Kõrvalabi ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv ühiskonnas suureneb pidevalt. Prognooside kohaselt kasvab üle 65-aastaste inimeste osakaal Eesti rahvastikus 2050. aastaks kolmandikuni. Juba praegu elab Eestis suur hulk tõsise tegevuspiiranguga inimesi. Rahvastiku vananedes nende inimeste osakaal suureneb.
Riigi abi kohatasu eest maksmisel on siiski vaid üks osa hooldereformist. Omavalitsused saavad riigi antud vahendeid kasutada nii hooldekodu teenuse kui ka koduse hoolduse korraldamiseks. Inimesel on kõige parem elada oma kodus ja hooldekodu jääb viimaseks õlekõrreks, kui tõesti mitte midagi muud üle ei jää. Omavalitsus saab nüüd senisest enam arendada koduseid toetavaid teenuseid, näiteks päevahoiuteenust ja igapäevatoimingutega hakkamasaamise toetamist. Me kõik soovime kindlustunnet, et meie lähedased oleksid hoitud ja tunneksid end hästi ka siis, kui me ise alati nende kõrval olla ei saa. Igaühele peab olema tagatud väärikas vananemine temale sobivatel tingimustel.
Inimeste osalus hooldekodukoha eest tasumisel väheneb
Riik katab edaspidi hoolduskulude osa, milleks on hooldekodu hoolduspersonali kulud. Inimese omaosaluseks jääb ülejäänu: majutus ja toitlustus hooldekodus ja muud isiklike vajadustega seotud kulud.
Omavalitsus aitab tasuda ka väiksema sissetulekuga inimese omaosalust
Kui inimese sissetulek on keskmisest vanaduspensionist väiksem (2023. aastal alla 636 euro), hüvitab omavalitsus puudujääva osa kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni.
Inimene saab ise valida sobiva hooldekodu
Hooldekodude kohatasud erinevad ja omavalitsus võib olla seadnud hoolduskulude tasumisele piirmäära. Piirmäär ei takista hooldekodukoha leidmist, kuid see ei pruugi olla piisav, et katta hoolduskulusid kõigis hooldekodudes ja seetõttu tuleb võib-olla juurde maksta. Omavalitsuse piirmäärad ja hooldekodude kohatasu koos hoolduskulude suurusega leiate peagi asutuste kodulehel.
Hoolduskulude tasumise otsustab elukohajärgne omavalitsus
Kui inimese elukoht on registreeritud Tallinnas, aga ta soovib minna Saaremaa hooldekodusse (või juba on seal), siis hakkab teenust rahastama Tallinna linn. Sotsiaaltöötaja hindab hooldusvajadust ja võib pakkuda hooldekodus hooldamise asemel kodus elamist toetavaid teenuseid. Ise kõik kulutused kattes võib edaspidigi sobivasse hooldekodusse minna. Soovitatav on registreeritud elukohaandmed lähimas omavalitsuses või e-rahvastikuregistris üle kontrollida.
Mida teha, kui elate praegu kodus, aga vajate hooldekodu kohta?
Kuidas käituda, kui elate praegu hooldekodus?
Kui te juba elate hooldekodus, võtab omavalitsuse sotsiaaltöötaja teiega ise ühendust. Sotsiaaltöötaja selgitab välja teie hooldusvajaduse, kui seda pole juba varem tehtud. Kui hindamine kinnitab, et vajate ööpäevaringset üldhooldusteenust, hakkab omavalitsus teie kohatasu maksmises osalema alates 1. juulist 2023. Kui sotsiaaltöötaja ei ole teiega hiljemalt juunikuuks ühendust võtnud, siis andke ise endast omavalitsusele märku.
Kuidas jaguneb tulevikus hooldekodu kohatasu?
Igal omavalitsustel on õigus kehtestada hoolduskuludele piirmäär, mis peab tagama inimesele teenuse kättesaadavuse vähemalt mõnes hooldekodus. Piirmäär ei saa olla nii madal, et üheski hooldekodus pole selliste hoolduskuludega teenust võimalik saada. Samas ei pea piirmäär katma hoolduskulusid igas hooldekodus. Inimene peab hooldekodu valikul sellest lähtuma ja arvestama valikut tehes ka enda ja ülalpidajate maksevõimet.
Vaata hooldekodu kohatasu täpsemat jagunemist sotsiaalministeeriumi veebist.
Keda üldhooldusreform puudutab?
Üldhooldusreform puudutab esmajoones ligi 9500 inimest – just nii palju inimesi kasutab Eestis ööpäevaringset üldhooldusteenust. Samuti puudutab reform kõiki hooldekodus viibijate lähedasi, kes on seni tasunud puudujääva osa oma lähedase kohatasust. Kuid reform on oluline ka kõigile neile, kes ise või kelle lähedased peaksid vajama üldhooldusteenust tulevikus. Samuti paraneb teenuse kättesaadavus.
Mida peab tegema, et osa hooldekodu kohatasu arvest maksaks riik?
Inimene ise ei pea esialgu midagi ette võtma. Rahastamisotsuse vormistamiseks võtab omavalitsuse sotsiaaltöötaja iga hooldekodus oleva inimese või tema lähedasega ühendust 1. juuliks.
Omavalitsus ei ole mind uuest rahastamisotsusest teavitanud. Millal peaksin ise pöörduma, et asjas selgust saada?
Kui hooldekodus viibiva inimese või tema lähedase poole pole pöördutud 1. juuliks, siis võib omavalitsusest uurida, mille taga asi seisab. Muretseda ei tasu ka juhul, kui mingil põhjusel tehakse rahastamisotsus hiljem, sest seda saab ka tagasiulatuvalt ümber vormistada ning inimene ei kaota seetõttu rahaliselt. Juulikuu kulu saab kaetud muudetud seaduse alusel.
Milline osa hooldekodu kohatasust jääb inimese kanda?
Inimese kanda jääb hooldekodu majutus- ja toitluskulud, samuti isiklikud kulud, näiteks ravimid.
Mille eest hakkab edaspidi tasuma riik?
Riik eraldab omavalitsustele raha, et tasuda hoolduspersonaliga seotud kulud. Sinna alla kuuluvad hooldustöötajate või abihooldustöötajate tööjõukulud, tööriietus, isikukaitsevahendid, aga ka hoolduspersonali tervisekontroll, vaktsineerimiskulud, koolitused ja supervisioon.
Mis on hoolduskulude tasumise piirmäär, mille omavalitsus võib kehtestada (aga ei pea kehtestama)?
Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada eelmises vastuses selgitatud hoolduspersonali kulude tasumise piirmäär, mille ulatuses ta neid kulusid tasub. Piirmäär peab olema selline, et oleks tagatud teenuse kättesaadavus. Piirmäära ületav osa jääb inimese enese tasuda. Piirhind on omavalitsuse kohustuslik osa hooldekodu kohatasust. Piirhind koosneb hoolduskuludest, näiteks kuuluvad sinna alla hooldustöötaja või abihooldustöötaja palgakulu, tööriietus, isikukaitsevahendid, aga ka hoolduspersonali tervisekontroll, vaktsineerimiskulud, koolitused ja supervisioon.
Kui palju raha jääb hooldekodus viibivale inimesele edaspidi kätte?
Omavalitsus peab hindama inimese mõistlikke vajadusi isiklikeks kuludeks, et oleks tagatud tema inimväärikus hooldekodus elades. Praktikas jäetakse selleks 5–15% sissetulekust.
Kas 1. juulist saavad hooldekodu koha ka kõik need, kes seda tegelikult ei vaja, aga soovivad omal soovil teenust kasutama hakata?
Jah, sellisel juhul tuleb leida endale sobiv hooldekodu ning kokku leppida tingimustes, mis sobivad mõlemale poolele. Sel juhul tasub inimene hooldekodu arve ise.
Mis saab siis, kui inimese pension on keskmisest vanaduspensionist väiksem?
Riik tuleb appi ka väiksema sissetulekuga inimeste omaosaluse tasumisel. Kui inimese sissetulek on keskmisest vanaduspensionist väiksem, aga inimese tasutav osa kohamaksumusest on pensionist suurem, hüvitatakse omavalitsuse kaudu keskmise vanaduspensioni ning inimese sissetuleku vahe ehk puudujääv osa.
Mida tähendab, et omavalitsus peab hindama hooldekodus oleva inimese abivajadust? Kas võib juhtuda, et juba teenust saav inimene ei saa riigi toetust kohatasu maksmisel?
On üsna vähetõenäoline, et rahastamisskeem muutmata jäetakse. Kui seda siiski tehakse, on peamised põhjused seotud inimese enda eelistustega, näiteks ta ei soovi seda, või saab üldhooldusteenust inimene, kes seda tegelikult ei vaja, kuid ta tahab teenust kasutada ning ka hooldekoduga on kokkulepe olemas.
Milliseid abistavaid teenuseid on veel võimalik omavalitsusest küsida, enne kui inimene otsustab hooldekodusse minna?
Oma kodus elamine on tavaliselt inimese esimene eelistus ja hooldekodusse paigutamine on üldjuhul viimane võimalus juhul, kui tõesti midagi muud üle ei jää. Omavalitsus saab pöörata senisest enam tähelepanu kodus toetavate teenuste arendamisele, näiteks koduteenus või päevahoiuteenus ja igapäeva toimingute hakkamasaamise toetamine muude teenuste abil. Need on sellised kõrvalabi teenused, mis toetavad inimese toimetulekut kodus nii kaua, kui see on vähegi võimalik ja ohutu. Inimesel peab olema võimalus viibida meelepärases keskkonnas. Kodus elamist toetavate teenuste kohta saab küsida oma omavalitsuse sotsiaaltöötaja käest.
Kuidas käituda siis, kui inimese rahvastikuregistri andmed erinevad tema hooldekodu omavalitsuse andmetest?
Kui inimene elab hooldekodus, mis asub teises omavalitsuses, hakkab teenust rahastama tema senise elukoha järgne omavalitsus, mitte omavalitsus, kus asub hooldekodu. Elukohajärgne omavalitsus selgub rahvastikuregistri andmetest, mida saab kontrollida omavalitsuses või e-rahvastikuregistris.
Viimati uuendatud 08.06.2023