Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Asendushoolduse noored vajavad iseseisva elu alustamisel omavalitsuse tuge

Maiken Kond, sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse noorte tugiteenuste koordinaator
Maiken Kond, sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse noorte tugiteenuste koordinaator

Sotsiaalkindlustusamet on osutanud koos lepingupartneritega 2016. aastast asendushoolduse noortele tugiisikuteenust. Tegevust on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond. 2021. aasta lõpuga see teenus oma senisel kujul lõpeb.

Selle aja jooksul on meie kaudu leidnud tugiisiku umbes 130 noort. Alustasime professionaalse tugiisikuteenuse pakkumisega ning lisasime aja jooksul usaldustugiisiku võimaluse. Lisaks koolitasime koos Tallinna Ülikooli ja Eesti Asenduskodu Töötajate Liiduga välja rühma aktiivseid noori, kes on ise asendushooldusel kasvanud. Nad on valmis sarnases olukorras noorega oma kogemust jagama ja „Noorelt noorele“ tugiisikuteenuse raames nõu andma. Oleme näinud, et erinevate noorte jaoks on osutunud sobivaks erinevad tugiisikuteenuse võimalused.

Kuigi senine teenus lõpeb, vajavad noored endiselt iseseisva elu alustamisel tuge nii järelhooldusteenuse ja tugiisiku näol kui ka muul viisil. Seega palume kohalikel omavalitsusel sellele varakult mõelda ja teenuse osutamist planeerida. Igal aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele toetusfondi vahendeid, et pakkuda asendushooldusel kasvanud noortele järelhooldusteenust. Selle üks oluline osa on vajalike teenuste ja toetuste pakkumine noortele, mille hulka kuulub ka tugiisikuteenus. Seega saab järelhooldusel olevate noorte tugiisikuteenust rahastada toetusfondist.

Kuigi järelhooldus on mõeldud esmajoones noortele, kes jätkavad õppimist, on meie kogemus näidanud, et järelhooldust ja tugiisikut võivad (isegi rohkem) vajada noored, kel jääb õppimine miskipärast pooleli. Tihti ei õnnestu noorel kohe leida tasuvat tööd või hoida töökohti. Nii võib mõnel noorel olla väga keeruline saavutada stabiilset elukorraldust. Soovitame kindlasti hoida noortega kontakti ning pakkuda tugiisikut või muud tuge, et noore elus ei kuhjuks erinevad probleemid, mida on hiljem juba raske ja kulukas lahendada. Kui toetusfondi vahenditest ei piisa, tuleb kohalikul omavalitsuses varuda enda vahendeid, et pakkuda noortele tugiisikuteenust või muud vajalikku tuge. Samuti on oluline, et lastekaitsetöötaja ja täisealiste hoolekande eest vastutav ametnik teevad koostööd ja vahetavad infot (nt noore taust ja oluline info, mis aitab mõista mh noore hoiakuid). See tagab, et noor saab vajalikke teenuseid sellest sõltumata, millise ametnikuga ta suhtleb. 

Toetavad suhted

Iseseisvat elu alustava noore jaoks on väga oluline, et säiliksid toetavad suhted. Seetõttu soovitame mõelda, kas noore lähiringkonnas leidub keegi, kes võiks olla talle toeks ka pärast asendushoolduselt lahkumist, näiteks perevanem või kasvataja, hooldusvanem, noortekeskuse töötaja. Sellised usaldustugiisikud on noorele sujuvaks sillaks, mil ta siseneb uude eluetappi ja harjub uue elukorraldusega.

Kui noore elus ei ole sellist toetavat täiskasvanut, soovitame leida talle professionaalse tugiisiku. Sel juhul on kohalikul omavalitsusel eriti tähtis roll. Noorele tuleb koostööpartnerite abiga leida sobiv tugiisik, motiveerida noort temaga koostööd tegema, hoida kontakti ja jälgida koostöö kulgu. Noor peab saama soovi korral tugiisikut vahetada. KOVid saavad meie seniste koostööpartneritega (MTÜ Suunatuli, SA Elva Laste- ja Perekeskus jt) edaspidi omal käel koostööd jätkata, et korraldada tugiisikuteenust.

Soovitame iseseisva elu alustamise etapis pakkuda tugiisikut kõigile asendushoolduse noortele, mitte vaid neile, kel on toimetulekuraskusi. Elumuutus võib asendushoolduse noorte jaoks olla üpris järsk. Samuti ei ole neil võimalust tagasi pöörduda. Seetõttu on oluline, et iga noore kõrval on kindel inimene, kes aitab teda nii praktilistes küsimustes kui on ka emotsionaalselt toeks. Noore esimene reaktsioon ettepanekule saada tugiisik võib olla negatiivne, kuid põhjaliku selgitamise ja professionaalse motiveerimisega õnnestub enamasti veenda noort koostööd tugiisikuga proovima.

Vaata ka sügisest sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel toimunud teemapäeva „Asendushoolduse noorte toetamine“ (29.9 Tartus ja 5.10 Tallinnas).

  • Ingrid Sindi (Tallinna Ülikool) „Mis toetab asendushooldusel iseseisvuvat noort?“
  • Thea Tänav (SKA kvaliteediosakond) „Järelhooldus ja noorte toetamine“
  • Maarja Kuldjärv (SKA lastekaitseosakond) „Tugiisikuteenus asendushoolduse noortele“

 

Infot järehooldusteenuse ja asendushoolduse noorte toetamise kohta leiab ka sotsiaalkindlustusameti veebist. Pöördu julgesti kõigi järelhoolduse või noorte tugiisikuteenuse teemaliste küsimustega SKA asendushoolduse koordinaatori Maiken Kondi poole (maiken.kond@sotsiaalkindlustusamet.ee, 508 1762).

Veel uudiseid samal teemal

väike laps kallistab naist
25.04.2022

Lapsendaja vanemahüvitis – uus vanemahüvitise liik, mida võivad taotleda ka hoolduspered

Tänavu 1. aprillil jõustusid mitmed olulised muudatused vanemahüvitiste ja -puhkuste osas. Muudatuste eesmärk on pakkuda peredele laste kasvatamiseks senisest veelgi rohkem tuge ja paindlikkust.

Aasta Tegu - Nadežda Leosk
13.04.2022

Kuldne Kartul 2021 galal tunnustati asendushoolduse valdkonna parimaid

Eesti Asenduskodu Töötajate Liit (EATL) andis kaheksandat korda välja Kuldseid Kartuleid. Sündmuse eesmärgiks on tunnustada asendushoolduse valdkonna parimaid. Aasta teoks tunnistati kampaania „Laps on pereootel“, mille eest pälvis Kuldse Kartuli Nadežda Leosk Sotsiaalkindlustusametist.