Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Pooleteise aastaga on taastava õiguse konfliktivahendusse suunatud ligi 230 juhtumit

Taastava õiguse pilt.
Taastav õigus.

Viimased neli aastat on Eestis süüteomenetluses üha enam kasutatud taastava õiguse lähenemist, kus on oluline, et seaduserikkuja võtaks vastutuse tehtud teo eest ja heastaks kahju. Sotsiaalkindlustusametis on taastava õiguse meetodina konfliktivahenduse teenust kasutatud alates 2020. aastast ning sel perioodil on töösse suunatud 227 juhtumit.

Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenuse juht Annegrete Johanson ütles, et Eestis näitab aastatepikkune kogemus lepitus- või konfliktivahendus teenusega selgelt, kui palju erinevaid lugusid võivad leida tee taastava õiguseni. „Tegemist võib olla ükskõik millise konfliktiga, alates lasteaias aset leidnud intsidendi ja auto ärandamisega, lõpetades vandaalitsemise, naabrite-vahelise pikaaegse tüli või tööalaste konfliktidega. Igal taolise konflikti osapoolel on oma vaatenurk ja kõikidel peab olema õigus rääkida oma lugu, ilma et keegi ütleks, et tema tunded või mõtted ei ole õiged. Niisamuti peaks igaühel olema õigus jagada seda, kuidas juhtunu teda mõjutas ning mida tema heastamiseks vajab, et antud olukorrale punkt panna ning tagada, et sellised olukorrad tulevikus ei korduks. Just siin tulebki appi taastava õiguse erinevad meetodid,“ rääkis Johanson.

Nii aitab taastav õigus vähendada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, võtta toimepanijal vastutust kannatanu eest, suurendada osapoolte rahulolu ja vähendada uute konfliktide tõenäosust. Konflikti lahendamiseks on mitmeid erinevaid viise – nt neutraalse osapoole vahendus, taastav nõupidamine, ennetav ring ja taastav aruteluring. Kõikide nende läbivaks eelduseks on see, et konfliktist puudutatud inimesed osalevad neis vabatahtlikult ning juhtumi toimepannu tunnistab oma tegu. Samuti on tagatud kõikide osalevate inimeste turvalisus ning vajadusel kaasatakse tugiisikuid.

„Kõiki kohtumisi viivad läbi kaks vabatahtlikku vahendajat, kes on vastava väljaõppe saanud. Esmalt kohtutakse osapooltega eraldi, et mõista, mismoodi sündmus osapooli mõjutas, ning seejärel lepitakse kokku ühine kohtumine, mille järel jõutakse üldjuhul kõiki inimesi rahuldava kokkuleppeni, kuidas tehtut heastada,“ selgitas Annegrete Johanson. „Selleks koolitame igal aastal ka uusi taastava õiguse vabatahtlikke, et saaksime taastava õiguse meetodeid igas Eestimaa piirkonnas piisavas mahus tagada.“

2020. aastal suunati konfliktivahendusse 106 juhtumit, millest 19 töösse ei tulnud. Töösse saadetud 87 juhtumist olid 67 eestikeelsed ja 20 venekeelsed osapooled. 77% juhtumitest olid juhtumid, kus vähemalt üks osapool oli alaealine ning 23% täisealiste vahelised konfliktid. Vahendust on pakutud erinevate sündmuste korral, alates tööalastest konfliktidedest, lõpetades kogukonda raputavate sündmustega. Näiteks pakuti taastavaid aruteluringe kogukonnaliikmetele peale Lihula või Haeska tulistamist, samuti Tartus aset leidnud gaasiplahvatuse järgselt.

Taastava õiguse teenusele pääseb iga inimene omal käel saates e-kirja aadressil taastavoigus@sotsiaalkindlustusamet.ee, aga ka spetsialisti (nt lastekaitsetöötaja, politseinik, prokurör jne) suunamisega.

Kel on huvi rohkem taastava õiguse senistest kogemustest teada saada, kuulda teenusel osalejate tagasisidet ning rahvusvahelisi kogemusi, saavad täna, 30. augustil, osaleda veebiseminaril: https://youtu.be/NgVKRIbJegE

Tegevusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitava partnerlusleppe alusel.