- Hüvitist saab taotleda vaid sõjapõgenik.
- Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kus põgenik elab.
- Hüvitist makstakse sõjapõgenikule, üürileandjale või kellelegi teisele (näiteks sõjapõgenikku abistanud vabatahtlik), kes on teinud sõjapõgeniku eluruumiga seotud kulutusi (nt mööbli või kodutehnika ostmine, remonditööd). Otsuse, kellele kulud hüvitatakse, teeb kohalik omavalitsus.
- Hüvitise taotlemiseks peab sõjapõgenik olema saanud ajutise kaitse ning registreerinud oma elukoha kohalikus omavalitsuses.
- Ühekordselt makstava hüvitise suurus on maksimaalselt 1200 eurot leibkonna kohta.
- Hüvitise taotlemisel tuleb esitada üürileping ning kuludokumendid, kui on tehtud eluruumiga seotud kulutusi (nt maakleritasu, ettemaks, remondiks vajalike tarvikute või sisustuse ostmine).
- Kui põgeniku sissetulek on väga väike, on tal õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt ka toimetulekutoetust.
- Lisaks üürikulude hüvitamisele saab taotleda ka tõlketeenuste hüvitamist kahe aasta jooksul kuni 3200 euro ulatuses sõjapõgenike perekonna või 1600 euro ulatuses üksiku sõjapõgeniku kohta. Tõlkekuludeks loetakse tõlget vajavaid asjaajamisega seotud olukordi kohalikus omavalitsuses, riigiasutustes, õppeasutustes ja mujal.
Viimati uuendatud 21.03.2023