Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

Jagatud lapsed. Kes on süüdi ja kes vastutab?

Need küsimused on pärit sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonile tulnud kõnest. Lapsevanemaks saamine on õnnelik aeg. Uue perena valmistutakse eesootavaks kooskasvamiseks, rõõmudeks ja paljudeks praktilisteks asjadeks. Loomulikult ei mõelda headel aegadel sellele, mis saab siis, kui paarisuhe enam ei toimi ja kooselu lõppeb. Nagu ka mitte sellele, kuidas suhelda partneriga edasi, kui parema meelega väldiks igasugust kokkupuudet. 

Ilmselt on paljudele üllatav, et enamik lastekaitseametnike lauale jõudvatest juhtumitest on seotud just suhtluskorra vaidlustega. Kunagi ühist elu elanud inimesed on nüüd teineteise peale solvunud, pettunud, isegi vihased. Vastandlikud on ka vanemate seisukohad nii laste huvidest lähtuva edasise elukorralduse kui ka teise vanema panuse osas laste elus. Kõrvaltvaatajaile võib lapsevanemate vastastikune käitumine tunduda kiuslik ja kättemaksuhimuline. Samas ootab iga vaidleja, et lastekaitsetöötaja mõistaks just teda ja lõpetaks vaidluse. Üks vanem ütleb, et „pange talle mõistus pähe!“ teine väidab, et „me ei saa omavahel tülitsemata üldse rääkida“.

Ent lastekaitsetöötaja ei saa täiskasvanud inimeste eest otsuseid vastu võtta. Ta ei saa tagada, et tema soovitusi ja ettepanekuid täidetakse. Tema põhijõud läheb konfliktis olevate inimeste suhtlemise vahendamisele, pidevale selgitamisele ja veenmisele. Ja ikka pole üks, või mõlemad vanemad lastekaitsetöötaja tegevusega rahul.

Vanematel on lastekaitsetöötaja poole pöördudes raske mõista, et nende probleem on eeskätt kahe täiskasvanu omavaheline tüli. Kolmandatel osapooltel on olukorra lahendamisse võimalik panustada suuresti vaid sõnaliselt – osapooli lepitades, kokkulepete sõlmimisele kaasa aidates, jagatud hooldusõiguse põhimõtteid seadusandlikult selgitades ning toetavatele teenustele suunates.

Tuleb ka mõista, et lastekaitsetöötaja võimuses ei ole kontrollida tülli pööranud inimeste omavahelist sõnakasutust. Ta ei saa kohustada üht või teist poolt käituma mõistlikult. Iseenda igapäevase käitumise eest vastutavad lapsevanemad ise ja neilt ei saa võtta vastutust suhtluse laabumise eest. Erinevad spetsialistid ja ametnikud saavad pakkuda soovitusi, kuid otsused peavad lapsevanemad ikkagi ise tegema. Ning siin sõltub kõik vanemate tahtest teha koostööd ja „olla mõistlik“.

 

Kuidas edasi?

Lastevanematel tuleb aru saada, et lahus elades tuleb omavahel kokkuleppeid sõlmida ja suhelda tihti palju rohkem kui koos elades. On kurb, kui kohe kiiret tulemust saavutamata otsitakse abi meediast, teist osapoolt mustates. Selline teguviis võib ju anda korraks emotsionaalse rahulolu, et „sain justkui oma arvamuse südamelt ära öelda“. Ometi tuleks mõelda ka sellele, et avaldatud info elab edasi oma elu. Sageli tekib vajadus anda korduvaid selgitusi ning kõiki väljaöeldud väiteid tõendada. Kui täiskasvanud inimesed, kes tunnevad, et neile on liiga tehtud, suudavad enda seisukohti vajadusel kas või kohtus kaitsta, siis laps on abitu. Ometi peab temagi oma sõpradele-kaaslastele midagi vastama. Peab midagi arvama asjadest, mis teda kurvaks teevad ning millest ta rääkida ei oska ega taha.

Kui lapsevanemate kooselu on lõppenud ning üks või mitu osapoolt saanud haiget, tuleb täiskasvanutel tegeleda ennekõike iseenda emotsioonidest ülesaamisega. Alles seejärel saavad nad keskenduda sellele, et otsivad toimiva ja lapse vajadusi arvestava kesktee ning jätkavad elu eraldi elavate lapsevanematena. Tihti kaldub aga vanemate tähelepanu kõrvale püüdluselt saavutada vajalikke kokkuleppeid. Põhifookus nihkub hoopis teise vanema välistamisele laste elust. Ja nii kaotab laps lisaks teisele vanemale sageli ka suhtlemisvõimaluse vanavanematega või osade sugulastega. Suhted tädide-onude ja nende lastega katkevad või muutuvad pingeliseks. Seni suurte silmadega heatahtlikult ümbritsevat maailma vaadelnud väikelaps klammerdub vanema külge ja teatab teda kõnetanud lastekaitsetöötajale: „Mind ei puutu mitte keegi!“.

Kui üks vanem eraldab teise vanema teadlikult lapse elust, ei täida ta enda seaduslikke kohustusi. Ta jätab niimoodi tähelepanuta oma lapse huvid ja õigused. Sest lapsevanema esimene kohustus on tagada lapse heaolu ja turvalisus. See tähendab ka rahulikku elukorraldust, vastastikkust kasvatusreeglite austamist ja lapsele võimalust suhelda süütundeta mõlema vanemaga.

 

Laps vajab mõlemat vanemat

Vanemad kaasavad suhtluskorra vaidlustesse lapse tema tahte vastaselt. Laps ei saa sealt välja astuda. Lapsel on raske, kui mitte võimatu mõista adekvaatselt täiskasvanute keerukat maailma, nende suhteid ja käitumist. Ja on iseküsimus, kas ta peakski seda mõistma, kui alles kompab ning õpib tundma iseennast ja ümbritsevat. Laps armastab mõlemat vanemat ja seda armastust ei tohi talle keelata, sest laps ei suuda ise oma vajaduste eest võidelda. Seda teadmist peavad vanemad meeles pidama ja iga hinna eest vältima olukorda, kus laps on tüli keskmes ja tajub, et tülitsetakse just tema pärast.

Vanemate lahkuminek on lapse elus keeruline sündmus. Oluliselt rohkem mõjutab aga lapse heaolu ja arengut see, kuidas täiskasvanud selles olukorras käituvad. Laps vajab kõige rohkem seda, et tema vanemad iseendaga ja oma tunnetega toime tuleksid. Ainult nii saavad nad olla toeks ja eeskujuks oma lapsele. Üldiselt tulevad lapsed vanemate lahutusega toime just täpselt nii hästi, kui tulevad sellega toime nende vanemad. Kui vanemad suudavad oma hetke-emotsioonidest üle olla ja vältida kibestumist ja teineteise süüdistamist, siis rahunevad ka lapsed kergemini. Nad saavad paremini keskenduda eakohastele tegevustele nagu mängimine ja õppimine.

 

„Elan seal, kus on mu kohver, vanemad ei suuda mind ära jagada. Iga nädalavahetus läheb lappama.“

Lasteabitelefonile jõuab liiga tihti lapse või noore kõnesid, mis algavad kurbuse, lõikumise või depressiooni kirjeldusest, kuid mis jõuavad mingil hetkel ikka välja selleni, et tema vanemad elavad lahus ning vanemate omavaheline suhtlemine pole sugugi hea. Laps vaatab vanemate pidevat vaidlemist, süüdistamist ja ära tegemist ning see mõjutab tema käitumist, emotsioone, toimetulekut koolis või lasteaias. Isegi kui lapsevanemad elavad eraldi, kurvastavad kallite lähedaste vaidlused ja tülid lapsega kohtumiste üle lapsi. Need tekitavad lapses ängi ja süütunnet.

Kahjuks on lasteabitelefoni nõustajatel küllaga ka selliseid juhtumeid, kus nuttev väikelaps istub autos, kõrval karjuvad aga üksteise peale vanemad. Vanemad ei suuda kokku leppida selles, et laps võiks erandkonnas sõita vanavanaema sünnipäevale ja jõuda teise vanema juurde seetõttu paar tundi hiljem. Või et ootamatult külmetanud lapse huvides pole sõita paar tundi autoga teise Eesti otsa, sest vanemate suhtluskord näeb ette, et just sel päeval ja kellaajal peab laps jõudma teise vanema juurde. Et laps peab tulema ära enda lasteaia lõpupeolt, et ta lasteaia värava taga õigeaegselt teisele vanemale üle antaks. Et kuigi laps ütleb, et ei soovi minna teise vanema juurde, sunnitakse teda siiski seda tegema, kuulamata ära soovimatuse põhjused. Et noor postitab sotsiaalmeediasse pilte lõikumisest kommentaariga, et ta on kõigest tüdinenud, kuna lõputud vaidlused ja tülid vanemate vahel ei lõppe ning tema arvamusega nagunii keegi ei arvesta. Et noor laseb enda käitumise ja õppeedukuse koolis sihilikult käest, sest vahet ju pole, vanemaid ei huvita, mida tema tunneb või pidevast kahe kodu vahel pendeldamisest arvab.

Millise eeskuju saavad need lapsed enda vanematelt? Vaevalt et nad õpivad hoolimist ja üksteisega arvestamist. Lapsed võtavad üle vanemate käitumismustrid. Nad hakkavad ka ise oma vanematest halba rääkima, sest teine vanem ju teeb nii.

Lasteabitelefon 116111 on avatud 24/7, üle-eestiline ja sinna helistamine on tasuta. Lasteabitelefoni konsultantidelt saab küsida nõuannet lastega seotud teemadel või anda teada abivajavast lapsest. Lasteabitelefoni kontaktid: telefon 116 111, e-post info@lasteabi.ee. Need, kes helistada ei soovi, saavad kasutada veebivestlust kodulehel www.lasteabi.ee („Küsi abi“ või „Alusta vestlust“). Helistada ja kirjutada saavad nii lapsed, noored kui täiskasvanud

Artikkel ilmus esmakordselt 21. juulil 2019 Postimehes.