Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Näpunäiteid KOV-idele: Ukraina sõda ja seadusliku esindajata lapsed

Poiss istub noruspäi
Ukraina sõda ja seadusliku esindajata lapsed

Ukraina sõja üheks haavatavamaks sihtgrupiks on alaealised, kes reisivad ilma täiskasvanud saatjata. Tegemist on laste või noorukitega, kellel puuduvad teekonnal vanemad või hooldajad. Lisaks vajavad Ukraina põgenike puhul tähelepanu lapsed, kes on antud sugulaste, sõprade, tuttavate või treenerite hoole alla. Nendel lastel puudub Eestis seaduslik esindaja ning seetõttu võivad olla raskendatud mitmed toimingud, näiteks perehüvitiste saamine.

Seadusliku esindajata laps

  • Oluline on, et info ilma seadusliku esindajata Eestis viibivast lapsest jõuaks esimesel võimalusel kohalikku omavalitsusse (KOV-i), mille piirkonnas laps elab. Kui lapsel ei ole Eestis seaduslikku esindajat, täidab kuni eestkostja määramiseni seadusliku esindaja rolli lapse viibimiskoha järgne KOV üksus. Viibimiskoha all on silma peetud antud juhul kohta, kuhu laps on ajutiselt majutatud
  • Kui info seadusliku esindajata viibivast lapsest jõuab KOV-i (näiteks Sotsiaalkindlustusameti (SKA) või Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kaudu või muul moel) teeb KOV kindlaks, kas lapsele on vaja määrata riigis viibimise ajaks ajutiselt seaduslik esindaja. Vajadust ajutise eestkoste seadmiseks ei pruugi olla näiteks juhul, kui on teada, et lapse seaduslik esindaja on lähiajal Eestisse jõudmas. Lisaks ei ole eeskostjat vaja määrata nendel juhtudel, kui on teada, et laps koos saatjaga viibib riigis lühiajaliselt (liiguvad edasi järgmisesse riiki). Tegemist ei ole ammendava loeteluga ja iga konkreetset juhtumit tuleb eraldi hinnata
  • Kui lapsele on vaja määrata ajutine eeskostja, siis tuleb KOV-il selgitada välja, kas lapse saatja on valmis ja võimeline eestkostja kohustusi täitma. Saatjale tuleb selgitada eestkostja õigusi ja kohustusi. Vestelda tuleb ka lapsega ning selgitada talle eestkoste sisu ning suhteid saatjaga, küsida lapse arvamust. Lapsele ja saatjale tuleb selgitada ka eestkoste määramise protsessi ning neid selles toetada
  • Kui eestkostja on sobiv ja valmis kohustusi täitma ning laps ei ole sellele vastu, esitab KOV kohtusse esialgse õiguskaitse avalduse ajutise eestkostja määramiseks. Avaldus esitatakse lapse viibimiskoha järgsesse kohtumajja. Kui KOV vajab tuge, et avalduse koostamine kulgeks viivitusteta, saab KOV tuge SKA laste heaolu osakonnast
  • Kui füüsilisest isikust eestkostjat ei ole võimalik lapsele leida, kuid lapsele on vaja eeskostja määrata, esitab KOV kohtusse taotluse KOV-i määramiseks ajutiselt lapse seaduslikuks esindajaks
  • Kui lapse eestkostjaks on määratud füüsiline isik, on oluline, et KOV jääks ka ise pere kõrvale toeks ja hoiaks perega regulaarset kontakti. Tuleb arvestada, et eestkostja ei pruugi orienteeruda Eesti seadusandluses ega abi saamise võimalustes. Vajadusel kaasab KOV ka muid toetavaid teenuseid, näiteks asendushoolduse tugiteenuseid
  • Paljud riiki saabunud pered on sissetulekuta, seega on oluline, et rahalised vahendid jõuaksid nendeni esimesel võimalusel. Seadusliku esindajata laste osas saab KOV esmalt ise taotleda lapsetoetust (muid perehüvitisi KOV-ile ei maksta). Taotlejaks on sel juhul KOV, toetuse saajaks saab märkida last tegelikult kasvatava isiku. Kui füüsilisest isikust eestkostja määramiseks on avaldus kohtule esitatud, saab toetust taotleda eestkostja kandidaat, kui ta tegelikult juba last kasvatab. Lisainfot perehüvitiste saamise võimaluste kohta leiab: sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ukraina

 

Saatjata alaealine välismaalane

  • Info saatjata alaealise (SAV) kohta jõuab üldjuhul KOV-i SKA kaudu. SKA tagab vajalike toimingute tegemise ja turvalise majutuse lapsele esmalt turvakodus, hiljem asendushooldusteenusel. Saatjata alaealiste teenuse eest tasub SKA
  • SKA lastekaitsetöötaja teavitab KOV-i eestkoste seadmise vajalikkusest ning vajadusel abistab KOV-i lastekaitsetöötajat avalduse koostamisel. Samuti korraldab ta saatjata alaealisele välismaalasele ligipääsu õigusabile  ja tõlketeenusele
  • Saatjata alaealisele välismaalasele on vaja määrata eestkostja ehk seaduslik esindaja. Kuni eestkostja määramiseni täidab lapse eestkostja ülesandeid rahvastikuregistrisse kantud lapse elukohajärgne KOV. Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse, täidab eestkostja ülesandeid lapse viibimiskoha järgne KOV. Viibimiskoha all peetakse silmas kohta, kuhu laps on ajutiselt majutatud
  • Saatjata alaealist käsitletakse kui abivajavat last, kellele abi andmisel tuleb rakendada juhtumikorralduse põhimõtteid. Juhtumikorralduse põhimõtete jälgimise tagab SKA.

Täpsem info saatjata alaealiste ja nende abistamise kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Veel uudiseid samal teemal

Elise Nikonov ja Norman Ojasoo
04.08.2022

Tule 27. augustil Pere ja Kodu vanemluse konverentsile! Juttu tuleb ka kasuvanemlusest

Laupäeval, 27. augustil toimub esimest korda Pere ja Kodu vanemluse konverents, kus saavad sõna lapsevanemad ja armastatud spetsialistid, et jagada oma teadmisi ja kogemuslugusid.

Perekond metsas
03.06.2022

Hooldusperede registris on ootel 32 sobivaks hinnatud peret

Eestis kasvab praegu ligi 800 last asutusepõhisel asendushooldusel, vana nimega lastekodus.