Sa oled siin

Abivajavast lapsest teatamine on igaühe kohustus!

Kaja Rattas, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse talituse juht
Kaja Rattas, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse talituse juht

Hiiumaa väikeses perekodus toimunud laste väärkohtlemine, mis kestis aastaid, tõstatas ühiskondlikul tasandil olulisi küsimusi. See tekitas diskussioone ning kõikuma lõi inimeste turvatunde. Juhtum puudutas emotsionaalselt, sest vägivaldsed sündmused, eriti kui need on toime pandud laste suunas, mõjuvad traumeerivalt. Ja seda mitte ainult otsestele osapooltele.

Kui traumatöö võib kujuneda aastate pikkuseks protsessiks teraapias, siis turvatunde taastamiseks saab teha palju kiiremaid samme, valikuid ja otsuseid. Üks võimalus tunda end taas kindlamalt, on juhtunust rääkida – inimene tunneb, et tal on hääl ning ta pole oma mõtetega üksi. Lisaks sellele on igal inimesel oluline teada, mida just tema tulevikus ennetavalt ära teha saab.

Kohaliku omavalitsuse roll

Eriti tähtis roll ja vastutus on kohalikul omavalitsusel, kes on asendushooldusteenusel viibivate laste eestkostja. Lastekaitsetöötaja, kes tegeleb konkreetse asendushooldusteenusel viibiva lapsega, peab olema veendunud, et lapsele tagatakse teenusel viibides igakülgne heaolu. Sisuliselt vastutab lapse eest tema. Hoides pere ja lapsega järjepidevat kontakti, tundes lapse käekäigu vastu siiralt huvi ning pakkudes õigeaegselt tuge ja abi, saab ta ära teha kõik vajaliku, mis on iga eestkostja roll.

Kui lapse eestkostjaks määratud kohalik omavalitsus on lapse elukohast kaugel ja lastekaitsetöötaja ei jõua piisavalt tihti last külastada, tuleb lähtuda halduskoostöö põhimõttest. Sellisel juhul saab last ja peret külastada ning lapsega vestelda ka lapse viibimiskoha järgne kohalik omavalitsus. Tähtis roll märkamisel ja toe pakkumisel on ka lapse ja pere ümber olevatel spetsialistidel – nii sotsiaal-, haridus- kui ka tervishoiuvaldkonna esindajatel.

Lapsed vajavad häält selleks, et end turvaliselt tunda. Ning selle hääle saame ja peame neile andma meie – lapsega rääkides, teda kuulates ja kuuldes!

Asendushooldusteenuse osutaja roll

Oluline roll on ka asendushooldusteenuse osutajatel, kes vastutavad, et nende valitud perevanemad ja kasvatajad vastaksid seaduse nõuetele ning neil oleksid sobivad isikuomadused. Nemad saavad tagada, et last pere- ja asenduskodus kasvatavad inimesed on läbinud ettevalmistuse ning toetatud iga päev sellisel määral, et garanteerida nende võimekuse tulla toime suuremat hoolt, armastust ja tähelepanu vajavate lastega.

Seega tuleb asendushooldusteenust osutava asutuse juhtkonnal ja personalil hoida omavahel pidevalt kontakti. Teenuse kvaliteedi regulaarne sisehindamine on väga tähtsal kohal. Sama puudutab hooldusperesid. Perede sobivust ja valmisoleku hindab sotsiaalkindlustusamet – teeme kõik selleks, et see protsess oleks võimalikult põhjalik ja kvaliteetne. Kõik pered läbivad vajaliku ettevalmistuse ja siingi on võtmesõnaks koostöö – pere, spetsialistide, koolitajate vahel.

Riik tagab kõigile hooldusperedele, perevanematele ja kasvatajatele ettevalmistavad koolitused ning toetavad teenused. Nende eesmärk on vältida üksijäämist, läbipõlemist ja toimetulematust. Kõigil lastega seotud inimestel peab olema võimalik tugiteenuseid kasutada. Oluline on motiveerida lapsi kasvatavaid inimesi neid võimalusi kasutama, julgustada abi ja tuge vastu võtma – seda saavad teha nii lastekaitsetöötajad kui asutuse juhid. Sotsiaalkindlustusameti kaudu võivad ka pere- ja asenduskodude juhid saada supervisiooni näol tuge, samuti pakume supervisiooni ja juhtumialast nõustamist kohalike omavalitsuse lastekaitsetöötajatele.

Eriti suur roll on last kasvataval inimesel endal – on äärmiselt tähtis, et ta mõistab, mis kaasneb otsusega hakata lapsele hoolduspereks, perevanemaks või kasvatajaks, samuti eestkostjaks või lapsendajaks. Inimesel tuleb mõista ja aktsepteerida, et igal lapsel on oma lugu, kaotuse kogemus. Iga laps vajab kasvamise, arenemise ja iseseisvumise teekonnal palju tuge ja mõistmist, pühendumust ja tingimusteta armastust. Väga tähtsal kohal on inimese julgus küsida nõu ja abi – see näitab vaid tema tugevust ja kindlasti mitte nõrkust.

Kohaliku omavalitsuse spetsialistidel tuleb hooldusperedega järjepidevalt kontakti hoida, nii sageli kui vaja, lähtuvalt konkreetse pere ja lapse olukorrast. Järelevalvet pere- ja asenduskodude üle teostab sotsiaalkindlustusamet. Nende tegevuste raames vestlevad spetsialistid nii teenusel viibivate laste kui ka last vahetult kasvatavate inimestega. Seeläbi saavad nad teada, kas ja kuidas on tagatud lapse õigused. Kontrollimine on oluline, kuid ei ole mõeldav, et „kontrollametnik” on iga päev ja hetk last kasvatava inimese kõrval, sest et laps ja kogu pere peavad saama elada loomulikku ja turvalist pereelu.

Kogukonna roll

Hiiumaa lugu näitas väga selgelt, kui suur ja oluline roll on kogukonnal – hoolida teineteisest, märgata meie ümber mures või hädas olevaid lapsi ja täiskasvanuid ning reageerida. Iga inimese kohustus on teatada abivajavast ja hädaohus olevast lapsest. Lisaks lastega töötavatele spetsialistidele on see kohustus sugulastel, naabritel, möödakäijatel. Sisuliselt on see kohustus meil kõigil, kes me lapse või perega kokku puutume ning märkame midagi, mis tundub vale. Oluline on anda teada isegi siis, kui miskit kahtlustame, ning jätta kontrollimine spetsialistide hooleks.

Kõige lihtsamini ja kiiremini saab infot edastada ööpäevaringsel tasuta lasteabitelefonil 116 111 või veebiaadressil https://www.lasteabi.ee (hädaohu korral 112). Ei pea teadma iga detaili, piisab vaid teada andmisest. Ei tohi jääda kõhklema ja kahtlema, vaid tuleb mõelda, et laps vajab abi. Lasteabitelefonile võivad helistada ja ka kirjutada nii täiskasvanud kui ka lapsed, soovi korral võib jääda anonüümseks. Vahet pole, kas laps elab hooldusperes või bioloogilises peres, pere- või asenduskodus, on ta kodus, õppeasutuses, tänaval või mujal – meil tuleb märgata, mis meie ümber toimub. Me peame reageerima, kui inimene on hädas. Kutsume üles jagama lasteabitelefoni numbrit 116 111 igal pool, kus võimalik – sotsiaalmeedias, kodulehel, lasteasutustes ja mujal. Nii kasvab inimeste teadlikkus ja mõistmine, et igaühest meist võib sõltuda kellegi elu.

Veel uudiseid samal teemal

Jätkame asendushoolduse tugiteenustega ka 2021.–2022. aastal. Foto: Unsplash.com
31.08.2020

Jätkame asendushoolduse tugiteenustega ka 2021.–2022. aastal

Alates 2016. aastast koordineerib sotsiaalkindlustusamet ESF projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“. Selle raames osutatakse tugiteenuseid lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele, pere- ja asenduskodude töötajatele ning asendushoolduselt lahkuvatele ja iseseisvat elu alustavatele noortele.

Nadežda Leosk
15.06.2020

Sotsiaalkindlustusamet hakkab saatma asendushoolduse teemalist uudiskirja

Õige pea hakkab sotsiaalkindlustusamet saatma kohalike omavalitsuste ja asendushoolduse valdkonnaga seotud spetsialistidele uudiskirja. Sealt leiab nii teemakohaseid uudiseid kui ka intervjuusid hooldusperede ja spetsialistidega. Samuti tutvustatakse regulaarselt ilmuvas uudiskirjas asendushoolduse teemalisi tegevusi ja plaane.