Kui pere tuleb Eestisse elama väljastpoolt Euroopa Liitu
Kui pere tuleb väljastpoolt EL-i alaliselt Eestisse elama, on perel õigus saada Eestis ka perehüvitisi – eeldusel, et pere laps(ed) ja tema vanem(ad) elavad Eestis ning taotlejal ja vanemal kui üheaastastel lapsel on Eesti kodakondsus, elamisluba või elamisõigus. Sellel, kas vanem töötab endises elukohariigis (väljaspool EL-i) edasi, ei ole peretoetuste saamise seisukohalt tähtsust.
Oluline on ka, et eelmine elukohariik ei maksa enam perele Eesti perehüvitistega samaliigilisi hüvitisi.
Kui perel on mitu elukohta – üks Eestis ja teine väljaspool Euroopa Liitu –, on Eestist perehüvitiste määramiseks vaja teada,
- kus riigis laps või lapsed alaliselt elavad
- kus riigis vanemad elavad (Eestis peretoetuste saamiseks peavad nad elama Eestis)
- kas ja milliseid toetusi makstakse perele teises riigis.
Vaatame iga pere olukorda eraldi. Menetluse sujumiseks on väga oluline, et pere teeks koostööd, sest nii jõuavad toetused pereni kiiremini.
Näide 1. Pere elas USA-s. 1. oktoobril 2022 asusid kõik pereliikmed Eestisse elama. Sellest kuupäevast on perel õigus saada Eesti perehüvitisi.
Näide 2. Lapse isa elab ja töötab Venemaal. Lapse ema on sisse kirjutatud Eestisse ja laps sünnib Eestis. Tegelikult aga elab pere Venemaal ühe perena. Pärast lapse sündi lähevad ema ja laps Venemaale lapse isa juurde tagasi. Kuigi lapse ema on Eestisse sisse kirjutatud, ei ole tal õigust saada Eesti peretoetusi, sest pere alaline elukoht on Venemaal.
Näide 3. Lapse isa elab Eestis. Lapse ema elab Austraalias ning seal sünnib ka laps. Otsustatakse, et pere kolib Eestisse kokku. Lapse ema saab elamisloa 10. jaanuaril 2022 ning tuleb 15. veebruaril 2022 koos lapsega Eestisse. Sellest kuupäevast alates lõpetatakse perehüvitiste maksmine Austraalias ja tekib õigus saada perehüvitisi Eestis.
Selleks et Eestis toetusi saada, tuleb esitada taotlus. Loe täpsemalt perehüvitiste taotluse esitamise kohta.
Kui pere kolib Eestist ära ja asub elama väljapoole Euroopa Liitu
Kui pere kolib Eestist ära, lõpeb ka õigus saada Eestis perehüvitisi. Seda ka juhul, kui Eesti sissekirjutus jääb alles ja plaan on tulevikus Eestisse tagasi pöörduda.
Pere Eestist lahkumisest tuleb sotsiaalkindlustusametile teada anda ja esitada hüvitistest loobumise avaldus. Loe pikemalt perehüvitiste maksmise peatamise ja lõpetamise kohta.
Pane tähele, et perehüvitiste maksmine peatatakse ka juhul, kui pere läheb Eestist ära ajutiselt. Kui näiteks välisriiki tööle või õppima minnes võtab lapsevanem lapse endaga sinna kaasa, siis sel perioodil ei ole tal õigust saada Eestist hüvitist. Jätkame perehüvitiste maksmist, kui pere pöördub tagasi Eestisse elama.
Kui üks vanem elab Eestis ja teine vanem teises riigis väljaspool Euroopa Liitu
Kui üks vanem elab Eestis ja teine vanem teises riigis väljaspool EL-i, on määrava tähtsusega, kas laps elab Eestis. Kui laps ei ela siin, vaid välisriigis väljaspool EL-i, siis selle lapsega seoses Eestis hüvitisi ei maksta. Perehüvitiste saamise võimalusi saab uurida sealt riigist, kus laps elab.
Näide. Lapse isa elab ja töötab Eestis. Lapse ema elab Venemaal ja laps õpib Venemaal. Kuna laps elab koos emaga Venemaal, ei ole lapse isal õigust saada Eestis perehüvitisi.
Viimati uuendatud 27.10.2023