Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik toetab sõjapõgenike pikaajalise eluasemega soetud kulude kompenseerimist 17 miljoni euroga

poiss istub pingil toetub kotile
Riik toetab sõjapõgenike pikaajalise eluasemega soetud kulude kompenseerimist

Sotsiaalkindlustusamet saatis kohalikele omavalitsustele halduslepingu projekti, mille alusel saavad omavalitsused põgenikele ühekordselt hüvitada üürilepingu sõlmimisega seotud kulusid, sh üürilepingu sõlmimise, hädavajaliku sisustuse, maakleritasu jmt kulud.

Sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste nõustamistalituse juhataja Evelyn Kaasiku sõnul on tegemist meetmega, mida nii omavalitsused kui ka põgenikud ja korteriomanikud pikisilmi on oodanud, sest see toetab oluliselt põgenikel iseseisva elu alustamist Eestis. „Kuna Eesti seisab erakordselt suure väljakutse ees – kuidas leida tuhandetele sõjapõgenikele püsiv elukoht, on sõjapõgenike eluasemekulude ühekordne toetamine kuni kuue toimetulekupiiri ulatuses oluline samm. Selleks, et omavalitsused saaksid kulusid hüvitada, sõlmime nendega halduslepingud, mida koostades oleme arvesse võtnud suuremate omavalitsuste ettepanekuid. Tänan kõiki, kes kaasa mõtlesid. On selge, et see meede ei lahenda kõiki omavalitsuste muresid, ent kindlasti on sellest paljudel juhtudel abi,“ kinnitas Kaasik. Ta lisas, et sotsiaalkindlustusamet igakülgselt valmis omavalitsustele selgitama lepingu sõlmimise eesmärke ja sisu.

Kui põgenik on Eestis saanud ajutise kaitse, tal on rahvastikuregistrisse kantud elukoht ja tal on olemas tähtajatu või pikaajaline üürileping, saab ta kohalikust omavalitusest taotleda üürilepingu sõlmimisega seotud ühekordsete kulude hüvitamist kuni kuue toimetuleku piirmäära ulatuses. See tähendab, kui leping sõlmitakse peale seda, kui toimetuleku piir tõusis, hüvitatakse ühekordselt ühe perekonna 6x200 eurot = 1200 eurot. Tagasiulatuvalt, st enne toimetuleku piirmäära tõstmist, hüvitatakse varasema kuuekordse piirmäära ehk kuni 900 euro ulatuses.

Seega saavad omavalitsustest hüvitist taotleda need ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud, kes on asunud või asuvad püsivalt elama omavalitsuse territooriumile. Hüvitist ei maksta nendele, kes on võimelised ise oma korterikulud kandma või kes saavad korterit tasuta kasutada. Inimeste abivajadust hindab kohalik omavalitsus. Nii saab omavalitsus saab ise otsustada, kuidas ja kellele kulud hüvitatakse. Vajaduspõhiselt võivad omavalitsused hüvitada ka tõlketeenuse kulusid.

Kui kohalik omavalitsus ja sotsiaalkindlustusamet on lepingu allkirjastanud, saab sotsiaalkindlustusamet omavalitsusele ettemaksuarve alusel kulusid hüvitada.

Riigikogule esitatavas 2022. aasta lisaeelarve eelnõus on sotsiaalkindlustusameti eelarvesse selleks planeeritud 17,121 miljonit eurot.