Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Laps ja kasupere meedias. Kuidas anda ajakirjanikule intervjuud lapse õigusi riivamata?

Juhend on mõeldud peredele, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud last (lapsed, kes on lapsendatud, eestkostel, hooldusperes, asendus-, pere- või turvakodus) ning soovivad oma peres kasvava lapse ja pere lugu avalikkuse ees jagada.

On väga oluline kajastada lugusid lastest, kes ei kasva oma sünnivanematega, ja nende peredest, sest see aitab ühiskonnas asendushoolduse teemat tõstatada. Sel moel saame edendada inimeste teadlikkust ning  kujundada kaasinimestes toetavat suhtumist teistest vanematest sündinud lapse kasvatamisse.

Teatud olukordades võib aga lugude jagamine nii lapsele kui ka perekonnale hoopis kahju teha. Näiteks võib lapse terviseandmete avaldamine seada ta koolis kiusamise ohvriks.

Seega tuleb oma lugu avalikkuse ette tuues alati silmas pidada, et see last ega perekonda ei kahjustaks.

Kui otsustad rääkida oma pere lugu oma nime ja näoga

Enne meedias loo avaldamist on vaja, et kõik loosse puutuvad asjaosalised oleksid selle avaldamisega nõus.

  1. Lapse ja tema pere loo kajastamisel meedias tuleks esmalt kindlaks teha, kes on lapse seaduslik esindaja, kellel on õigus anda luba, et last võib meedias kujutada.

Lapsendaja ja eestkostja on lapse seaduslikud esindajad ning võivad meedias kajastamist ise otsustada.

Hooldusperes ning asendus-, pere- või turvakodus elava lapse puhul tuleb alati küsida luba lapse seaduslikult esindajalt (tavaliselt on selleks kohalik omavalitsus).

  1. Kui soovid jagada oma lugu meedias, siis küsi alati ka lapse arvamust ning räägi talle loo avaldamise eesmärkidest ja võimalikest tagajärgedest.

Teovõimelise täiskasvanud inimese enda loal võib tema kohta avaldada mistahes informatsiooni. Lapse kohta informatsiooni avaldamisel tuleb saada lapse seadusliku esindaja luba. Loo avaldamisel tuleb alati hoolikalt mõelda lapse ja teiste pereliikmete heaolule.

Lapse jaoks võib perest eraldamine, sh traumaatilised kogemused, olla väga tundlik teema ning sellest avalikult rääkimine võib panna ta väga ebameeldivasse olukorda. Tasub mõelda ka sellele, kas laps tahab avalikkuse ees esineda lapsena, kes elab hooldusperes, eestkostel või on lapsendatud? Võib-olla tahab laps, et teda teataks mitte sellest aspektist? Alati ei pruugi ka lapse sõbrad ega õpetajadki olla teadlikud sellest, et laps kasvab kasuperes.

Austa ja usalda last – tema arvamus võib erineda sinu omast, kuid sellegipoolest olla põhjendatud, ning sellega tuleks arvestada.

  1. Teatud juhtudel tuleb mõelda ka lapse bioloogilistele vanematele.

Kui lapse intervjueerimisel või pildistamisel on äratuntav bioloogiliste vanemate lugu, tuleb neilt luba küsida.

Millest ja kuidas rääkida?

Mõtle hoolikalt läbi, millist teavet on mõistlik oma perest ja lapsest avalikkusega jagada ning kuidas pere ja eriti lapse kohta avaldatud info võiks teda nii lühemas kui pikemas perspektiivis mõjutada. Arvestama peab, et kõik info, mis avalikuks tehakse, eriti internetis, jääb igaveseks avalikuks ja on kättesaadav pea kõikidele.

  1. Hea tava on mitte avalikustada lapse pärilikkusandmeid, infot terviseseisundi või puude (sh diagnoosi), seksuaalelu, etnilise või rassilise pärituolu kohta.

Need on delikaatsed isikuandmed, mille avalikustamine võib riivata lapse informatsioonilise enesemääramise õigust. Kui laps soovib avaldatud infot tulevikus tagasi võtta, eemaldada või kustutada, siis on see praktiliselt võimatu. Selline info võib saada ajendiks ka lapse kiusamisele.

  1. Last tuleb väärtustada ja tema väärikust austada.

Pereelu üksikasju avalikult arutades tuleb lapsest rääkida armastuse ja hoolimisega. Hoidu lapse sildistamisest või halvustamisest. Lapsest rääkimine ei tohi teda haavata või segadusse ajada. Eesmärk ei tohi olla avaliku kaastunde või haletsuse esilekutsumine. Samuti ei tohi last kasutada oma isiklike huvide teostamiseks.

Kui otsustad rääkida oma pere lugu anonüümselt

Sel juhul pead meeles pidama, et lisaks nimele ja näole on mitmeid detaile, mille kaudu võib lapse ja teie pere ikkagi ära tunda. Seetõttu peaks loost välja jääma lasteaia, kooli või trenni nimi, kus laps käib. Väiksema kogukonna puhul ei ole mõistlik viidata ka asulale, kus te elate.

Ajakirjanikuga suheldes on hea meeles pidada

  • Enne intervjueerimiseks nõusoleku andmist uuri ajakirjanikult, kuhu, milleks ja millises vormis see teave läheb. Küsi ka, kas selles artiklis on veel allikaid. Kui jah, siis kes nad on ja milline on nende sõnum.
  • Kui otsustad meediale oma lugu jagada, siis tasuks kokku leppida võimaluses valminud lugu või seda osa loost, mis on perega seotud, enne avaldamist näha. Küll aga tuleb arvestada, et ajakirjanik ei ole kohustatud lugu ette näitama ning ta võib sellest ka keelduda. Sel juhul on sinul õigus otsustada, kas sa soovid oma lugu temaga jagada või mitte.
  • Enne intervjuu andmist lepi ajakirjanikuga kokku konkreetsed tähtajad – kas ja millal saadab ajakirjanik artikli sulle üle lugemiseks ning millise aja jooksul ta sinult tagasisidet ootab. See on oluline vältimaks hilisemaid segadusi ning ajalist survet.

Kui avaldatud lugu on riivanud sinu pere õigusi, siis on võimalik

  • võtta otse ühendust ajakirjanikuga või andmete avalikustajaga (toimetus) ning paluda info korrigeerimist või eemaldamist. Kui lugu on avaldatud ka internetis, siis on inimesel õigus nõuda, et avalikustaja korraldaks andmete avaldamise lõpetamise interneti otsingumootoritest
  • kui internetiväljaandes avalikustatud loo kommentaariumis on last ja peret kahjustavaid (nt delikaatseid andmeid avaldavaid) või solvavaid kommentaare, on võimalus ühendust võtta toimetusega ja paluda need kommentaarid põhjendatult eemaldada
  • pöörduda pressinõukogusse, kui meediaettevõte on ühinenud Pressinõukoguga ja ei täida ajakirjanduseetika koodeksit
  • teatud juhtudel võib pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole ja esitada kaebus isikuandmete meedias avalikustamise peale.
  • pöörduda tsiviilhagiga maakohtusse

Lisaküsimused on oodatud:

Silja Oja

Asendushoolduse teavituse peaspetsialist
Laste heaolu osakond
Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

+372 53 079 151

Viimati uuendatud 22.02.2024