Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Uuring: Eesti elanike teadlikkus perevägivallast ja inimkaubandusest on kasvanud

23.04.2024 | 08:27

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt läbi viidud uuringust selgub, et viimase kümne aasta jooksul on Eestis märkimisväärselt paranenud elanikkonna teadlikkus perevägivalla ja inimkaubanduse teemadel. Samuti on suurenenud teadlikkus ja toetus ohvritele.

Vähemalt 15-aastaste Eesti elanike seas läbi viidud küsitluse "Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas" eesmärk oli kaardistada inimeste teadlikkust ja hoiakuid antud teemades ning võrrelda tulemusi 2014. ja 2016. aastal läbiviidud uuringutega.

"Viimase kümne aasta uuringu tulemused kinnitavad märkimisväärseid muutusi ühiskondlikes hoiakutes," kommenteeris uuringu tulemusi SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juhataja Kaire Tamm. "Inimesed tunnevad erinevaid vägivalla liike paremini ära ja suhtumine ohvritesse on muutunud toetavamaks. Samuti on kasvanud inimeste osakaal, kes on valmis selliste olukordade ära tundmisel ka abistama ja sekkuma. Seksuaalvägivalla osas on aga kahjuks ikka veel üsna levinud ohvrit süüdistavad hoiakud. Toetavad hoiakud ohvrite suhtes on aga oluline tugi neile, kes on vägivalda kogenud. Kui ühiskonnas on levinud ohvrit toetavad ja mittesüüdistavad hoiakud, toetab see ka abi otsima ja oma murest teada andma.”

Uuringu järgi on perevägivalla äratundmine oluliselt tõusnud. Kui varasemate uuringute tulemustel oli mitmeid vägivallaga seotud paarisuhte olukordi, mida pidasid vägivallaks elanikkonnast ligikaudu pooled, siis 2024. aastaks on perevägivalla ära tundmine jõudnud tasemele, kus kõigi uuringus käsitletud olukordade osas ligikaudu 80% või enam elanikkonnast peab neid kergeks või raskeks vägivallaks. Erilist tähelepanu väärivad muutused hoiakutes olukordades, kus üks partner keelab teisel sõpradega suhtlemast või võtab kontrolli üle teise pangakaardi ja ostude tegemise, mida nüüdseks peab vägivallaks 78% ja 81% küsitletutest.

Muutunud on ka hoiakud perevägivalla ohvrite suhtes. Kui varem nägi osa süüd ohvritel ligikaudu pool elanikkonnast, siis 2024. aastaks on see protsent langenud 38%-ni. Lisaks on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad perevägivalda peresiseseks asjaks, kuhu välised inimesed ei peaks sekkuma. 2014. aastal arvas, et perevägivald on pere siseasi, kuhu sekkuda ei tohiks, 22% elanikest, kuid 2024. aastaks on see näitaja langenud 10%-ni.

Seksuaalvägivalla teemal on samuti toimunud olulisi muutusi. Kuigi varasemad uuringud ei käsitle seda teemat põhjalikult, näitavad 2024. aasta tulemused hoiakute paranemist. Kahjuks on aga endiselt levinud ohvreid süüdistavad hoiakud: 38% elanikest leiavad, et naised ise põhjustavad oma riietusega vägistamise ohvriks langemist (aastal 2014 oli vastav näitaja 47%). Sama moodi on kahanenud arvamus, et kinnipeetavad on vangistuses toimuva vägistamise ära teeninud (2014. a 17% vs 2024. a 6%).

Enamik elanikkonnast peab seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist ja seksuaalpartneri sunniviisilist puudutamist, raskeks vägivallaks. Samuti on laialdane toetus seksuaalvägivalla ohvritele, kusjuures 99% elanikkonnast nõustub, et vägistamise ohvrid vajavad abi ja tugiteenuseid.

Inimkaubandusega seotud vägivalla tajumine on mõnevõrra suurenenud. Oluliselt on tõusnud teadlikkus olukordadest, kus inimestele ei maksta lubatud töötasu või võetakse neilt tööle asudes ära isikut tõendavad dokumendid, mida nüüd peab vägivallaks vastavalt 84% ja 87% elanikkonnast. 

Kaire Tamme sõnul on vägivallaga seotud hoiakute tundmine on meie jaoks oluline, et mõista, millised tegurid võivad ühiskonnas vägivalla levikut mõjutada ning aitavad leida konkreetseid sihtrühmi, kes võivad olla vägivalla suhtes vastuvõtlikumad ning kellele ennetustegevusi tuleks enim suunata.

Teavitustöö tulemusena on teadlikkus ohvritele suunatud tugiteenustest kasvanud. Umbes 92% elanikkonnast on teadlik vähemalt ühest ohvritele abi pakkuvast ühendusest, kusjuures enim teatakse naiste tugikeskustest (78%) ja sotsiaalkindlustusameti ohvriabist (55%).

Võib öelda, et aastate jooksul on kasvanud teadlikkus perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse erinevatest vormidest ning hoiakud on muutunud ohvrite suhtes toetavamaks. Samas on suurenenud ka üldsuse teadlikkus olemasolevatest tugiteenustest, mis aitab kaasa ohvrite abistamisele ja kaitsele. Need muutused viitavad positiivsele suundumusele ühiskondlikus teadlikkuses ja hoiakutes, mis on oluline samm vägivalla vähendamise ja ennetamise suunas. 

Uuring põhineb elanikkonna seas läbiviidud küsitluse tulemustel. Sihtrühmaks olid kõik vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Andmeid koguti telefoniküsitluse meetodil esindusliku valimiga perioodil 24.01–15.02.2024. Küsitlusele vastas kokku 1007 inimest. Analüüsi teostas Sotsiaalkindlustusameti koordinaator Ailen Lang. Uuring viidi läbi Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014–2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Ohvriabi süsteemi arendamine“ vahendite toel.

Uuringuga saab tutvuda siin.

Markus Sein

Kommunikatsiooninõunik