Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest

Lisaks põhipuhkusele on töötajatel erinevate olukordade puhul õigus kasutada mitmeid puhkuseliike, mille eest peab tööandja maksma töötajatele riiklikult sätestatud puhkusetasu. Tööandjatel on selliste puhkuseliikide puhul võimalik esitada kolme kuu jooksul pärast seda, kui töötaja on puhkust kasutanud, sotsiaalkindlustusametile taotlus puhkusega seoses makstud tasu riigieelarvest hüvitamiseks.

Hüvitatakse järgnevate puhkuseliikide puhkusetasu:

  • Osalise või puuduva töövõimega või alaealise töötaja põhipuhkus, vastavalt:
    - Töölepingu seaduse § 56 (alaealise töötaja põhipuhkus) või
    - Töölepingu seaduse § 57 (osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus)
  • Tasustatud hoolduspuhkus, vastavalt töölepingu seaduse § 651 (alates 01.07.2018)
  • Lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmise töötasu hüvitamine, vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §10.

Pane tähele, et puhkusetasu hüvitamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates töötaja puhkuse kasutamise kuust. Hiljem ei ole sotsiaalkindlustusametil võimalik taotlust menetlusse võtta.

Taotluse esitamine
 

​Taotlus puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamiseks tuleb esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puhkuse kasutamise kuust. Taotluse esitajaks saab olla tööandja või tööandja poolt volitatud isik. Meil on õigus kontrollida tööandja esitatud andmete õigsust ja taotluse koostamise aluseks olnud dokumente.

Taotlust saab esitada läbi riigiportaali www.eesti.ee. Teenuse leiad alajaotusest

Töökeskkond ja personal --> Taotlus puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamiseks

NB! Kui kasutate eesti.ee teenust ja te ei ole varem soovinud, et hüvitis kantaks ettevõtte väliskontole, tuleb sellise sooviga esmakordselt pöörduda otse meie poole. Kui oleme omalt poolt teie ettevõtte väliskonto infosüsteemi sisestanud, on edaspidi võimalik seda ka eesti.ee teenuses valida.

Kui e-keskkonnas taotlemine ei ole mingil põhjusel võimalik, siis saab taotluse esitada ka digiallkirjastatult e-posti aadressil [email protected]. Taotlust on võimalik esitada ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes.

Andmiku riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise taotlemiseks leiad siit. 

Kuidas arvutada lapse toitmise vaheaegasid?

Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.
Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.

Kui suur on isapuhkuse tasu ja kas isapuhkust saab mitmelt tööandjalt korraga?

Isadel on õigus 30-päevasele isapuhkusele ehk isa vanemahüvitisele. Isapuhkuse ajal peab puhkama kõikide tööandjate juures. Hüvitisele on õigus ka mittetöötavatel isadel.

Hüvitist arvestatakse samadel alustel kui jagatavat vanemahüvitist, selle suuruse arvutamisel on abiks vanemahüvitise kalkulaator.

Loe täpsemalt isa vanemahüvitise kohta siin.

Kas töötajal on õigus lapsepuhkusele, kui laps on saanud 14-aastaseks?

Lapsepuhkuse päevi saab kasutada kuni lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.

Mitu lapsepuhkuse päeva on õigus saada vanemal, kes kasvatab 18-aastast puudega last?

Puudega lapse vanemad saavad 10-päevast lapsepuhkust kasutada lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni nagu teisedki vanemad, puudega lapse vanema lapsepuhkuse päevi saavad nad kasutada kuni lapse 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Ühes kalendriaastas on mõlemal vanemal kokku maksimaalselt 12 tööpäeva iga puudega lapse kohta. Puudega lapse 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puudega lapse vanema lapsepuhkust.

Kas töötajal on õigus kasutada puudega lapse eest saadavat lapsepuhkust korraga?

Puudega lapse vanemal on õigus saada üks lisapuhkepäev kuus ning reeglina võimalust päevi liita töölepingu seadus ette ei näe. Tööandja võib kohaldada töötajale soodsamat kohtlemist. Kui töötajal on kokkulepe tööandjaga, võib lisapuhkepäevi tagasiulatuvalt liita tingimusel, et liidetud lisapuhkepäevad on vajalikud puudega lapsega tegelemiseks.

Lisapuhkepäevade tagasiulatuvalt andmine on töötaja ja tööandja omavaheline kokkulepe. Töötaja poolt lapsepuhkusepäevade kasutamine liidetuna etteulatuvalt ehk avansina ei ole lubatud.

Kas puudega lapse vanema lapsepuhkust saab kasutada pärast lapsele määratud puude tähtaja lõppu?

Kui lapsel on olnud puue, on lapsevanemale seaduse järgi need puhkepäevad ette nähtud. Puhkepäevi saab kasutada kalendriaasta lõpuni.

Näide. Lapsel oli määratud puue märtsi lõpuni ja märtsis ei tuvastata tal enam puuet. Tema vanemal on siiski olnud õigus jaanuari, veebruari ja märtsi eest saada kokku 3 puhkusepäeva. Ta võib neid kasutada kuni kalendriaasta lõpuni.

Kas riigieelarvest hüvitatakse kasutamata jäänud puhkusetasu?

Alates 01.07.2019 hüvitame tööandjale 35-kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva (ehk 20% puhkepäevadest) puhkusetasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud. Seaduse järgi peab tööandja töötajale väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkuse tasu hüvitama ning riik omakorda hüvitab selle tööandjale.

Kas ka juhatuse liikme lisapuhkusetasu hüvitatakse sotsiaalkindlustusameti poolt?

Puhkusetasu hüvitamiseks peab olema töötajaga sõlmitud tööleping. Kuna juhatuse liikmega sõlmitakse võlaõiguslik leping, ei hüvitata sotsiaalkindlustusameti poolt juhatuse liikme puhkusetasu.

Kuidas arvutada osalise või puuduva töövõimega ja alaealise töötaja põhipuhkust tööle asumise aastal? Millises osas võib esitada puhkusetasu hüvitamise taotluse sotsiaalkindlustusametile?

Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Ka sotsiaalkindlustusamet arvestab hüvitatavate päevade arvu proportsionaalselt. 28 kalendripäeva ületavate puhkusepäevade eest (35-28 = 7 kalendripäeva ehk 20% põhipuhkusest) saab esitada taotluse sotsiaalkindlustusametile.

Näide: Osalise või puuduva töövõimega ja alaealine töötaja, kelle põhipuhkus kalendriaastas on 35 kalendripäeva, asub tööle poole aasta pealt, teenib 6 kuuga välja 17,6 kalendripäeva puhkust.
Arvutuskäik: 184 (töötatud kalendripäevade arv) / 365 (kalendripäevade arv aastas) * 35 (osalise- või puuduva töövõimega töötaja ja alaealise töötaja põhipuhkus) = 17,6

Sotsiaalkindlustusamet hüvitab omakorda 20% väljateenitud puhkusepäevadest, kuna aastas lisaks saadavad 7 kalendripäeva moodustavad 35-päevasest põhipuhkusest 20%).
Arvutuskäik: 17,6 kalendripäevast 20% =17,6 * 20/100 = 3,5 kalendripäeva.

Puhkusereservi arvestuses võib ümardada puhkusepäevade jäägi täisarvuni. Seega on töötaja puhkusejääk 18 kalendripäeva, sotsiaalkindlustusamet hüvitab sellest 4 puhkusepäeva tasu.

Kas sotsiaalkindlustusamet hüvitab osalise või puuduva töövõimega ja alaealise töötaja kasutamata puhkuse töölepingu lõpetamisel? Kuidas arvutatakse hüvitatavat osa?

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Alates 01.07.2019 hüvitab sotsiaalkindlustusamet tööandjale osalise või puuduva töövõimega ja alaealise töötaja puhkusetasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud.

Näide:  Osalise või puuduva töövõimega ja alaealine töötaja on puhkuse kasutamise hetkeks välja teeninud 12 kalendripäeva puhkust. Tööandja võimaldab töötajal puhata korraga ära kõik 35 kalendripäeva ning taotleb ka sotsiaalkindlustusametilt 7 kalendripäeva puhkusetasu hüvitamist.

Enne kalendriaasta lõppu soovib töötaja aga töösuhte lõpetada ning tema töötamise aja jooksul välja teenitud puhkusepäevade arv on 24,27 kalendripäeva. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab 20% neist, seega 4,85 kalendripäeva.

Kuna tööandja on juba taotlenud 7 kalendripäeva hüvitamist, on seega tööandjale liigselt hüvitatud 2,15 puhkusepäeva tasu. Olukorra korrigeerimiseks peab tööandja nüüd esitama sotsiaalkindlustusametile uue taotluse, millele märgib miinusmärgiga 2,15 puhkepäeva. Seejärel peab tööandja kandma tagasi enamsaadud puhkusetasu summa 2,15 päeva eest.

Kuidas arvutatakse puhkusejääki, kui töötajale määratakse (või lõppeb) osaline- või puuduv töövõime aasta keskel?

Osalise- või puuduva töövõime määramise (või lõppemise) aastal arvutatakse puhkus proportsionaalselt.

Näide: Osaline- või puuduv töövõime määratakse 01.03.2019.

Jaanuari ja veebruari eest arvutatakse puhkus 28 kalendripäeva alusel.
Arvutuskäik: 59 (töötatud kalendripäevade arv) / 365 (kalendripäevade arv aastas) * 28 (põhipuhkuse päevade arv) = 4,52 kalendripäeva.

Alates märtsist kuni aasta lõpuni on arvutamise aluseks 35 kalendripäeva (millest 20% hüvitab Sotsiaalkindlustusamet).
Arvutuskäik: 306 (töötatud kalendripäevade arv) / 365 (kalendripäevade arv aastas) * 35 (põhipuhkuse päevade arv) = 29,34 kalendripäeva.

Sotsiaalkindlustusamet hüvitab omakorda 20% osalise- või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse päevadest.
Arvutuskäik: 29,34 kalendripäevast 20% =29,34 * 20/100 = 5,86 kalendripäeva.

Puhkusereservi arvestuses võib ümardada puhkusepäevade jäägi täisarvuni. Seega on Sotsiaalkindlustusameti hüvitatav osa 6 puhkusepäeva tasu.

Sama loogika kehtib ka alaealise puhkuse arvutamisel.

Kuidas arvestatakse osalise või puuduva töövõimega või alaealise töötaja puhkuse aegumist? Kas aegumine peatub mingiks perioodiks?

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 2018. kalendriaasta põhipuhkus aegub 01.01.2020, mis tähendab seda, et 2018. kalendriaasta puhkust saab kasutada 2018. ja 2019. aasta jooksul. Pärast seda on põhipuhkus aegunud.

Puhkuse aegumine peatub, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust või on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Puhkuse aegumine lükkub edasi peatumise aja võrra. Näiteks viibib töötaja aastal 2018 kuus kuud lapsehoolduspuhkusel. 2018. aasta puhkust on töötajal õigus kasutada kuni 01.07.2020 (ehk 01.01.2020 + 6 kuud).

Mida pean tegema, kui olen viibinud lapsepuhkusega samal ajal hooldus-või haiguslehel?

Kui oled iseteeninduses planeerinud lapsepuhkuse, kuid haigestumise tõttu oled võtnud samale perioodile haigus- või hoolduslehe, siis palun anna sellest meile teada esimesel võimalusel. Vaatame planeeringu üle ning leiame sobivaima lahenduse.

Kuidas jõuab puhkuse perioodi tühistamise info tööandjani?

Puhkuse tühistamisest eraldi teavitust tööandjale ei saadeta. Kui töötaja tühistab SKA iseteeninduses puhkuse või avaldab soovi tühistamiseks, on tal endal kohustus teavitada sellest tööandjat. Sellekohane info kuvatakse tühistamise hetkel ka kliendile.

Miks ei jõua lapsepuhkuste teavitused tööandja e-postile?

Automaatsed teavitused ei jõua tööandja e-postile, kui töötaja on iseteeninduses sisestanud eksliku või vigase e-posti aadressi. Soovitame sisekommunikatsiooni kaudu edastada info töötajatele, milline e-posti aadress tuleb puhkust planeerides märkida.

Kas tööandjal on võimalik siseneda SKA iseteenindusse, et saada ülevaade oma töötajate puhkustest?

SKA iseteeninduses ei ole eraldi tööandja vaadet. Puhkustest saab ülevaate tööandja e-postile tulnud teavituskirjade alusel. Samuti on töötajal kohustus teavitada tööandjat oma puhkusest ette, esitades selleks soovitud puhkuse avalduse.

Viimati uuendatud 02.02.2023

Kas sellest lehest oli abi?