Kellele?
Kas sa vajad oma vaimse tervise eripära või erivajaduse tõttu igapäevastes tegevustes toetust või abi? On sul raske elus hakkama saada, kuna sa ei saa samamoodi suhelda, väljas käia, töötada ja õppida nagu teised? Kui jah, siis võivad sulle abiks olla erihoolekande teenused.
Erihoolekande teenuseid võid saada, kui oled täisealine, elad Eestis, sul on psüühikahäire ja sind ei saa aidata muude sotsiaalhoolekande teenustega. Erihoolekande teenuseid (11 teenust) on võimalik saada oma kodus või asutuse ruumides – oleneb sellest, milles ja kui palju sa abi vajad. Oluline on ka see, kas vajad abi ainult tegevustes või ka enda eest hoolitsemisel. Seda, kas just erihoolekande teenus on sinu jaoks sobivam ja milline neist võiks olla sinu jaoks kõige parem, aitab välja selgitada sotsiaalkindlustusameti konsultant.
Kuidas saan?
Esita sotsiaalkindlustusametile erihoolekande teenuste taotlus.
Avalduse esitamiseks on sul viis võimalust – vali, milline neist on sulle mugavam:
- viia avaldus sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse
- leppida aeg kokku ja koostada avaldus koos erihoolekande konsultandiga
- saata avaldus postiaadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
- saata digiallkirjastatud avaldus e-posti aadressil [email protected]
- esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee
Täpsemat infot ja nõustamist erihoolekande teenuste kohta saad teenuste konsultandilt.
Avalduse ja muude dokumentide esitamisest alates 40 tööpäeva jooksul võtab erihoolekande konsultant sinuga ühendust ja annab teada, kas ja millise teenusega saab sinu elu ja toimetulekut paremaks muuta.
Kui oled saanud suunamisotsuse igapäevaelu toetamise, toetatud elamise või töötamise toetamise teenusele
- Mine oma teenuseosutaja juurde 3 päeva jooksul või 10 päeva jooksul, kui tuled sundravilt, tahtevastaselt ravilt või kohtumäärusega erihoolekandeteenuselt.
- Teenuseosutaja juurde minnes
- võta kaasa isikut tõendav dokument
- Kui lähed toetatud elamise teenusele, siis küsi oma raviarstilt või perearstilt tõend, millel peavad olema märgitud sinul esinevad haigused (sh nakkushaigused) ning milliseid ravimeid ja millal sa võtma pead
- Kui sul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, võta ka see kaasa - teenuseosutaja aitab sind vajalike rehabilitatsiooniteenuste saamisel
- Kui oled teenust kasutama hakanud,
- sõlmib teenuseosutaja sinuga kirjaliku kokkuleppe teenuse kasutamiseks
- koostab teenuseosutaja sinuga koos sinu vajadustele sobiva tegevusplaani
Kui oled saanud suunamisotsuse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele või kogukonnas elamise teenusele
- Mine oma teenuseosutaja juurde 7 päeva jooksul või 10 päeva jooksul, kui tuled sundravilt, tahtevastaselt ravilt või kohtumäärusega erihoolekandeteenuselt.
- Teenuseosutaja juurde minnes
- võta kaasa isikut tõendav dokument
- oma raviarstilt või perearstilt saadud tõend oma tervise kohta, millel peavad olema märgitud sinul esinevad haigused (sh nakkushaigused) ning milliseid ravimeid ja millal sa võtma pead
- isiklikud riided, hügieenivahendid, ravimid, pangakaart või taskuraha jm endale vajalikud asjad
- kui sul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, võta ka see kaasa - teenuseosutaja aitab sind vajalike rehabilitatsiooniteenuste saamisel
- Kui oled teenust kasutama hakanud,
- sõlmib teenuseosutaja sinuga kirjaliku kokkuleppe teenuse kasutamiseks
- koostab teenuseosutaja sinuga koos sinu vajadustele vastava tegevusplaani
- tuleb tasuda oma majutuse ja toitlustuse kulude eest (omaosalus), mille kohta esitab teenuseosutaja sulle igal kuul arve
Pärast suunamisotsuse väljastamist peab inimene pöörduma teenusele kokkulepitud tähtpäevast arvates hiljemalt
- kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul
- seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul
Kui soovid pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, esita taotlus teenuste konsultandile. Vaba koha olemasolul väljastab Sotsiaalkindlustusamet sulle uue suunamisotsuse soovitud teenuseosutaja juurde.
Lisaküsimuste korral pöördu oma piirkonna teenuste konsultandi poole.
Erihoolekandeteenuste järjekord
Paraku ei ole alati soovitud teenuse osutaja juures vaba kohta või riigieelarves piisavaid vahendeid, et inimene teenusele suunata. Sellisel juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse järjekorda ja väljastab järjekorrateate.
Järjekordi peame nii teenuse liigi kui maakondade kaupa. Iga inimene saab erihoolekandeteenuse taotlust esitades ära märkida, millisesse maakonda ja millise teenuseosutaja juurde ta teenusele soovib minna.
Lisaks teenuste ja maakondade jaotusele peame erihoolekande teenustele tava- ja eelisjärjekorda. Eelisjärjekorda lisame inimesed:
- kes viibivad asenduskodus
- kes on sund- või tahtevastasel ravil
- kes on kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel või kinnise lasteasutuse teenusel ja vajavad pärast nimetatud teenuste lõppemist erihoolekandeteenust
- kes saavad teenuseid läbi pilootprojektide
- kelle teenusevajadus on muutunud
- kelle erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuse osutaja tegevusloa või -lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu
Mõnele teenusele on järjekorrad pikad, kuna
- teenuse vajajaid on rohkem kui vabu teenuskohti
- inimene soovib teenusekohta kindla teenuseosutaja juurde, kellel ei ole hetkel vaba kohta ja teise teenuse osutaja juurde ei ole inimene valmis teenuskohta vastu võtma
- inimene paneb end igaks juhuks järjekorda, et vajaduse ilmnemisel kindlustada endale teenuskoht järjekorras võimalikult esimeste hulgas
Eeltoodust tulenevalt võib teenusele pääseda ka järjekorras tagapool olev inimene, kui ta vajab koheselt teenust ning on valmis asuma Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutud esimesele vabale teenuskohale.
Teavet järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta saab piirkondlikult teenuste konsultandilt.
NB Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on kohustatud asuma teenust kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.
Omaosalus
Omaosalus on teenuse saaja poolt teenuseosutajale makstav tasu teenuse ajal kasutatava majutuse ja toitlustamisega seotud kulude eest.
Omaosaluse maksimaalne suurus
- Kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 320 eurot kuus.
- Ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 320 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule.
- Ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 376 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones.
Kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isikute maksimaalne omaosalus on kehtestatud 2023. a riigieelarve seadusega.
Seotud viited
Viimati uuendatud 27.11.2023