Teenuse tegevused ja teenuse kasutamise aja arvestamine teenusekasutaja õppimise ajal
Küsimus
Kas õppimise/enesetäiendamise tõttu ööpäevaringselt (ÖE) või kogukonnas elamise (KE) teenuselt eemal viibimise päevad tuleb arvestada teenuselt eemal viibimise kahe kuu arvestuse hulka ja inimene ei ole sellisel juhul terve kuu teenusel viibinud? Siis tuleks sotsiaalkindlustusametile (SKA) teenuse arve ja aruande koostamisel märkida inimene teenuselt eemal olevaks ja arvet ei saa esitada terve kuu ulatuses? Kas sellisel juhul rakenduvad sotsiaalhoolekande seaduse § 79 lõige 3 ja 4?
§ 79 lg 3 kohaselt jätkab Sotsiaalkindlustusamet teenuse osutajale teenuse eest tasumist juhul, kui inimene ei kasuta teenust kuni kaks kuud järjest, kuid kõige rohkem kahe kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul.
§ 79 lg 4 kohaselt tasutakse teenuseosutajale 95 % selle teenuse maksimaalsest maksumusest.
Sotsiaalkindlustusameti selgitus
Vaatame Sotsiaalhoolekande seadusele ja kvaliteedi põhimõtetele tuginedes teenuse osutamisega seotud tegevusi ja kohustusi, kui kogukonnas elamise või ööpäevaringsel teenusel olev inimene käib tööpraktikal või kursustel ning selle tõttu ei ela teenuseosutaja juures, vaid nt kooli ühiselamus või kasutab kursuse/tööpraktika korraldaja poolt pakutud eluaset.
Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse teenuse puhul on inimesele teenuseosutamise koht sisuliselt kodu, kus teda toetatakse ja abistatakse individuaalsete vajaduste ja võimekuse kohaselt. Kõikide erihoolekandeteenuste eesmärgiks on vastavalt inimese vajadustele ja võimekusele tema iseseisva toimetuleku arendamine ning tegevuste juhendamine. Samas peab ka inimene ise maksimaalselt panustama oma toimetuleku arenemisesse ja paranemisesse. Kui inimese toimetuleku paranemisele ja arenemisele aitab kaasa õppimine, siis tuleb teenuseosutajal seda igati toetada. Teenuseosutaja kohustus on seda soodustada ka kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse teenuse ajal.
Õppimisega seotud tegevused tuleb planeerida inimese tegevuskavasse ning tegevusjuhendajal on kohustus inimese arengut selles toetada.
Sisuliselt tähendab see, et inimene käib oma kodunt õppimas/koolis, kuid samal ajal ei katke teenuseosutajal tema suhtes kohustused. Teenuse osutaja kohustus on ka õppimise ajal hoida inimesega kontakti, toetada teda õppimise protsessis, tegutseda tema igapäeva vajaduste jaoks olulise kontaktina ja inimese jaoks vajalike tegevuste, probleemide/küsimuste lahendamisel, teha aktiivselt koostööd kooli/kursuse korraldajaga. Teenuseosutaja peab olema inimese elukorraldusest teadlik, olema osaline ja tagama koostöö kõikide teiste inimese elukvaliteedi ja toimetuleku tõstmiseks oluliste osapooltega. See ei tähenda alati reaalselt inimese kõrval olemist (ühiselamus on selleks tõenäoliselt keegi teine), kuid tähendab toetava elukorralduse tagamises osalemist.
Selline teenuseosutaja tegevus peab olema nähtav ka teenuseosutaja tegevuste ja tööde planeerimise dokumentatsioonist (nt on planeeritud regulaarne osalemine kooliga seotud üritusel, võrgustikes osalemine, telefoniühendused inimese ja kooli personaliga). Osalemised ja kontakti võtmine peab olema ka dokumenteeritud. Lisaks peavad nii inimene ise kui ka kooli personal/kursuse läbiviijad olema teadlikud ja reaalselt aru saama, et selline tugi on inimesel teenuseosutaja poolt olemas.
Kui selline tegevus on tagatud, siis ei loeta õppimise ja kursusel olemise päevi teenuselt ära oldud päevade hulka ja teenuseosutaja saab esitada selle kuu eest inimese kohta täisarve kogu teenuse kuumaksumuse ulatuses. Kui neid tegevusi ei ole tehtud ja reaalselt inimesega tehtud tööd ei ole võimalik järelevalve või lepingulise kontrolli käigus tuvastada, loeme selle ajaperioodi eest esitatud arved alusetuteks ja see aeg tuleb lugeda teenuselt eemal viibitud aja hulka.
Samuti on teenuseosutajal kohustus lähtuvalt inimese võimekusest ja arengust õppimisprotsessi lõpus hinnata, milline on inimesele vastav erihoolekandeteenus ja kas see on endiselt kogukonnas elamise või ööpäevaringne erihoolekandeteenus. Tulenevalt sotsiaalhoolekande-seaduse § 83 lg 9 tuleb teenuseosutajal teavitada nii inimest kui ka Sotsiaalkindlustusametit tekkinud kahtlusest, et inimesele osutatav teenus ei vasta enam tema vajadustele.
Erihoolekandeteenuse personali haridusnõuetele vastavuse tagamine
Küsimus
Kui töötav tegevusjuhendaja ei ole 1. jaanuariks 2020. a omandanud teenuse osutamiseks vajalikku haridust, kuid on sügisel alustanud õpinguid, kas sellisel juhul võib tegevusjuhendaja jääda Majandustegevuse Registrisse (MTR) ning kui inimene lõpetab kooli, siis tuleb teha sinna märge, et haridus on omandatud? Kuidas tegutseda, kui inimene töötab, aga ta saab õpingule alles veebruaris - märtsis? Ta ei ole jaanuaris ühegi kooli nimekirjas ja ei õpi. Kuidas teenuseosutaja tõendab, et inimesel on plaan asuda õppima, aga see sõltub eelkõige koolitusgrupi alustamisest?
Vastus
Alates 1. 01.2020 saavad erihoolekandeteenuste tegevusjuhendajatena töötada vähemalt keskharidusega ja erialase tegevusjuhendaja baaskoolituse läbinud inimesed.
Tegevusjuhendajatena saavad töötada ka sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud erialase haridusega spetsialistid: sotsiaaltööalase kutse- või kõrgharidusega sotsiaaltöötajad, kõrgharidusega eri- ja sotsiaalpedagoogid, tegevusterapeudid, kutse- või kõrgharidusega vaimse tervise õed ja kõrgharidusega psühholoogid.
Alates 1.01.2020 ei saa enam inimesed, kellel on põhiharidus või kes pole läbinud tegevusjuhendaja koolitust, töötada erihoolekandeteenuste tegevusjuhendajana.
07.06.2021 kõikidele teenuseosutajatele SKA Kvaliteediosakonna poolt välja saadetud teavitus tegevusjuhendajate haridusnõuete ning tegevuslubadega seoses.
Tuletame Teile meelde, et alates 1.01.2020 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) sätete kohaselt võib erihoolekandeteenust vahetult osutada vaid isik, kes on SHS § 86 lg-s 1 nimetatud eriharidusega ja/või läbinud teenuse osutamiseks vajalikud täiendkoolitused.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on seniajani lisanud tegevusloale tegevusjuhendajaid, kes on vaid registreeritud vastavatele koolitustele ning märkinud tegevusloale ka koolitusasutuse ja koolituse läbimise kuupäeva (hiljemalt 2 aastat arvates tööle asumisest).
Anname teada, et SKA senine praktika muutub alates 09.06.2021 alljärgneval moel
- Tegevusloale lisatakse üksnes tegevusjuhendaja, kes vastab SHS §-s 86 sätestatud nõuetele.
- Juhul, kui uuel tegevusjuhendajal ei ole SHS §-s 86 nimetatud eriala ja/või vajalikud koolitused on läbimata (on nt vaid koolitusele registreeritud), teavitab SKA MTR-i kaudu teenuseosutajat nõuetele mittevastavast tegevusjuhendajast ning palub esitatud tegevusloa muutmise taotluse viia vastavusse SHS-s sätestatuga.
- Juhul, kui teenuseosutaja ei soovi nõuetele mittevastavat tegevusjuhendajat taotluselt kustutada, teeb SKA teenuseosutajale ettepaneku juba esitatud taotluses esitada soov (vastav koht olemas taotluse esilehel) muuta tegevusluba tähtajaliseks, s.o märkida kuupäev, mis ajaks hiljemalt koolitus saab läbitud. Pärast tegevusloa tähtajaliseks muutmist lisab SKA koolitusele registreeritud tegevusjuhendaja tegevusloale. Juhul, kui teenuseosutaja teeb uue tegevusloa muutmise taotluse, märkides tegevusjuhendaja koolituse läbimise andmed, muudab SKA tegevusloa taas tähtajatuks.
- Juhul, kui teenuseosutaja soovib koolitusele registreeritud tegevusjuhendaja jätkuvalt lisada tegevusloale, kuid ei soovi tegevusloa muutmist tähtajaliseks (kuni tegevusjuhendaja koolituse läbimiseni), jätab SKA teenuseosutaja taotluse nõuetele mittevastava tegevusjuhendaja lisamiseks rahuldamata.
- Palume pöörata tähelepanu teenuse osutamisel ja oma töö korraldamisel sellele, et kõik vahetult teenust osutavad tegevusjuhendajad peavad vastama SHS-s kehtestatud nõuetele (st kas on vastava erialaga ja/või vajaliku koolituse läbinud) hiljemalt 01.07.2022.
- Juba algatatud riikliku järelevalve menetlus MTR-s isikuliste majandustegevusnõuete täitmise üle jätkub. Teenuseosutajad, kelle tegevuslubadel märgitud tegevusjuhendajad vastavad nõuetele, saavad MTR kaudu teavituskirja järelevalvemenetluse lõpetamise kohta. Teenuseosutajad, kellel MTR-i andmetel osutavad erihoolekandeteenust nõuetele mittevastavad (nt koolitusele registreeritud) tegevusjuhendajad, saavad MTR-i kaudu teavituskirja järelevalvemenetluse jätkumisest.
- Võimalike küsimuste tekkimisel on teile abiks sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna järelevalve talituse järelevalve nõunik Tiiu Pärnmäe tel. 620 8346, e-post [email protected]
Küsimus
Kuidas käituda tegevusjuhendajatega, kellel on põhiharidus ja läbitud 260 tunnine baaskoolitus ja hetkel ta ei ole omandamas keskharidust?
Vastus
Need tegevusjuhendajad ei vasta tegevusjuhendajana töötamise nõuetele ning ei saa töötada teenuseosutaja juures tegevusjuhendajatena. Erisus on reorganiseeritavate Võisiku Kodu ja Sõmera Kodu põhiharidusega tegevusjuhendajate puhul, kes võivad töötamist jätkata ka ilma keskharidust omandamata, kuna asutused suletakse lähiaastatel.
Küsimus
Kuidas tegutseda juhul, kui tegevusjuhendaja töötab, aga ei õpi ja pole õppeasutuses kirjas ega plaani ka õppima minna, ehk ei vasta ja ka ei hakka vastama haridusnõuetele. Kas sel juhul tuleb tegevusjuhendaja kustutada MTR-is tegevusjuhendajate hulgast ja lõpetame töösuhte ka juhul, kui kedagi asemele pole võtta? Kas sel juhul tuleb teenusekohti vähendada?
Vastus
Juhul kui olemasolev tegevusjuhendajana töötav inimene ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ja teenuseosutaja ei leia töökohale inimest, kes vastaks kvalifikatsiooninõuetele või oleks nõus ennast arendama ja õppima asuma, tuleb teenusekohtade arv vähendada vastavalt kvalifikatsiooninõuetele vastavate tegevusjuhendajate arvule, et oleks tagatud seaduses olev töötajate ja teenusekasutajate suhtarv.
Samal ajal rõhutame ka seda, et sellise võimaliku olukorra tekkimisel palume kindlasti enne pöörduda SKA poole ja teavitada olukorrast. Info koondumisel ja vajaduste hindamisel on võimalik mõelda juhtumipõhiseid lahendusi, kuidas tagada inimestele kvaliteetne teenuse jätkumine.
Viimati uuendatud 21.02.2023