Sa oled siin

Muudatused sotsiaalkindlustuse vallas alates 1. jaanuarist 2016

Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse 2016. aastal järgmistest suurustest:
1. vanemahüvitise määr on 390 eurot. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid);
2. töötasu alammäär on 430 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem;
3. vanemahüvitise maksimummäär on 2724, 36 eurot (s.o üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus). Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele on 50 eurot kuus, kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus.
Eestkostetoetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta.

Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mille suurus 2016. aastal on 430 eurot. Lapsepuhkuse päevatasu suurus 2016. aastal on 20,24 eurot.

Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 6 tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Lisaks 3-le või 6-le päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

Üldise maksuvaba tulu suurus 2016. aastal on 2040 eurot aastas ehk 170 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu suurus 2016. aastal on 2700 eurot aastas ehk 225 eurot kuus. Seega koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saada tulumaksuvabalt kokku 4740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.

Tulumaksumäär 2016. aastal on 20%. 

Hoolekandeasutuse teatisest

Alates 01.01.2016 makstakse puuetega inimese toetust ka juhul, kui toetuse taotleja viibib hoolekandeasutuses (nt üldhooldekodu, erihoolekandeasutus). Hoolekandeasutuses elaval puudega isikul on õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi ilma, et hoolekandeasutus peaks tõendama isikul kõrvalabi või juhendamise vajadust väljaspool hoolekandeasutust või individuaalse abivahendi vajadust. Vastavalt eeltoodule ei tule enam ekspertiisitaotlusele lisada hoolekandeasutuse teatist.
Muudatus ei puuduta teatise esitamise vajadust isikutel, kes viibivad vanglas või arestimajas ning kel on puude tõttu vaja individuaalset abivahendit.