Sa oled siin

Ohvriabisse jõudis eelmisel aastal üle 3000 uue perevägivallaga seotud juhtumi

naine räägib telefoniga
Kriisitelefon 116 006 pakub esmast nõustamist ööpäevaringselt

Riigikantselei aprillis tellitud küsitlusest selgus, et viimase kuu jooksul on üle 15-aastastest Eestis elavatest inimestest 4% kogenud vaimset vägivalda ning 1% füüsilist vägivalda oma lähedase poolt. See on hinnanguliselt 44 000 inimest, kes ei tunne end oma kodus turvaliselt. Lisaks on perevägivallast puudutatud nende inimeste lähedased, sh lapsed. 

Politsei sai eelmisel aastal 12146 perevägivallaga seotud väljakutset. Ohvriabisse jõudis 3313 uut perevägivallaga seotud juhtumit ning naiste tugikeskustesse pöördus 2563 kannatanut. MARACi (väga kõrge riskiga perevägivalla juhtumitega tegelevasse koostöövõrgustikku) suunati 144 uut juhtumit. Kahjuks kaotas perevägivalla tagajärjel elu 16 inimest. Ohvriabi eesmärk on jõuda võimalikult paljude abivajajateni, pakkuda abi ning ennetada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi.  

lähisuhtevägivald 2020

Joonis 1. Lähisuhtevägivalla juhtumite arv 2020. aastal

 

Kriisitelefon 116 006 pakub esmast nõustamist ööpäevaringselt

2019. aastast on inimestel võimalik pöörduda ööpäevaringselt kriisitelefonile 116006, kus pakutakse nõustamist vägivalla või halva kohtlemise ohvriteks langenutele. Samuti saavad kriisitelefonile pöörduda inimesed, kes on mures oma vägivalla all kannatava lähedase pärast. 

Kõige rohkem pöördutakse kriisitelefonile seoses perevägivalla teemadega – eelmisel aastal pöörduti perevägivalla osas 1011 korral. Kokku nõustati kriisitelefonil 4657 korral. Kusjuures 733 nõustamist toimus veebi teel. Peale perevägivalla pöördutakse kriisitelefonile enim seoses sotsiaalsete probleemide, muu vägivallaga, suitsiidimõtetega ning leina teemadega.

 

Ohvriabitöötajad toetavad traumat kogenud inimesi koostöös politseiga

Üle Eesti töötavad politseijaoskondades ohvriabitöötajad, kes pakuvad tuge ja nõustamist kuriteo, vägivalla või halva kohtlemise ohvriteks langenutele. Kõige suurema osa ohvriabi juhtumitest moodustavad lähisuhtevägivalla juhtumid. Eelmisel aastal jõudis ohvriabitöötajateni 3313 uut lähisuhtevägivalla all kannatanut. Ohvriabitöötaja pakub kannatanule esmast psühhosotsiaalset nõustamist ning suunab ta edasise abini. Koostöö politsei ja ohvriabi vahel aitab ennetada vägivalla kordumist ning juhtumite eskaleerumist raske vägivallani. 

 

Naiste tugikeskustes leiavad kannatanud nii peavarju kui ka nõustamist 

Naiste tugikeskustesse pöörduti I poolaastal ning II poolaastal kokku 2563 korral. Aasta jooksul sai abi 2153 naist, mis jääb üsna samasse vahemikku, mis varasematel aastatel (2018. aastal aidati 1950 naist ja 2019. aastal 2177 naist). Kannatanud on naiste tugikeskuste teenustest teadlikud ning inimesed julgevad üha enam tugikeskustest abi otsida. Tugikeskustel on ka hea koostöö politsei, ohvriabi ja kohalike omavalitsustega, mille töötajad suunavad kannatanu majutuse või nõustamise saamiseks vajadusel tugikeskustesse. Turvalist majutust vajas 2020. aastal 156 naist ja 77 last. Enim pöörduvad tugikeskustesse 25–49aastased naised (1484 naist). Üle 65aastaseid pöördujaid oli 112.



Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad professionaalset abi ööpäev läbi

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad 24/7 abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda. Keskused asuvad neljas haiglas – Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja Tartu Ülikooli kliinikum. Pöördumiseks ei ole vajalik saatekiri.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus 2020. aastal kokku 128 inimest – 124 naist ja 4 meest. Kõige noorem kannatanu oli 1-aastane ja vanim 79-aastane. Pooled pöördujad tulid SAKi politsei saatel.

 

Lähisuhtevägivalla tapmiste ennetamine võrgustikutöö kaudu

Alates 2017. aastast toimub Eestis MARAC võrgustikutöö, kuhu suunatakse juhtumid, mille puhul on tuvastatud kõrge risk raske tervise- või eluvastase süüteo toimepanemiseks. MARAC-ides teevad süsteemselt koostööd ohvriabi, politsei, prokuratuur, naiste tugikeskused, lastekaitse, KOV jne. Koos kannatanuga pannakse paika plaan, mis aitab tagada kannatanu ja tema laste turvalisuse, turvatunde ning normaalsesse ellu naasmise.  

Eelmisel aastal lisandus MARAC-idesse 144 uut juhtumit, kus kannatanuks oli kolmel korral mees ning ülejäänud juhtudel naine. Kui arvestada juurde ka alaealised lapsed, kes MARAC-i juhtumikorralduses tuge ja teenuseid saavad, on uutes juhtumites seotud pereliikmeid (kannatanu, alaealised lapsed) 364.

MARAC-i piirkondlike ekspertgruppide  eesmärk on anda endast kõik, et Eestis ei oleks neid peresid, kus  lähisuhe  lõppeb vägivaldse surma või elukestvate tervisekahjustustega.

 

Vägivalla ennetamiseks alustas tegevust tugiliin vägivallast loobumiseks

Eelmise aasta 22. maist avati vägivallast loobumise tugiliin 660 6077. Telefonitsi toimuva esmase nõustamise eesmärk on pakkuda tuge ja anda informatsiooni abi saamise võimalustest kõigile, kes on mures enda või oma lähedase vägivaldse käitumise pärast.

Tugiliinil toimus 9 kuu jooksul 451 nõustamist. Esmaseid pöördumisi tugiliinile oli 195. Enim pöördujaid (63 inimest) oli saanud info politseist. Järgnesid ohvriabitöötajalt info saanud (43 inimest) ning ise info leidnud (27 inimest). Veel olid pöördujad info saanud prokuratuurist, kohalikust omavalitsusest ning kriminaalhooldusest.

Iga kuuga pöördus tugiliinile rohkem inimesi - suvekuudel oli kokku 32 esmast pöördumist ning alates septembrist on igal kuul olnud juba üle 30 esmase pöördumise. Detsembris oli esmakordseid pöördumisi 47.

 

Abi saamise võimalused

  • Hädaohu korral helista kohe 112 
  • Kui oled kogenud vägivalda, oled mures enda või lähedase pärast, saad ööpäev läbi pöörduda ohvriabi kriisitelefonile 116 006 või kirjutada veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee
  • Kui oled mures enda vägivaldse käitumise pärast, saad pöörduda tugiliinile 660 6077
  • Kui oled mures mõne lapse heaolu pärast, helista lasteabitelefonile 116 111 või kirjuta kodulehelt www.lasteabi.ee