Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT)

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lapsele, kelle käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu ja/ või tervist. Samuti lapsele, kelle puhul asendatakse vahistamine kinnise lasteasutuse teenusega.

Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk

Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lapsele, kelle käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu ja/ või tervist. Samuti lapsele, kelle puhul asendatakse vahistamine kinnise lasteasutuse teenusega.

Teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest põhiõigustest, seetõttu tuleb teenuse vajalikkust eelnevalt põhjalikult kaaluda. Last on võimalik kinnise lasteasutuse teenusele suunata ainult läbi kohtu. 

Põhilised kinnisesse lasteasutusse suunamise põhjused

  • laps on teiste inimeste või vara vastu vägivaldne ja agressiivne
  • laps kuritarvitab sõltuvusaineid
  • lapsel esineb seksuaalset riskikäitumist, nt üleseksualiseeritust
  • laps jätab pikaajaliselt täitmata koolikohustuse
  • laps ööbib kokkuleppeta järjepidevalt kodust eemal
  • laps on enda vastu vägivaldne, nt lõigub end ja teeb suitsiidikatseid

On oluline, et erinevad käitumismustrid esinevad koos, need on süstemaatilised, pikaajalised ja jätkuvad.

 Olukorrad, kus KLAT üldjuhul ei sobi 

Kinnise lasteasutuse teenus ei sobi, kui laps vajab füüsilise või psüühilise tervisehäire tõttu pidevat meditsiinilist jälgimist ja sekkumist. Sellised seisundid võivad olla:

  • vahetu suitsiidioht
  • äge psühhoos
  • söömishäirest tingitud füüsilise seisundi halvenemine
  • äge stressreaktsioon ainsa psüühilise käitumist mõjutava häirena

Teenuse kestus

Kinnise lasteasutuse teenust saab taotleda korraga maksimaalselt üheks aastaks, teenusele suunamise üle otsustab kohus.

Teenuseosutajad

Praegu pakub Eestis kinnise lasteasutuse teenust neli asutust: 

Kokku on Eestis ligikaudu 100 teenusekohta, kuid kohtade arv on pidevas muutumises, sest sõltub teenusel olevate laste profiilidest ning erilähenemiste ja kohanduste vajadusest.

lapsed vaatavad üle müüri

2018. aastal loodi kinnise lasteasutuse teenus (KLAT), kus on peaaegu viie aasta jooksul vähemalt korra viibinud mitusada kõrge riskikäitumise ja suure abivajadusega last. Nende laste toetamine on vajanud intensiivset ja äärmuslikku sekkumist, mis tähendab nende laste vabaduse kui ühe põhiõiguse piiramist. Selleks et paremini mõista põhjusi, miks lapsed KLAT-i jõudsid, kuidas toimus nende (ja laste perede) toetamine ning millised on puudujäägid valdkondade koostöös, viidi läbi uuring nimega „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“.

Uuringu tulemused lähtuvad viiest seatud ülesandest, mis on jaotatud eraldiseisvateks raportiteks.

  • Saada terviklik ülevaade riskiteguritest, mis viisid lapse riskikäitumiseni ja lõpuks KLAT-i (uurimisülesanne 1).
  • saada ülevaade kas ja millist abi pakkus kohalik omavalitsus ja sealne võrgustik lapsele ja lapse perele enne KLAT teenust, selle jooksul kui ka peale seda (uurimisülesanne 2).
  • teada saada kas ja kuidas toetas Sotsiaalkindlustusamet kohalikku omavalitsust lapse ja perega töötamise protsessis ning kuidas toimus võrgustikus KLAT meetme sobivuse hindamine (uurimisülesanne 3)
  • saada hinnang (sh põhistatud kriitika) selle kohta, kuidas lastekaitse, hariduse, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteem teevad koostööd laste hüvanguks ning selle alusel anda analüüsist lähtudes lahendusi süsteemi kitsaskohtadele (uurimisülesanne 4).
  • teiste riikide teadmiste ja praktika analüüs (sh ülevaade teoreetilistest lähenemistest riskis olevate laste varajase märkamise ja toetamise võimaluste kohta ja ülevaade vähemalt kolme välisriigi riskis olevate laste varajase märkamise ja toetamise süsteemidest) (uurimisülesanne 5).

Haap Consulting ja Tallinna ülikool viisid uuringu läbi intervjueerides lasteasutusse  SHS’i § 130¹-⁵ alusel suunatud lapsi kui ka nende vanemaid või eestkostjaid. Lisaks intervjueeriti erinevate valdkondade spetsialiste, kes kõrge riskikäitumise ja suure abivajadusega lastega oma töös kokku puutuvad (nt lastekaitsetöötajad, kohtunikud, Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid jne). Lisaks analüüsiti laste andmeid (nt toimingud, seatud eesmärgid jms) STAR-registri kaudu. Uuring sai läbiviimiseks loa andmekaitse inspektsioonilt ja tervise arengu instituudi eetikakomiteelt.

Lisainfo puhul palun võtke ühendust Madli Raudkiviga ([email protected]).

Kinnises lasteasutuses tagatakse lapsele ja noorele struktureeritud keskkond, mis on toetav ja hooliv ning mõtestatult korraldatud. Reguleeritakse une- ja ärkveloleku režiimi, samuti rühmas ja omaette, õppimise või töötegemise ning ekraani kasutamise aega. Pakutakse individuaal- ja rühmategevusi, füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitu, vaba aja tegevusi jm ning toetatakse traumadest taastumist. Lapsel võimaldatakse kogeda võimetekohaste tegevuste kaudu eduelamust.

Lapse ümber töötab tema arengut toetav spetsialistidest koosnevad tiim. Rühma kasvatusala töötajad tagavad lapsele ööpäevaringselt turvalisuse ja arendavad tegevused. Laste ja perede toetamiseks kaasatakse lisaks kasvatuspersonalile ka tugispetsialiste (terapeudid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid jt). Samuti pakutakse lapsele hariduslikku tuge.

Teenusel toetutakse lapse tugevustele ning lähtutakse tema individuaalsetest vajadustest. Tegevused on suunatud stabiilsuse ja toetuse pakkumisele, arengu ja raskesti mõistetava käitumise muutumise toetamisele, sh uute hoiakute ja oskuste tekkele. Kõigi tegevuste eesmärk on, et laps tuleks kinnisest lasteasutustest väljudes kogukonnas ja tavakeskkonnas toime teisi ja end kahjustamata.

Lapsed elavad kuni kuueliikmelistes rühmades, kus on ühised koosviibimise alad ja üldjuhul igaühel oma tuba. Konkreetne inimeste arv rühmas sõltub toimetuleku tasemest ja omavahelisest sobivusest.

“Kinnine” ei tähenda, et lapsed on asutuses lukus uste taga. Teenuse vältel piiratakse lapse vabadust vajalikul määral, kuid mitte rohkem kui on põhjendatud.

Eesmärk on toetada lapse suhteid kogukonnas ning sujuvat naasmist lasteasutusest kodusesse keskkonda, seega antakse lapsele samm-sammult rohkem vabadust, usaldades talle samaaegselt ka rohkem vastutust
Lapsed käivad väljasõitudel ja vajadusel ja võimalusel ka trennis väljaspool asutust. Laps hakkab regulaarselt viibima kodus kohe, kui ta on kohanenud kinnises lasteasutuses ning teenuse vältel on hinnatud, et lapse end ja/või teisi ohustav käitumine on sedavõrd vähenenud, et teenuselt ajutiselt eemale lubamisega ei seata ohtu last ennast ja/või teda ümbritsevaid inimesi. Teenus peab olema nii lühike kui võimalik ja nii pikk kui vajalik, et saavutada põhilisi teraapilisi eesmärke.

Samal ajal, kui laps on teenusel, peavad toimuma muutused ka kodus ja kogukonnas, sh toetavas võrgustikus. Vaid nii jäävad KLATis  viibimise ajal lapse elus saavutatud positiivseid muutused  püsima ja tagasilangust esineb minimaalselt. Kui laps on veetnud aasta KLATis, ei ole sealsetest pingutustest üldjuhul kasu, kui muutunud ei ole keskkond, kuhu ta pärast teenuse lõppu naaseb. Teenuselt lahkudes vajab laps teda ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute poolt toetust ning tuge, et kinnistada teenusel omandatu ja uued käitumismudelid, mis tagavad ennast ja teisi hoidva eluviisi. 

Lapse parimates huvides on, et tema koduses keskkonnas olevad lähedased ja temaga seotud spetsialistid oleksid tema koju naasmiseks valmis. Seetõttu tuleb hoida ja toetada lapse ning tema vanemate/eestkostja/asenduskodu töötajate suhteid (külastused ja kohtumised kinnises lasteasutuses, kodukülastused teenuse ajal, pereteraapia jms). Samuti tuleb toetada erinevate teenuste ning nõustamiste abil lapse lähedasi ning spetsialiste, kelle roll on nende elus oluline. Näiteks võivad last kasvatavad isikud vajada vanemlike oskuste arendamist, psühholoogilist tuge, mentorlust, tugiisikut, kooli personal võib vajada konflikti vahendust, asenduskodu mentorlust, st perevanemate toetamist jne. 

Võtmeisik ja lapse juhtumikorraldaja on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Omavalitsus toetab aktiivselt koos KLATi teenuseosutajaga last ja peret kogu aja, mil laps viibib teenusel, mh aitab planeerida koduskäike. Vaid nii on võimalik avaldada positiivset mõju ja tagada toetus nii lapsele kui ka tema lähivõrgustikule.

  • Lastekaitsetöötaja tutvustab lapsele ja perele kohtumääruse sisu ning selgitab neile kinnise lasteasutuse teenuse sisu.
  • Lastekaitsetöötaja uuendab koos pere ja lapsega abivajaduse hinnangut, sh juhtumiplaani ja tegevuskava (min. kaks korda aastas), et pakkuda neile vajalikke teenuseid ja tuge toimetuleku tõstmiseks ja abivajaduse vähendamiseks lapse teenusel viibimise ajal ja järgselt.
  • Lastekaitsetöötaja toetab juhtumiplaani tegevuskavas väljatoodud tegevuste elluviimisel järjepidevalt lapsevanemaid/eestkostjaid/asenduskodu.
  • Lastekaitsetöötaja hoiab regulaarselt kontakti perega ja lapsega, külastades neid vahetult kodus ja kinnise lasteasutuse teenusel. Kohtumiste eesmärgiks on koguda lapse ja pere toimetuleku kohta lisainfot, hinnata juhtumiplaanis paika pandud tegevuste elluviimist ja tulemuslikkust, toetada nendega jätkamist ning tugevdada koostöösuhet lapse ja perega.
  • Lastekaitsetöötaja viib läbi lapse tugivõrgustikuga regulaarseid kohtumisi. Teeb koostööd tugivõrgustikuga nii lapse teenusel viibimise ajal kui ka peale teenuse lõppemist. Tõhus koostöö võrgustiku liikmete vahel aitab vähendada lapse tagasilanguse võimalust kinnise lasteasutuse teenuse järgselt.
  • Lastekaitsetöötaja valmistab perekonda ette lapse kodus käikudeks ja lapse koju naasmiseks (riskide ja ressursside kaardistamine, nõustamine, vajalike teenuste pakkumine ja korraldamine).
  • Lastekaitsetöötaja kaardistab ja aitab koostöös tugivõrgustikuga lahendada lapse ja tema perega seotud konflikte (koolis, asenduskodus, kogukonnas laiemalt) enne, kui laps naaseb teenuselt tavakeskkonda. (Taastava õiguse kasutamine).
  • Lastekaitsetöötaja leiab koostöös lapsevanemate/asenduskodu/eestkostjaga toetavaid teenuseid (nt SRT, psühholoog, teraapiad jms) ja usaldusisiku.
  • Lastekaitsetöötaja järgib lapse kinnise lasteasutuse teenusel viibimise ajal lapse toetamisel jätkutoe mudelit.

Kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe mudeli eesmärk on tagada, et lapse kogukonda naasmisel säilivad kinnises lasteasutuses saavutatud positiivsed muutused. Jätkutoe mudel tugineb kolmele põhimõttele, mille rakendamine aitab nimetatud eesmärki saavutada. Nendeks on võrgustikutöö, selge rollijaotus ja struktureeritud ning eesmärgistatud kohtumised.

Jätkutoe eesmärkide saavutamiseks on paika pandud kindlad tegevused kogu lapse KLATis viibimise vältel. Need tegevused aitavad võrgustikul olla süsteemsed, eesmärgipärased ja järjepidevad. Kuna lapsed paigutatakse KLATi kohtumääruse alusel erineva pikkusega perioodiks, on jätkutoe mudelis seatud igale perioodi etapile kindlad tegevused, mis aitavad saavutada selle, et laps säilitab kogukonda naastes KLATis saavutatud positiivsed muutused. Kõigi tegevustega saab tutvuda põhjalikumalt KLATi jätkutoe juhendis 

Lapse kogukonda naasmise ettevalmistamisega alustatakse kohe pärast lapse jõudmist KLATi ja võrgustiku pakutav jätkutugi kestab minimaalselt kuni kolm kuud pärast lapse kinnisest asutusest väljumist. Jätkutoe mudelis on kesksel kohal KOVi juhtumikorraldaja ehk lastekaitsetöötaja, kelle ülesanne on jätkutööd koordineerida ning koostöös võrgustikuga saada terviklik ülevaade lapse ja pere olukorrast ja vajadustest ning toetamise võimalustest.

Jätkutoes on olulisel kohal lapse ja tema perekonna (või eestkostja/asenduskodu) kaasamine ning toetamine, spetsialistide regulaarne koostöö, lapse kogukonda naasmise järjepidev ja etapiline ettevalmistus ning usaldusisiku kaasamine lapse toetamisse. Oluline on jätkutoe planeerimisel arvestada iga lapse tausta ja eripärasid ning anda lapsele piisavalt aega uue olukorraga harjumiseks, realistlike plaanide tegemiseks ja iseseisvumiseks.

Jätkutoe mudeli järgimine eeldab, et lapse kogukonda naastes on tal olemas:

  • turvaline elukoht;
  • lapse vastuvõtmiseks ette valmistunud haridusasutus ja/või töökoht;
  • perekonnas ja/või kogukonnas on lahendatud varasemad konfliktid;
  • sobiv(ad) huvitegevus(ed);
  • tagatud vajalike teenuste jätkumine;
  • toetav võrgustik;
  • turvaline usaldusisik.

Kinnise lasteasutuse jätkutoe rakendumiseks on loodud juhend KOVi juhtumikorraldajatele ehk lastekaitsetöötajatele, kinniste lasteasutuste töötajatele jt spetsialistidele, kes töötavad lastega, kes viibivad kinnistes asutustes või kellel on risk sinna sattuda.

KOV saab lastekaitse juhtumite lahendamisel ja lapsele/perele sobivate meetmete valimisel, sh KLAT jätkutoe rakendamisel paluda tuge Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnalt, esitades nõustamisteenuse taotluse. 

KLAT jätkutoe mudel

Kinnise lasteasutuse teenust (KLAT) osutatakse ainult lapsele, kelle vabaduse piiramiseks on kehtiv kohtulahend (kohtumäärus või kohtuotsus). Teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest põhiõigustest. Nii rahvusvahelistes uuringutes kui suunistes rõhutatakse, et pikaajalisel paigutamisel asutusse, kus tema vabadust piiratakse, on negatiivne mõju lapse arengule, kuna võrreldes väljaspool asutust viibimisega toob see kaasa suurema riski sattuda vägivalla, kuritarvitamise ja sildistamise ohvriks ning eemalolek perest ja sõpradest jätab sügava jälje lapse arengule.

Seetõttu on oluline iga juhtumi puhul väga põhjalikult kaaluda, kas vabaduse piiramine on last kahjustav või toetav meede. On oluline, et iga lapse puhul on rakendatud kõiki muid võimalikke vabadust mitte piiravaid meetmeid või veendutud, et nende rakendamine ei ole sobiv.

Lapse vabaduse piiramise otsustamisel ei piisa nentimisest, et lapsel esineb teatud sorti käitumine (nt koolis mittekäimine, vägivaldsus, alkoholi tarvitamine, narkootikumide tarvitamine), vaid tuleb põhjendada, kas see tähendab konkreetse lapse puhul nii suurt kahju, et sedavõrd radikaalse meetme, nagu kinnisesse asutusse paigutamine, rakendamine on põhjendatud. Oluline on hinnata ja kaaluda alternatiivsete meetmete rakendamise võimalikkust ning sobivust. Ainult nii saame olla kindlad, et pakume lapsele parimat võimalikku sekkumist ning ei ohusta tema õigusi.

KLATi taotlemise seaduslik alus

  • Kohalik omavalitsus saab kohtult taotleda SHS’i § 130¹-⁵ alusel lapse suunamist kinnise lasteasutuse teenusele, kui tema käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste inimeste elu või tervise ning seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
  • Politsei, prokuratuur, kriminaalhooldus saab kohtult taotleda KarS § 87 alusel kinnise lasteasutuse teenusele suunamist 14–18 aastase alaealisele, kes on toime pannud kuriteo või väärteo ning kelle puhul otsustab kohus rakendada mõjutusvahendina kinnise lasteasutuse teenusele suunamist.
  • Prokuratuur saab kohtult taotleda KrMS § 131 lg 3² alusel alaealise vahistamise korral, et vahistamine asendatakse tema kinnisesse lasteasutusse paigutamisega.

Kohalik omavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse §1302 alusel

  • Kohalik omavalitsus (KOV) esitab Sotsiaalkindlustusametile taotluse ja PACT riskihindamise arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta.
Missing элемент медиа.
  • Kohalik omavalitsus edastab täidetud taotluse koos PACT riskihindamisega dokumendihaldussüsteemi kaudu Sotsiaalkindlustusameti üldmeilile [email protected].
  • SKA laste heaolu osakond (LHO) hindab KOV taotlusega seotud dokumentide põhjal, kas
    • lapse käitumine seab ohtu tema enda või teiste elu, tervise või arengu;
    • seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
  • Kui kaardistamise ja hindamise tulemusena ilmneb ebaselgusi või küsimusi KOV taotluse osas, palutakse KOV-i lastekaitsetöötajal asjaolusid täpsustada, puudused likvideerida etteantud tähtaja jooksul.
  • LHO koostab 30 päeva jooksul KOVi taotluse kättesaamisest arvamuse lapse vabadust piirava meetme kohta. Arvamus võib olla kinnisesse asutusse paigutamist toetav või mittetoetav.
  • SKA edastab taotlejale e-kirja teel info, millisesse KLAT asutusse on lapsele koht broneeritud. Koha valik tuleneb vabade teenuskohtade olemasolust, lapse riski- ja kaitsetegurite hinnangust ning lapse vajadustest.

Arvamuse saamise järgselt võib kohalik omavalitsus pöörduda kohtusse avaldusega, millele on lisatud Sotsiaalkindlustusameti arvamus lapsele kinnise lasteasutuse teenuse sobivuse kohta.

  • Kohtule esitatav avaldus peab endas sisaldama kõiki Sotsiaalhoolekande seaduse § 1302  lg-s 3 väljatoodud punkte.
  • Sotsiaalkindlustusamet palub kohtule esitataval avaldusel välja tuua ainult see teenuse osutaja, mille Sotsiaalkindlustusamet on taotluse esitamise järgselt kohalikule omavalitsusele e-kirja teel edastanud ja kuhu on lapsele koht broneeritud.
  • Sotsiaalkindlustusamet palub kohtumääruses mitte nimeliselt kindlaks määrata kinnise lasteasutuse teenuse osutajat, et oleks võimalik paindlikult reageerida lapse vajadustele ning valida lapse parimast huvist lähtuvalt sobivaim teenuse osutaja.
  • Kui KOV loobub kohtule avalduse tegemisest, palume teavitada sellest SKAd esimesel võimalusel aadressil [email protected]

Kohus teeb otsuse alaealise kinnise lasteasutuse teenusele suunamiseks/suunamata jätmiseks ning edastab kohtumääruse SKA-le ([email protected]), KOV-le ja KLAT teenuseosutajale. Kohtumäärus tuleb SKA-le edastada ka avalduse rahuldamata jätmisel, et oskaksime seda arvestada teenuskohtade planeerimisel.

Alaealise viib teenusele lapsevanem, seaduslik eestkostja, vajadusel KOV-i kaasabil.

Kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist peab koguma ja edastama teenuseosutajale vajalikud dokumendid, et teenuseosutaja saaks teha vajalikud ettevalmistused lapse teenusele saabumise osas.

Teenuseosutajale edastatavate dokumentide loend:

1) juhtumiplaan, sh tegevuskava;

2) väljavõte õpilasraamatust ja klassitunnistuse koopia;

3) õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart või kinnitatud koopia;

4) õpilase koolipoolne iseloomustus;

5) koolivälise nõustamismeeskonna otsus tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks, sh õpilase erivajadusi arvestava õpikeskkonna kujundamiseks ja tugispetsialistide teenuse rakendamiseks (olemasolu korral);

6) spetsialistide, teenuseosutajate (PPA, psühhiaater, MDFT, SRT jt) hinnang, andmed mitte vanemad kui kuus kuud;

7) lapse rehabilitatsiooniplaan (olemasolu korral).

PACT (Positive Achievement Change Tool)

PACT riskihindamisvahend on teaduspõhine standardiseeritud riskihindamise tööriist, mis aitab spetsialistidel koguda ja analüüsida lapse kohta informatsiooni, et hinnata lapse riskikäitumist ja õigusrikkumiste tõenäosust.

PACT riskihindamise küsimustik koosneb kahest põhiosast: lapse eelnevad õigusrikkumised ja  küsimused koos vastusevariantidega.

Sisestatud info alusel koostatakse lapse käitumise riskitase (skaalal madal/keskmine/kõrge).

Riskihindamise tulemus aitab lapse olukorrale adekvaatselt reageerida ning teha efektiivseid valikuid erinevate võimaluste vahel lapse abistamiseks. See annab spetsialistidele kindlustunnet, et nad on juhtumiga tegeledes teinud õigeid otsuseid ning laps saab just talle sobivaid ning teda efektiivselt abistavaid teenuseid, sest uuringud on näidanud, et last aitab kõige rohkem see, kui lapse käitumise riskitase ja pakutava sekkumise intensiivsus on omavahel kooskõlas. 

Riskihindamise küsimustiku täidab eelkõige lastekaitsespetsialist, kes kogub ja vajadusel kontrollib saadud infot. Puuduolev info saadakse kas lapselt endalt, tema pereliikmetelt või teistelt spetsialistidelt, kes on lapse juhtumiga kursis. 

On oluline, et omavalitsus on lapse ja pere abivajadust põhjalikult hinnanud. Vaata juhendmaterjale siit

Kui teenuse vältel on ilmnenud vajadus teenusel viibimise aja pikendamiseks, tuleb kohalikul omavalitsusel uuesti kohtule avaldus esitada. Selleks tuleb esmalt esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus lapse vabadust piirava meetme rakendamise kohta arvamuse saamiseks koos vajalike lisadega. Vajalik on lisada KLAT teenuseosutaja seisukoht ja põhjendused.

Kui menetleja soovib, et alaealisele kohaldataks mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, palume

  • esmalt võtta ühendust kohaliku omavalitusega, et saada ülevaade lapse abivajadusest ning lastekaitsetöötaja seisukoht lapse paigutamiseks kinnise lasteasutuse teenusele. Lapsega seotud menetlustes on lastekaitsetöötaja võtmeisikuks. Lastekaitsetöötaja juhtumikorraldajana saab hinnata lapse terviklikku abivajadust ning tal on parem ülevaade, mis saab selle piirkonna (sh riiklik) sotsiaalsüsteem lapse ja tema pere abistamiseks pakkuda. KLAT vajaduse ilmnemise korral tuleb KOV lastekaitsespetsialistil valmistada last ja pere ette lapse võimalikuks suunamiseks KLAT teenusele. Samuti tuleb lastekaitsetöötajal planeerida lapse edasisi sekkumis- ja abistamismeetmeid lapse ja pere toetamiseks. Seetõttu peab kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti teavitama ja koostööle kutsuma juba enne kohtueelse ettekande tegemist
  • kui abivajaduse hindamise järel on jõutud seisukohale, et lapse käitumise ohtlikkust tema enda elule, tervisele ja arengule või teiste isikute elule või tervisele ei ole võimalik ära hoida vähem piiravate abimeetmete kaudu, võtta ühendust sotsiaalkindlustusametiga ([email protected]) ning saata olukorra (sh KLATi vajaduse) lühikirjeldus ning küsida koha tagamise võimalikkust teenusel. 

Lapse olukorra lühikirjeldus peab sisaldama

  • lapse andmeid (nimi ja isikukood)
  • kirjeldust, milles seisneb lapse abivajadus (sh oluline info lapse diagnoosi vms eripärade kohta, mida on tähtis lapse rühmapaigutamisel arvesse võtta)
  • infot lapse kooli osas (haridusasutus, kus laps õpib; kõrgem omandatud klass; õppekeel; õppevorm/õppekava)
  • ülevaadet, milles avaldub lapse ohtlikkus iseendale ja teistele ning sellel tuginev kinnise lasteasutuse teenuse vajalikkuse põhjendus
  • ülevaadet, milliseid varasemaid meetmeid on rakendatud lapse toetamiseks/abistamiseks, milline on olnud toetamise regulaarsus ja nende mõju
  • ülevaadet, kas ja milliseid alternatiive on koostöös lapse juhtumikorraldajaga lapse vabadust piirava meetme asemel kaalutud
  • lapse KOVi juhtumikorraldaja (lastekaitsespetsialisti) kontaktandmeid

NB! Oluline on, et menetleja teavitaks SKAd, millal on tal plaanis pöörduda KLATi ettepanekuga kohtusse ning millal planeerib kohus lapse suhtes ärakuulamise. 

  • Enne koha olemasolu tagamist võib paluda SKA koostöös lapse juhtumikorraldajaga kokku kutsuda täiendav võrgustikukohtumine, mille eesmärk on ühiselt hinnata, kas lapse abistamiseks on võimalik rakendada muid vähem piiravaid meetmeid ja teenuseid (nt MDFT, SRT, RV, TÕ jm).
  • Pärast SKA teavitamist ja läbirääkimist esitab taotleja kohtule avalduse sobiva mõjutusvahendi määramiseks või mõjutusvahendi liigi muutmiseks. Kohus teeb otsuse ning juhul kui mõjutusvahendina kohaldatakse KLAT-i, edastab kohus kohtumääruse SKA-le ([email protected]),  taotlejale ja teenuseosutajale (ka taotluse rahuldamata jätmisel).
  • Lapse viib kinnise lasteasutuse teenusele lapse seaduslik eestkostja (lapsevanem), vajadusel paludes selleks KOV-i kaasabi.

Omavalitsuse lastekaitsespetsialist peab pärast lapse suunamist kinnise lasteasutuse teenusele koguma kokku ja edastama teenuseosutajale järgmised dokumendid:

1) juhtumiplaan, sh tegevuskava
2) väljavõte õpilasraamatust ja klassitunnistuse koopia
3) õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart või kinnitatud koopia
4) õpilase koolipoolne iseloomustus
5) koolivälise nõustamismeeskonna otsus tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks, sh õpilase erivajadusi arvestava õpikeskkonna kujundamiseks ja tugispetsialistide teenuse rakendamiseks (olemasolu korral)
6) spetsialistide, teenuseosutajate (PPA, psühhiaater, MDFT, SRT jt) hinnang, andmed mitte vanemad kui kuus kuud
7) lapse rehabilitatsiooniplaan (olemasolu korral).

NB! SKA peab olema kursis lapse abivajadusega, et valida lapse individuaalsetest vajadustest ja heaolust lähtuvalt sobiv teenuseosutaja.

  • Kui prokuratuur kaalub vahistamise asendamist kinnise lasteasutuse teenusega, tuleb sellest kohe SKA-le teada anda. SKA annab info võimaliku KLAT koha osas ning valmistab ette teenuseosutajat lapse saabumiseks, sh saab teenuseosutaja teha lapse jaoks ettevalmistavad toimingud. Palume edastada info lapse andmete, sh lapse olukorra lühikirjelduse ning vahistamise asendamise vajaduse kohta aadressil [email protected].
  • Lapse elukohajärgne KOV lastekaitsespetsialist peab abistatama last ja tema pere koostöös teenuseosutajaga teenusele suunamise käigus, ajal ning järel. Seetõttu on oluline, et prokuratuur teavitaks juba taotluse tegemise hetkel KOVi lastekaitsespetsialisti võimalikust KLATi suunamisest.
  • Lapse kohta saab ja tuleb küsida lisainfot KOVi lastekaitsetöötajalt. Töövälisel ajal (nädalavahetusel või olukordades, mil ei ole võimalik tööpäeva alguseni oodata) saab prokurör küsida STAR andmeregistris sisalduvat infot lasteabitelefonilt 116 111. Lisaks helistamisele on vajalik, et prokurör edastab e-kirja [email protected], kus kirjeldab, millist infot vajab.

Järelepäringut tehes palume viidata, et tegu on kriminaalasja menetlusega ja andmeid küsitakse tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 32 lg 2 ja KrMS § 214 lg 1 ja KrMS§ 215 lg 1: nt lapse nimi ja isikukood, puudega seotud andmed, KOV töötaja sissekanded STARi jm, kontaktandmed, kellele info edastatakse, ning isikukood, kellele väljavõte saadetakse (andmete krüpteerimiseks).

  • Prokuratuur teeb kohtule taotluse.

Kohus teeb otsuse ja edastab kohtumääruse SKA-le ([email protected]), prokuratuurile ja  teenuseosutajale. Otsus tuleb edastada SKA-le ka taotluse rahuldamata jätmise korral, et planeerida lapse abistamist väljaspool kinnise lasteasutuse teenust. Kohtumäärus tuleb saata ka KOV lastekaitsetöötajale, kelle ülesanne on toetada ning abistada last ja tema pere lapse teenusel viibimise eel, ajal ning järel.  Politsei tagab alaealise viimise teenusele.

  • Kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist peab koguma kokku ja edastama teenuseosutajale alljärgnevad dokumendid lapse suunamise järgselt kinnise lasteasutuse teenusele:

    1) juhtumiplaan, sh tegevuskava;
    2) väljavõte õpilasraamatust ja klassitunnistuse koopia;
    3) õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart või kinnitatud koopia;
    4) õpilase koolipoolne iseloomustus;
    5) koolivälise nõustamismeeskonna otsus tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks, sh õpilase erivajadusi arvestava õpikeskkonna kujundamiseks ja tugispetsialistide teenuse rakendamiseks (olemasolu korral);
    6) spetsialistide, teenuseosutajate (PPA, psühhiaater, MDFT, SRT jt) hinnang, andmed mitte vanemad kui kuus kuud;
    7) lapse rehabilitatsiooniplaan (olemasolu korral).

    Kohus teeb otsuse ja edastab kohtumääruse SKA-le ([email protected]), prokuratuurile ja  teenuseosutajale. Otsus tuleb edastada SKA-le ka taotluse rahuldamata jätmise korral, et planeerida lapse abistamist väljaspool kinnise lasteasutuse teenust. Kohtumäärus tuleb saata ka KOV lastekaitsetöötajale, kelle ülesanne on toetada ning abistada last ja tema pere lapse teenusel viibimise eel, ajal ning järel.  Politsei tagab alaealise viimise teenusele.

  • KLAT teenusele saab korraga suunata maksimaalselt üheks aastaks (vastavalt TsMS § 538. lg 2 ei või inimest kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). 
  • Kohtumäärustest/otsustest, mis on tehtud pikemaks kui üks aasta, tuleb teada anda otsuse/määruse tegijale ja paluda parandust. Kui ühe aasta jooksul ei ole vajadus KLATi teenuse järele ära langenud, tuleb teha uus taotlus KLAT teenuse määramiseks, st teha tuleb uus terviklik taotlusprotsess (KOVi avaldus SKA-le, SKA arvamus, kohtusse pöördumine). 
  • Palume KLATi suunamisel jätta kohtumäärusele/otsusele märkimata konkreetne teenuseosutaja. See annab SKA-le võimaluse reageerida lapse vajadustele paindlikumalt ning valida lapse parimast huvist lähtuvalt sobivaim teenuseosutaja. 
  • Kui teenuse lõpp seotakse kooli õppeaastaga, tuleb teenuse osutamise ajaks märkida õppetöö lõpp (enamasti juunis; kui laps jääb suvetööle, siis augustis) või õppeaasta lõpp. Kui on soov, et laps jääb KLATi õppeaasta lõpuni, palume kohtult taotleda teenusele jäämist nii, et lapsel jääks KLATist väljudes aega kohaneda tavakeskkonnaga ja valmistuda uueks õppeaastaks uues koolis. Sellisel juhul võiks KLATi lõpetada mitte õppetöö lõpul, vaid 15. augustil.
  • Palume alaealiste suunamisel määrata kohtu otsuses võimalusel teenusel viibimine järgmise sõnastusega: „kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üks aasta, s.o. (kuupäev)“.
  • Põhikooli lõpetajatel palume teha suunamine teenusele „kuni õppetöö lõpuni“. Selgituseks: õppetöö lõpeb juunikuus, õppeaasta augustikuu lõpus.
  • Vahistamise asendamise korral palume kohtumääruses/otsuses fikseerida, kas vahistamise asendamise periood algab alaealise kinnipidamisest või otsuse väljakuulutamisest.
  • Palume saata kutsed kohtuistungile ka teenuseosutajale, et ta saaks teha koostööd lapse istungile toimetamisega (sh vahistamise korral, kui prokuratuur peab vajalikuks näiteks konvoi kasutamist).

Palume teil järgida kinnise lasteasutuse teenuse taotlemisel ülaltoodud juhiseid. Nii on erinevad osapooled (taotleja, SKA, lapse seaduslik esindaja, teenuseosutaja ja kohus) ühises infoväljas. Seeläbi saame tagada, et KLATi suunatud lapse vastuvõtt toimub sujuvalt ning teenuseosutaja on lapse asutusse saabumiseks saanud teha ettevalmistusi (nt valmistada ette rühmad, lapsed, ruumid ja töötajad).

Lisainfo

KLAT teenuse sisu puudutava info saamiseks/edastamiseks:

NB! Kinnise lasteasutuse teenust taotlenud ametnik peab edastama last puudutava info (sh. taotluse ja PACT hindamise) dokumendivahetuskeskkonna DVK (DVX) kaudu.

Ohvriabi osakonna ennetustalituse koordinaatorid
Kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe  projektijuht

Kinnise lasteasutuse teenuse juht

Последнее обновление 07.06.2024

Была ли информация на этой странице полезной?