Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Hoolekandeasutused vajavad toimepidevuse parandamiseks tuge

15.02.2024 | 13:42

Sotsiaalkindlustusamet kaardistas mullu hoolekandeasutuste toimepidevust, millest selgus, et enamik neist vajab tuge, et parandada kriisideks valmisolekut.

2023. aasta aprillist septembrini külastas sotsiaalkindlustusamet 314 üldhooldus-, erihoolekande-, asendus- ja turvakoduteenust pakkuvaid asutust. Toimepidevuse kaardistustest selgus, et paljude hoolekandeasutuste oskus koostada riskihindamise ja kriisiplaane ei ole piisav: üldjuhul ollakse valmis vaid hiljuti tabanud kriisideks ning kiputakse arvama, et generaator on see, mis päästab päeva. Kitsaskohana ilmses, et paljudes asutustes on kriisijuhtimise teadlikkus vaid ühel inimesel, mis ei ole pikas perspektiivis kuigi jätkusuutlik. 

“Murettekitav oli see, et paljud hoolekandeasutused loodavad liialt kohalikele omavalitsustele, unustades seejuures, et kriisiolukordades ei pruugi abi saabuda kiirelt. Paljud asutused on sõltuvuses elektrist, mille katkemisel võib tekkida omakorda doomino efekt, kus muud teenused hakkavad järgemööda maha kukkuma,” tõdes toimepidevuse kaardistusi koordineerinud sotsiaalkindlustusameti planeerimise- ja valmisolekutalituse nõunik Ivar Mai. Tema sõnul annab koostatud analüüs toimepidevuse vaates siiski hea ülevaate ja teadmise, millele on vaja rohkem rõhku pöörata, et hoolekandeasutuste toimepidevust veelgi rohkem tõsta. 

Mai sõnul on sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna 2024. aasta üheks eesmärgiks kaasata kriisivaldkonna partnerid, kohalikud omavalitsused ja hoolekandeasutuste esindajad, et ühiselt tõsta haavatavate sihtrühmade eest hoolt kandvate asutuste toimepidevust: “Selleks viime läbi hoolekandeasutustele suunatud seminare ja kohtumisi, tutvustame analüüsitulemusi ka kohalikele omavalitsustele täpsemalt ning loome uusi koostööformaate kriisivaldkonnas. Samuti koondame töörühma koos päästeameti ja terviseametiga, et luua hoolekandeasutustele kriisiplaanide koostamiseks vajaminevad juhendid ja mallid.” 

Kristina Kukk

Kommunikatsiooninõunik