Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Noortegarantii tugisüsteemiga liitus esmakordselt 73 kohalikku omavalitsust

03.11.2022 | 08:49

Noortegarantii tugisüsteemiga liitus tänavu sügisel esmakordselt 73 kohalikku omavalitsust, kelle nimekirjadest tuli välja enam kui 12 000 mitteõppivat ja -töötavat noort. Võrreldes varasemaga on tõusnud gümnaasiumiharidusega noorte osakaal.
    • Поделиться

Noortegarantii tugisüsteemiga liitus tänavu sügisel esmakordselt 73 kohalikku omavalitsust, kelle nimekirjadest tuli välja enam kui 12 000 mitteõppivat ja -töötavat noort. Võrreldes varasemaga on tõusnud gümnaasiumiharidusega noorte osakaal.

Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõuniku Heidi Paaborti hinnangul on valdkondadeülene koostöö noorte toetamisel spetsialistidele üha olulisem. „Kuna noorte vajadused on väga erinevad, siis ei ole võimalik neid ainult ühe valdkonna sees toetada. Spetsialisti roll olenemata valdkonnast on noori oma eesmärkide seadmisel võimestada ja julgustada neid ise vastutust võtma. Lisaks noorte tunnetatud murekohtade lahendamisele on vajadus toetada ka nende igapäevaelu: emotsioonide juhtimine, heaolu, väärtushinnangud, valikud ja oskused. Noorte motivatsiooni hoidmiseks peab nende toetamine ja liikumine erinevate tegevuste ja teenuste vahel olema lihtne, selge ja sujuv,“ ütleb Paabort.

„Valdkondadeülese töö olulist peegeldab ka see, et kui mullu liitus noortegarantii tugisüsteemi seirega 60 kohalikku omavalitsust, siis sügisel alustasid või jätkasid noortele lahenduste pakkumist rekordilised 73 omavalitsust.“

Liitunud 73 omavalitsuse nimekirjadest tuli välja 12 391 mitteõppivat ja -töötavat noort. Võrreldes eelmiste aastatega on jäänud naiste (44%) ja meeste (56%) osakaal üsna samaks. Tõusnud on gümnaasiumiharidusega noorte osakaal (36%-lt 40%-le). Endiselt on 82%-l seires välja tulnud noorte õppekeeleks olnud eesti keel ning 18%-l muu keel.

Eelmise aastaga võrreldes on mitteõppivate ja -töötavate noorte arv vähenenud kümnes kohalikus omavalitsuses keskmiselt 8%, 50s eelmises seires osalenud omavalitsuses on arv tõusnud keskmiselt 18%.

„Me oleme uues olukorras, kus lisaks seires sisalduvatele noortele on Eestisse jõudnud palju Ukraina noori, kelle tänased vajadused on samuti suunatud noorte-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna poole, et taastada oma varasem olukord kas haridusse või tööturule suundumisega. Seetõttu muutub noortegarantii tugisüsteem veelgi olulisemaks,“ leiab Paabort.

Noortegarantii tugisüsteemi näol on tegemist ühe osaga 2013. aastal alanud noortegarantii Eesti tegevuskavast toetada 15-29aastaseid noori nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämisel töö, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktika pakkumisega.

Sotsiaalkindlustusameti septembris alanud teavituskampaania „Kuidas sul päriselt läheb? Tule ja räägime sellest.“ on jõudnud teise etappi. Kampaania esimeses pooles julgustati 16-29aastaseid mitteõppivaid ja -töötavaid noori pürgima riiklike tugisüsteemide abil oma eesmärkide poole. Teises osas tutvustatakse noori toetavatele spetsialistidele riiklikke kokkuleppeid, mille abil me noortegarantii tugisüsteemi raames noori toetame. Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ ja Toetuse Andmise Tingimused (TAT) „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“.

Lisainfo:
Heidi Paabort, sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõunik
[email protected], 5886 2307

 

Kristiina Tilk
Kommunikatsioonispetsialist
Sotsiaalkindlustusamet
5422 0969
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn