Sa oled siin

Üksi elava pensionäri toetus

Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot ja seda makstakse üks kord aastas. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid maksame toetuse välja pärast andmete kontrollimist.

Selleks, et saada toetust peab inimene perioodil 1. aprillist kuni 30. septembrini vastama kõikidele järgmisetele tingimustele:

  • olema vanaduspensionieas

  • elama Eestis üksi rahvastikuregistri andmetel

  • talle on määratud pension ja selle igakuine netosumma on väiksem kui 1,2 kordse Eesti keskmine vanaduspension. 2018. aastal on see 492 eurot. Netosumma on pensionisumma, millest on maha võetud tulumaks.

Üksi elava pensionäri toetust maksame üks kord aastas  - oktoobris.

Mida me 2018. aastal kontrollime:

  • Kas toetuse saaja on vanaduspensionieas perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018?

  • Kas toetuse saaja vanaduspension on perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018 väiksem kui 492 eurot?

  • Kas toetuse saaja elab perioodil 01. aprill 2018 - 30. september 2018 rahvastikuregistri andmetel üksi?

Andmed pensionäri vanuse ja pensioni suuruse kohta võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.

NäideVilma vanaduspensioniiga saabub 15.07.2018. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01.04.2018, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2019. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks esitama oma välisriigi pensioni suuruse, millele liidame kontrolliks Eestist saadava pensioni suuruse – mõlemad kokku peavad jääma alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni. Välisriigist pensioni saaja peab toetuse saamiseks teatama Sotsiaalkindlustusametile oma välisriigist saadava pensioni suuruse 1. aprilli 2018 seisuga. Selleks sobib pangakonto väljavõte. Välisriigi pensioni suurusi ootame hiljemalt 31. augustiks 2018.

Andmed üksi elamise kohta võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september alusel. Sellel perioodil peab toetuse saamiseks elama pensionär rahvastikuregistri andmetel üksi. Kui pensionär elab üksi lühemal perioodil ehk näiteks on üksi elav rahvastikuregistri andmetel alates 1. maist, siis teda ei loeta sel kalendriaastal üksi elavaks pensionäriks. Kui pensionär jätkab üksi elamist, siis järgmisel kalendriaastal on tal pensionäritoetuse saamise õigus.

NäideJüri elab üksinda. Oktoobris 2018 ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal ei ela juba mitu aastat. Jüri teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel:

  1. Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensioni ealised inimesed, kelle pension on väiksem kui 492 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust.

  2. Kui samal elamispinnal elavad kaks pensionäri, kellest üks saab ööpäevaringset hooldusteenust ehk on hooldekodus, siis on mõlemal pensionäril õigus toetusele.

  3. Kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, omab ta õigust üksi elava pensionäri toetusele. Neid andmeid kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist.

  4. Kui pensionär elab koos oma isikliku ülalpidamist vajava lapsega (lastega), on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. See erisus ei laiene olukorrale, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps mõne soodustuse saamiseks, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab ise oma alaealist last.

Toetuse maksmisel ei arvestata:

  • kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta

  • talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Toetust me ei maksa inimesele, kes perioodil 01. aprill - 30. september 2018 viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

    Pensioni konktakt

     

     

    Kati Kümnik

    hüvitiste osakonna juht

    Kati Kümnik korraldab ja juhib hüvitiste osakonna tööd: püstitab eesmärke, annab ametnikele juhiseid ning täidab ja vahendab pensionite korraldusega seotud ülesandeid. Samuti nõustab ta sotsiaalkindlustusametit pensionidega seotud küsimustes ja korraldab pensionide süsteemi arendamist

     
    info@sotsiaalkindlustusamet.ee 

    Kirjuta meile seoses üksi elava pensionäri toetusega

    Üksi elava pensionäri toetust maksame üks kord aastas  - oktoobris. Esimest korda maksame toetust 2017. aastal.

    Kui sul tekib küsimusi üksi elava vanaduspensionäri toetuse kohta, kirjuta meile SIIA või e-postiaadressil yksielavad@sotsiaalkindlustusamet.ee. Kindlasti lisa oma telefon ja/või e-posti aadress ning sünniaeg, et saaksime sinuga ühendust võtta.