Sa oled siin

Mitmete abivahendite saamine muutub lihtsamaks

käimisabivahend
käimisabivahend

Alates 1. oktoobrist 2019 jõustub abivahendite määruse muudatus. Tänu sellele ei tule mitmete abivahendite soetamiseks esitada enam korduvat tõendit.

Selle aasta algusest ei pea vanaduspensionieas inimesed esitama uriini imavate abivahendite soetamiseks kordustõendit. „Inimesed saavad nüüd vajalikud abivahendid lihtsamini kätte. Ka perearstide koormus on väiksem, sest nad ei pea enam kirjutama korduvtõendeid,“ seletas sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik Merlin Veinberg.

Vanaduspensioniealistel inimestel muutub lihtsamaks ka mähkmete ja imavate linade soetamine, mille puhul ei tule enam esitada esmast tõendit. Hetkel vajab esmakordselt uriini imavaid vahendeid aastas umbes 7000 vanaduspensioniealist inimest. Ka tööealised ei pea tulevikus uriini imavate abivahendite jaoks arstitõendit esitama. „Piisab sellest, et inimene on varem neid vahendeid ostnud ja tema isikliku abivahendi kaardil on selle kohta kanne olemas,“ täpsustas Veinberg.

Lihtsamaks läheb ka mitmete teiste abivahendite soetamine, mis ei vaja enam kordustõendit: puusaproteesid, siibrid, kateetrid, vanni- ja dušitoolid, käimisabivahendid, käsijuhtimisele kohandatud sõiduautod, voodilauad, elektrilise reguleerimisega voodid jpm. Möödunud aastal soetas selliseid abivahendeid umbes 33 500 inimest. Pärast muudatuse jõustumist jääb korduvtõendi vajadus vaid 41 abivahendile: lamatiste vältimise madratsid, seisuraamid, jalatsid, kuulmisaparaadid jne. Osade tõendite alusel saab edaspidi teisigi abivahendeid. Näiteks saab lamatiste vältimise madratsite tõendiga soetada endale muidki tooteid lamatiste vältimiseks. Elektrilise reguleerimisega voodi tõendi alusel saab hankida näiteks libilinad ja voodilaua.

Mõned tooted võeti riigi kompenseeritavate abivahendite loetelust ka välja. „Näiteks treening- ja ergomeeterjalgratastele pakub riiklik süsteem teisi toetavaid teenuseid, näiteks taastusravi. Need aitavad taastada ja säilitada inimese füüsilist ja vaimset võimekust. Seepärast eemaldati need loetelust,“ seletas Veinberg. Riik ei kompenseeri enam üldjuhul ka kolmerattalisi standardseid pedaalidega jalgrattaid, sest neid ei kasutata ainult puudest tuleneva vajaduste kompenseerimiseks. „Kui aga inimesel on tarvis just sellist jalgratast, mis vajab puudest tulenevaid kohandusi, saab ta loomulikult esitada sotsiaalkindlustusametile erimenetluse taotluse.“

Lisaks tõsteti mitmete abivahendite piirhindu, mille puhul pidid inimesed varem taotlema enne ostmist või üürimist piirhinna suurendamist. Näiteks tõusis autole mõeldud käsijuhtimisseadme piirhind 885 eurolt 1500 euroni ning puudega lastele mõeldud kohandustega kolmerattaliste jalgrataste üürimise piirhind 41.50 eurolt 68 euroni. 2018. aastal sai abivahendeid kokku 53 074 inimest ning abivahenditele kulus ligi 12 miljonit eurot. 2019. aastal prognoositakse, et abivahenditele kulub üle 14 miljoni euro.