Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Asendushoolduse tugiteenused 2022

Maarja Kuldjärv
Maarja Kuldjärv

Sotsiaalkindlustusamet pakub 2022. aastal jätkuvalt koostöös lepingupartneritega tugiteenuseid hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Endiselt on peredel võimalik kasutada nii peretoe teenust kui ka mentorlust, osaleda tugigruppides ja saada psühholoogilist nõustamist.

Peretoe teenusega alustasime 2021. aastal ning aasta jooksul kasutas seda 125 peret üle Eesti. Uuendusena on 2022. aastal senisest olulisem roll kohalikul omavalitsusel, kuna peretoe teenusele suunab nüüd üldjuhul kohalik omavalitsus.

Peretoetajateks on inimesed, kel on asendushoolduse vallas kas isiklik või tööalane kogemus. Peretoetaja on perele kaasamõtlejaks ja nõuandjaks, vastab erinevatele lapse kasvatamisega seotud küsimustele, toetab suhtlemisel ametiasutustega jms. Peretoetajaga saab suhelda kas silmast silma või telefoni või veebi vahendusel.

Pered ise on teenuse kohta öelnud:

  • „Eriti kasuks tuleb see, et peretoetaja on ise käinud lastega koos läbi raskeid perioode, st mõistmine on täielik“.
  • „See on võimalus võtta ühendust just siis, nii palju kordi ja nii pikalt kui tuge on vaja, mitte vaid kokkulepitud aegadel ja kinnitatud ajapiiranguga“.
  • „Tunnen, et mind mõistetakse ja saadakse lennult aru, millest räägin“.

Psühholoogilisest nõustamisest on aasta jooksul kasu saanud 79 peret. Nõustamise maht projekti raames on küll piiratud, kuid selle aja jooksul jõuab kaardistada peamised raskused ja saada psühholoogilt nõu nende ületamiseks. Edasisteks sammudeks vaimse tervise vallas saavad perele toeks olla ka kohalik omavalitsus ja perearstid.

Mentor saab jagada perega kogemusi erinevatest olukordadest ja raskustest, millega ta ise on kokku puutunud. Pere saab arutada oma küsimusi ja muresid inimesega, kes on olnud sarnases olukorras ja mõistab teemat. Mentoriga tegi eelmisel aastal koostööd 70 peret.

Aasta jooksul toimus Eesti eri piirkondades palju tugigruppide kohtumisi, kus osales kokku 338 inimest. On peresid, kes soovivad kohtuda omavahel silmast silma, kui ka neid, kes hea meelega osalevad kokkusaamistel üle veebi, et vältida pikka sõiduaega või muid olmelisi takistusi. Sobiva tugigrupi endale huvitaval teemal peaks leidma igaüks. Mõnel kohtumisel on põhirõhk kogemuste jagamisel, teises grupis annab aga spetsialist teadmisi laste kasvatamisega seotud teemadel. Osalejad on öelnud, et tugigruppides käsitletakse nende jaoks olulisi teemasid ja nad soovitavad ka teistel kasuperedel tugigruppides osaleda. Sotsiaalkindlustusameti koordinaator saadab peredele igakuiselt infokirja järgmise kuu tugigruppide kohta.

Uuri julgelt tugiteenuste kohta lisa ning võta ühendust Sotsiaalkindlustusameti koordinaatoriga või tugiteenuseid pakkuvate organisatsioonidega! Täpsemat infot leiab siit.

Jätkub kriisihoolduspere ja erihoolduspere projekt, et pakkuda turvalist perekeskkonda lastele, kes on kriisiolukorras või vajavad individuaalset pühendumist. Siiani on kriisihoolduspere teenusest saanud kasu 14 last ja erihoolduspere teenusest neli last. Lapsed on kriisihooldusperre jõudnud siis, kui olukord nende sünniperes on muutunud neile ohtlikuks. Tihti satuvad lapsed sellisel hetkel turvakodusse, kuid kriisihoolduspere on lapsele parem võimalus, kuna seal hoolitseb perekeskkonnas lapse eest üks kindel inimene, kellel on võimalik lapse vajadustele paremini keskenduda ja temaga individuaalselt suhelda. Kriisihooldusperes elab laps seni, kui selgub tema edasine elukorraldus, maksimaalselt kolm kuud. Hetkel on Eestis tegutsemas kolm kriisihooldusperet, kuid vajadus on suurem. Erihoolduspere pakub pikaajalist hoolt lapsele, kes oma käitumise või muu eripära tõttu vajab põhjalikumat tähelepanu. Pered saavad ettevalmistuse ja läbivad sobivushindamise, neile on tagatud rahaline tasu ning tugiteenused.

Ootame projektiga liituma uusi kriisihooldusperesid, erihooldusperesid ja kohalikke omavalitsusi! Täpsemat infot leiab siit.

Jätkuvad ka tugiteenused pere- ja asenduskodude töötajatele ning juhtidele, et toetada keeruliste olukordadega toimetulekut ning leida ühiselt lahendusi. Tugiteenusteks on grupisupervisioon, individuaalne supervisioon ja juhendatud perevestlus.

Grupisupervisioonidel osales eelmisel aastal ligi 450 perevanemat ja kasvatajat, individuaalsetest supervisioonidest on kasu saanud 46 inimest. Eraldi supervisioonid toimuvad asutuste juhtidele, kus juhid saavad kogemusi vahetada ja üksteiselt õppida, eriti oli see abiks koroonakriisi ajal. Osalenud perevanemad ja kasvatajad on toonud välja, et supervisioon on andnud neile tuge tööga toimetulekul, parandanud suhtlemisoskusi, pedagoogilisi oskusi ja muutunud käitumisharjumusi.

2021. aastal alustati uue teenusena juhendatud perevestluste läbiviimisega, kus superviisor suunab perevanemaid lastega erinevatel, sh keerulistel teemadel rääkima. Eelmisel aastal viidi juhendatud perevestlusi läbi 9 korral. Täpsemat infot leiab siit.

 

Maarja Kuldjärv

Asendushoolduse tugiteenuste tiimi juht
Lastekaitseosakond

Sotsiaalkindlustusamet

Veel uudiseid samal teemal

Perekond metsas
03.06.2022

Hooldusperede registris on ootel 32 sobivaks hinnatud peret

Eestis kasvab praegu ligi 800 last asutusepõhisel asendushooldusel, vana nimega lastekodus.

Hoolduspere elevant
23.05.2022

Asendushoolduse teemapäev Jõhvis 8. juunil 2022

8. juunil 2022 toimub Jõhvis asendushoolduse teemapäev, kuhu on osalema oodatud kohalike omavalitsuste spetsialistid ning pere- ja asenduskodude juhid, samuti hoolduspered, kes on valmis jagama oma kogemusi ja mõtteid.