konkreetse töö puhul tuleb või ei tule lastega töötamise piirangut kontrollida.
Mida tuleb silmas pidada andmekaitse vaatest?
Taustakontrolli tehes tuleb koguda ja kasutada ainult neid andmeid, mida on kontrolli tegemiseks vaja. Andmetele tohivad ligi pääseda ainult need töötajad, kellel on neid oma tööülesannete täitmiseks vaja.
Kontrolli tegemise fakt tasub dokumenteerida nii, et vajaduse korral oleks võimalik tõendada, et kontroll on tehtud. Andmeid ei tohiks säilitada kauem, kui selleks on vajadus.
Millised on levinud valearusaamad?
Olen kohanud mitmeid põhjendusi, mis võivad esmapilgul tunduda loogilised, kuid ei anna alust kontroll tegemata jätta. Kõige sagedamini puudutavad need teise täiskasvanu kohalolekut, laste väikest osakaalu, isiklikku usaldust või juba ära kantud karistust.
- „Ta ei jää kunagi lapsega üksi.“ Teise täiskasvanu kohalolek ei välista lastega töötamise piirangut.
- „Ta töötab peamiselt täiskasvanutega.“ Oluline ei ole laste osakaal klientide hulgas, vaid see, kas inimese tööülesanded hõlmavad vahetut tegevust lastega.
- „Me tunneme teda juba aastaid.“ Isiklik usaldus ei asenda karistusregistri kontrolli.
- „Ta on oma karistuse juba ära kandnud.“ Mõne lastekaitseseaduses nimetatud kuriteo puhul on lastega töötamise keeld alaline ning kehtib ka pärast karistusandmete arhiivi kandmist.
- „Kontrollisime tema tausta internetist.“ Internetiotsing ei asenda karistusregistrist tehtavat kontrolli.
Lisainfo
Andmekaitse Inspektsioon – isikuandmete töötlemine töösuhtes
