Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Ukraina

NB! Keskne kanal Ukraina teemadega suhtlemisel on telefon 1247 

Vaata ka https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas-kkk

KKK

Üldinfo

Kust saab Eestisse saabuv UA põgenik vajaliku informatsiooni riigis viibimiseks?

Vajaliku info Eesti riigis viibimiseks saab piiripunktist, riiklikult infotelefonilt +372 6001247 või www.dopomoga.ee.

Kui UA põgenik soovib ajutist või rahvusvahelist kaitset, peab ta pöörduma PPA klienditeenindusse. Vastavalt PPA kodulehe infole toimub ajutise kaitse taotluste vastuvõtmine järgmistes klienditeenindustes tööpäevadel kell 9:00-17:00:

  • Tallinnas: Tammsaare (Tammsaare 47) ja Pinna teenindussaalis (P. Pinna 4)
  • Tartu politseijaoskonnas (Riia 132)
  • Jõhvi politseijaoskonnas (Rahu 38)
  • Rakvere politseijaoskonnas (Kreutzwaldi 5a)
  • Pärnu politseijaoskonnas (Tammsaare 61)
  • Narva politseijaoskonnas (Vahtra 3)

Täpsem info Politsei- ja Piirivalveamet

Kui Eesti riiki saabutakse ajal, mil teenindusbürood on suletud (tööpäeval 16:00-08:00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel) suunatakse inimesed SKA infopunkti 

SKA infopunktid asuvad:

  • Tallinna bussijaamas (Lastekodu 46)
  • Narva piiripunktis (Vestervalli 7)
  • Pärnus (Pikk 18)
  • Tartus (Riia 179)

Milliseid toiminguid viiakse läbi piiripunktis?

Piiripunktis:

  • fikseeritakse inimeste  riigiületus ning UA põgeniku ajutise kaitse taotluse soov;
  • fikseeritakse inimese lõpp sihtkoht;
  • vajadusel võetakse vastu rahvusvahelise kaitse taotlus;
  • antakse info Eesti riigis viibimiseks;
  • korraldatakse saatjata alaealise välismaalase edasine liikumine.

 

Mida peab tegema UA põgenik, kes soovib Eestisse jääda ja ajutist kaitset taotleda?  

Kui UA põgenik soovib taotleda ajutist või rahvusvahelist kaitset, siis peab ta pöörduma oma viibimiskohale lähimasse PPA teenindusse.

Täpsem info Politsei- ja Piirivalveamet

Kui tekib täiendavaid küsimusi vastab tasuta riiklik infotelefon +372 600 1247 (helistada saab ka rahvusvahelistelt numbritelt).

Kui UA põgenikud läbivad Eesti transiidis, kas nad peavad minema ka infopunkti?

Kui inimese lõppsihtkoht on mujal kui Eestis, liigub inimene Eestis iseseisvalt edasi soovitud suunas.

Kui tekib täiendavaid küsimusi vastab tasuta riiklik infotelefon +372 600 1247 (helistada saab ka rahvusvahelistelt numbritelt).

Kas ajutise või rahvusvahelise kaitse taotlust saab esitada ka mujal kui PPA klienditeeninduses?

Ei, ajutise kaitse taotlust saab esitada vaid PPA teenindussaalides. Vajaliku info ja broneerimise võimaluse leiab Politsei- ja Piirivalveamet

Kui UA põgenik on jõudnud Tallinna bussijaama, siis kuhu ta edasi peab liikuma?

Tallinna bussijaamas asub SKA infopunkt, kus UA põgenik saab esmainformatsiooni Eestis viibimise võimalustest. Infopunktist on vajadusel võimalus inimest edasi suunata ka hädavajalikuks majutuseks kas kuni ajutise kaitse saamiseni või riigist lahkumiseni. Reeglina on majutamise aeg kuni 72h, erandite korral (nt olemas lennupilet kindlaks kuupäevaks) pikemalt.

Kui tekib täiendavaid küsimusi vastab tasuta riiklik infotelefon +372 600 1247 (helistada saab ka rahvusvahelistelt numbritelt).

Kas ajutist kaitset peab taotlema nendes linnades kus asuvad infopunktid (st Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva)?

Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Ukraina kodanikud tohivad ajutiselt viibida Eesti viisavabalt. Kui UA põgenikul on Eestis olemas peatumiskoht, võib ajutise kaitse taotluse esitada peatuskohale lähimas PPA teenindussaalis. PPA võimaldab ajutist kaitset taotleda:

  • Tallinnas: Tammsaare (Tammsaare 47) ja Pinna teenindussaalis (P. Pinna 4)
  • Tartu politseijaoskonnas (Riia 132)
  • Jõhvi politseijaoskonnas (Rahu 38)
  • Rakvere politseijaoskonnas (Kreutzwaldi 5a)
  • Pärnu politseijaoskonnas (Tammsaare 61)
  • Narva politseijaoskonnas (Vahtra 3)

Täpsem info Politsei- ja Piirivalveamet

Kuidas saan läbi Narva piiripunkti Eestisse saabudes edasi liikuda?

  • Transiidis olevad inimesed, kes saavad, liiguvad edasi ise;
  • need, kes bussiga Venemaalt saabuvad, liiguvad kas sama või järgmise bussiga edasi oma sihtkohta;
  • UA põgenikele, kes soovivad rongiga Tallinna sõita, pakub Elron tasuta sõitu Ukraina passi ettenäitamisel;
  • kui inimene saabub Narva ja peab rongi ootama, siis saab seda teha rongijaamas. Seal on ööpäevane valve, öösel saab sisse Ukraina dokumendi ettenäitamisel.

Kui tekib täiendavaid küsimusi vastab tasuta riiklik infotelefon +372 600 1247 (helistada saab ka rahvusvahelistelt numbritelt).

Kui UA põgenik saabub Eestisse Schengeni sisepiiri kaudu, siis kuhu peab ta edasi liikuma?

Kui UA põgenikul on olemas sihtkoht, siis peab ta liikuma sinna. Kui UA põgenik soovib taotleda ajutist või rahvusvahelist kaitset, siis peab ta pöörduma sihtkohale lähimasse PPA esindusse. Kui soovib infot riigis viibimiseks, siis peab pöörduma SKA infopunkti .

SKA infopunktid asuvad:

  • Tallinna bussijaamas (Lastekodu 46) tel
  • Narva piiripunktis (Vestervalli 7) tel
  • Pärnus (Pikk 18) tel
  • Tartus (Riia 179) tel

Kuidas saab inimene PPA teenindussaalist oma ajutisse majutuskohta?

Kui majutuskohta on UA põgenikul võimalik iseseisvalt kohale jõuda, annab PPA ametnik selleks juhised. Kui ajutine majutus asub ebamõistlikult kaugel (jala või ühistranspordiga liikumine on raskendatud), siis korraldatakse ajutise või rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud UA põgenikule majutuskohta transport lähtudes piirkondlikust mõistlikkusest.

 

Kas kõik Eesti riiki saabuvad ukraina põgenikud saavad riigi poolt korraldatud majutuse?

Vältimatu abina on riigi poolt max 72h majutust tagatud kõigile UA põgenikele, kellel on selleks vajadus. Pikemaajalist majutust pakutakse vaid ajutise või rahvusvahelise kaitse taotlejale või saajale.   

Mis saab siis kui põgenik keeldub pakutavast ajutisest majutusest?

Kui ajutise või rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja  keeldub pakutavast ajutisest majutusest, kuhu ta on suunatud, tuleb tal oma keeldumine allkirjaga kinnitada ning leida majutus endale ja oma perele oma kuludega.

Kui põgenik ei taotle ei ajutist kaitset ega rahvusvahelist kaitset, siis kas ta saab jääda majutuskohta?

Kui inimene ei soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ega ajutist kaitset ning viibib riiklikul majutuspinnal, siis tuleb tal selle probleemiga pöörduda kas majutusasutuses oleva SKA kontaktisiku poole või infopunkti (SKA infopunktid asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas). 

Kui kauaks saan jääda riigi poolt pakutavale ajutisele majutusele?

Ajutise või rahvusvahelise kaitse taotlejateele või kaitse saanud UA põgenikele mõeldud majutuskohtade arv on piiratud. Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud majutusasutustega lepingud majutuse pakkumiseks üle Eesti. Kui inimene on majutuskohta paigutatud tuleb hakata koostöös SKA,  KOVi, töötukassa, tööandjate jmt leidma võimalusi, et inimene võimalikult kiiresti ühiskonda sulandada.

Kui põgenikule ei sobi riigi poolt pakutud elukoht ja ta ei soovi üürilepingut sõlmida, mis temast saab?

Kui põgenik loobub riigi poolt pakutud püsivast elukohast, peab ta loobumist kinnitama oma allkirjaga ja leidma endale püsiva elukoha iseseisvalt maksimaalselt kahe kuu jooksul peale loobumist. Seni saab ta elada riigi poolt pakutud lühiajalisel majutusel. Riigil on õigus UA põgenik ümbermajutada. 

 

Kui UA põgenik lahkub riigi poolt pakutud majutuselt, siis keda ta peab teavitama?

Kui UA põgenik on leidnud endale elamispinna või sõidab tagasi kodumaale ning lahkub riigi poolt pakutud majutuspinnalt, siis peab ta sellest teada andma majutuskohas olevale SKA kontaktisikule või majutusasutusele.  

Lapsed ja pere

Laste ja perede toetamine

Lastekaitse eesmärk on tagada laste turvatunne ja heaolu. Lastekaitse töö korraldamise põhirõhk on kohalikul omavalitsusel, kes korraldab laste kaitset ja osutab abi oma territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse. Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööl kas lastekaitsetöötajad või on antud vastavad ülesanded sotsiaaltöötajale

Abivajaduse hindamine tähendab, et hinnatakse:

  • lapse füüsilist, tervislikku, psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, kognitiivset, hariduslikku ja majanduslikku seisundit;
  • last kasvatava isiku vanemlikele oskusi.

Abivajava lapse puhul on ohus tema heaolu või on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes. Lapse abivajadus võib tuleneda ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest, (vaimse) tervise probleemidest jne. Lapse abistamiseks ja kaitseks suunatud tegevused hõlmavad lastekaitse- ja võrgustikutööd sh sotsiaalteenuseid ja -toetusi ning koostööd lapse, tema pere ja lapsega kokkupuutuvate võrgustikuliikmete vahel.

Kuhu pöörduda, kui laps ja pere vajab abi?

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teavitada viivitamata kohalikku omavalitsust või lasteabitelefoni 116 111 (välismaa numbrilt helistades +3726004434).

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Igal inimesel on kohustus teavitada hädaohus olevast lapsest politseid numbril 112.

Lapsi ja lapse vanemaid ning lapsega seotud isikuid toetab lasteabitlefon 116111 erinevate küsimuste ja teemade puhul (sh vaimne tervis ja heaolu, sotsiaal- ja kriisinõustamine, omavahaliste suhete teemal jm). Lasteabitelefonile 116111 (välismaa numbrilt helistades +3726004434) saab helistada ööpäevaringselt ja tasuta. Pöördumistele vastatakse eesti, vene ja inglise keeles.

ÜRO lapse õiguste konventsioon Ukraina keeles https://www.unicef.org/ukraine/uk/convention  

Olulised numbrid peredele

Lasteabi telefon

Lapsi ja lapse vanemaid ning lapsega seotud isikuid toetab lasteabitelefon erinevate küsimuste ja teemade puhul (sh vaimne tervis ja heaolu, sotsiaal- ja kriisinõustamine, omavahaliste suhete teemal jm).

 

116111 – ööpäevaringne, tasuta (eesti keel, vene keel, inglise keel).

Välismaa numbrilt helistades +3726004434

www.lasteabi.ee

Hingehoiu telefon

Oodatakse helistama kõiki inimesi, sõltumata religioonist ja maailmavaatest, et saada tuge haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi leevendamiseks ja turvatunde loomiseks. Tugiliini kõnedele vastavad erialase hariduse ja töökogemusega hingehoidjad.

 

116123 – ööpäevaringne, tasuta (eesti keel, vene keel, inglise keel)

www.hingehoid.ee

Vaimse tervise tugiliin

Tugi igapäeva muredega toimetulekul. Kui igapäevaelu ja toimetulek on häiritud, võib pöörduda nõustajate poole, kes aitavad välja selgitada, kuidas murega kõige paremini edasi tegeleda. Abi võivad küsida kõik, kelle elus on pingeid ja raskusi ning kes tunnevad vajadust sellest kellegagi rääkida.

 

 

6604500 – avatud 10:00-24:00, tasuta.

https://www.palunabi.ee/vaimne-tervis

Koolipsühholoogide tugiliin

Nõuandeliinile on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise. Nõuandeliini eesmärk on pakkuda hõlpsalt kättesaadavat võimalust rääkida kvalifitseeritud koolipsühholoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta.

1226 (eesti keel) , tasuta
esmaspäev-reede 16:00-20:00

1227 (vene keel), tasuta
teisipäev 16:00-20:00

www.koolipsyhholoogid.ee/avatakse-koolipsuhholoogide-nouandeliin/
 

Ohvriabi kriisitelefon

Ohvriabi kriisitelefon aitab kui oled langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist.

116006 – ööpäevaringne, tasuta (eesti keel, vene keel, inglise keel).

Välismaa numbrilt helistades: +372 6147393

www.palunabi.ee

Perearsti nõuandeliin

Perearsti nõuandetelefon on üleriigiline liin, kust saab professionaalset meditsiinilist nõu. Telefonile vastavad kogemustega nõustajad  – pereõed ja perearstid.

 

1220 – ööpäevaringne, tasuta (eesti keel, vene keel, inglise keel)

Välismaa numbrilt helistades: +3726346 630

www.haigekassa.ee/1220

Erakorraline psühhiaatriline abi

 

 

 

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 7318764 (24h) Raja tn 31

Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis:
435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6

Erakorralise meditsiini osakond Narvas:
357 1795 (24h) Haigla 1

Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes:
331 1074 (24h) Ahtme mnt 95

Häirekeskus  

Kiirabi, pääste, politsei. Kui kellegi elu või tervis on ohus. Numbrile 112 saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või operaatori võrgus puudub levi.

Ka hädaohusolevast lapsest tuleb teavitada numbril 112

 

112 – ööpäevaringne, tasuta (eesti keel, vene keel, inglise keel)

Välismaa numbrilt helistades: +3726000112

www.112.ee/et/juhend/hadaabinumber-112

Riigiinfo telefon

Riigiinfo telefon pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara.

1247 – ööpäevaringne, tasuta (eesti keel, vene keel, inglise keel)

Välismaa numbrilt helistades: +3726001247

https://www.112.ee/et/juhend/riigiinfo-telefon-1247

 

Kas on võimalik Ukrainast siia toodud lapsele taotleda elamisluba, kui puudub isa nõusolek?

PKS § 120 lg 3 ütleb, et: „Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda. Sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada.“ Ehk siis PKS järgi on õiguslik teha ka nt ainult ühel vanemal elamisloa taotlus, kui on teada, et teise vanemaga kontakti saamine on keerukas ning sõjaolukorras on see üsna tõenäoline.

Kuidas saab Ukrainast tulev laps minna Eestis lasteaeda?

Lasteaiakoha taotlemiseks tuleb ühendust võtta kohaliku omavalitsusega. Hea teada:

  • Lasteaias käimine ei ole Eestis kohustuslik.
  • Alushariduse kättesaadavuse eest vastustab kohalik omavalitsus, kellel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7-aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias.
  • 1,5-3-aastase lapse lasteaiakoha võib vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

Täpsem info: Ukrainast saabunud laps ja noor Eestis | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee)

Kuidas saab Ukrainast tulev laps minna Eestis kooli?

Kõikidele Ukrainast tulevatele koolikohustusega lastele püütaksekoostöös kohalike omavalitsustega tagada esimesel võimalusel koolikoha. Kui laps Eestisse saabub, siis saab lapsevanem teha kirjaliku avalduse koolile või koolipidajale.

Hea teada:

  • Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus haridusele. Põhiharidus (1.-9. klass) on kohustuslik. Esimesse klassi oodatakse lapsi, kes on enne käesoleva aasta 1. oktoobrit saanud seitsme aastaseks. Koolis tuleb käia kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni - sama kehtib Eestis ka välisriigi kodakondsusega lastele.
  • Riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides on haridus õppemaksuta.
  • Lapsevanemal on õigus otsustada oma koolikohustusliku lapse haridusteed puudutavaid küsimusi nagu näiteks Eestis viibimise aeg, õppekeel ja millise keele- või kultuuriruumiga ennast seotakse. Haridusasutused ja koolipidajad saavad anda vanematele soovitusi ja tutvustada võimalusi.

Täpsem info: Ukrainast saabunud laps ja noor Eestis | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee)

Saatjata alaealised välismaalased (SAV)

Mida teha lastega kes tulevad ilma vanemata (nt tädi, vend vm täisealine, kelle hoolde vanem on lapse usaldanud ja Eestisse saatnud) Eestisse?

Last ei tohi tema jaoks turvalisest isikust lahutada ning laps läheb koos saatjaga majutuskeskusesse.

  • Oluline, et PPA annab eelinfo, et majutuskeskuse kontaktisik teab ette ja eraldi tähelepanu pöörata.
  • Oluline, et PPA küsib lapse saatjalt info ja kontaktid vanema kohta (sh kas on nt vanema nõusolek vm dokument, et usaldab lapse selle isiku hoolde).
  • Oluline, et PPA märkab võimalikke inimkaubanduse ohvrisuse märke ning tegutseb vastavalt.

Kui laps on vaja saatjast eraldada, läheb laps turvakodusse. Turvakodude info saab Lasteabitelefonilt 116111.

VRKS § 6 lg 2: Eeldatakse, et alaealisega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal või muul vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel on vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik kohustatud tõendama isikuhooldusõiguse olemasolu.

Kas saan oma perre võtta ajutiselt ukraina lapse?

Eestis saavad saatjata lastele kodu pakkuda asendus- ja perekodud, turvakodud ning Sotsiaalkindlustusameti poolt sobivaks hinnatud hoolduspered. Praeguse seisuga saabuvad Ukrainast pigem terved perekonnad ning ilma täiskasvanud saatjata tuleb lapsi ainult üksikutel juhtudel. Nende laste abistamiseks on Sotsiaalkindlustusametil kokkulepped olemas ning tagatud turvaline ja hooliv kodu seniks, kuni nad seda vajavad.

Kui Sul on soov ja kaua küpsenud mõte avada oma süda ja kodu lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes, siis palun tutvu esmalt hoolduspereks saamise protsessi ja juba olemasolevate perede lugudega lehel www.tarkvanem.ee/kasupere/. Sealt leiad ka Sotsiaalkindlustusameti perede hindamisega tegelevate spetsialistide kontaktid. Turvalist ja hoolivat peret vajavad jätkuvalt ka meie Eesti lapsed, kes erinevatel põhjustel ei saa kasvada oma sünniperes.

Kas saan lapsendada ukraina lapse?

Ei. Ukraina lapsi Eestis lapsendada ei saa, kuna Eestil puudub Ukraina riigiga vastavasisuline kokkulepe.

Kui Eestisse peaks jõudma korraga väga palju ilma lapsevanemateta alaealisi, siis mis neist saab?

Kõigi Eestisse välismaalt saabunud saatjata laste eest on riigil kohustus hästi hoolt kanda ning tagada neile siinviibimise ajaks koostöös kohaliku omavalitsusega turvaline elupaik ja hoolitsev täiskasvanu, võimalus käia edasi koolis ja lasteaias ning saada vajadusel psühholoogilist abi.

Eestis saavad saatjata lastele kodu pakkuda asendus- ja perekodud ning Sotsiaalkindlustusameti poolt sobivaks hinnatud hoolduspered. Ajutist viibimiskohta enne asendushooldusele suunamist pakuvad laste turvakodud. Kõigi eelnevalt nimetatutega on Sotsiaalkindlustusamet suhelnud ning selgitanud välja, kui paljudele välismaalt saabunud saatjata lastele on võimalik üle-eestiliselt asendushooldusteenust pakkuda. Praeguse seisuga saabuvad Ukrainast pigem emad ja lapsed koos ning ilma täiskasvanud saatjata tuleb lapsi vaid üksikutel juhtudel. Sotsiaalkindlustusamet on läbi erinevate organisatsioonide ja naaberriikide valitsusasutuste kursis sõjapõgenike liikumisega ning saab vajadusel aegsasti alustada ettevalmistustega võtmaks vastu ka suuremat hulka saatjata lapsi.

Kuidas on korraldatud abi pakkumine, kui riiki saabub saatjata alaealine? Kuidas on korraldatud dokumentide vormistamine ja elukoha pakkumine saatjata alaealistele? Kes selle eest vastutab?

Saatjata alaealise riiki saabumisel annab PPA selle kohta info edasi SKAle tel 116111 ja usaldusliku täiskasvanuga saabumisel majutuskeskuse kontaktisikule.

Oluline on, et info ilma seadusliku esindajata Eestis viibivast lapsest jõuaks esimesel võimalusel kohalikku omavalitsusse, mille piirkonnas laps elab. Kui lapsel ei ole Eestis seaduslikku esindajat, täidab kuni eestkostja määramiseni seadusliku esindaja rolli lapse viibimiskoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus (KOV). Viibimiskoha all on silma peetud antud juhul kohta, kuhu laps on ajutiselt majutatud;

Info saatjata alaealise kohta jõuab üldjuhul KOV-i Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu. SKA tagab vajalike toimingute tegemise ja turvalise majutuse lapsele esmalt turvakodus, hiljem asendushooldusteenusel. Saatjata alaealiste teenuse eest tasub SKA.

Millistele nõudmistele peab vastama inimene, kes tahab hakata saatjata alaealise seaduslikuks eestkostjaks?

Nõuded eestkostjale tulevad perekonnaseadusest:

§ 174.   Eestkostjale esitatavad nõuded

  (1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik.
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]

  (2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib.

  (3) Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.

  (4) Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Kas lapse eest saab dokumente vormistada ka keegi teine peale vanema? Nt täisealine õde? Mida ta selleks tegema peab?  

Lapse eest saab dokumente vormistada lapse seaduslik esindaja. Senikaua, kui lapsel ei ole Eestis seaduslikku esindajat, täidab lapse eestkostja ülesandeid kohalik omavalitsus. Kui lapse saatja on tema jaoks lähedane ja turvaline isik ning vastab eestkostjale seatud tingimistele, on võimalik ka tema lapse eestkostjaks määrata – selle jaoks peab saatja pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, kus teda toetatakse kohtule avalduse koostamisega.

Laps tuli Ukrainast koos vanaemaga. Kuidas saab temast ametlik lapse eestkostja?

Eestkostet vajavast lapsest tuleb teavitada lapse viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust või Lasteabi telefoni 116 111. Kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialist selgitab välja, kas lapse vanaema on valmis ja võimeline eestkostja kohustusi täitma. Vanaemale tuleb selgitada eestkostja õigusi ja kohustusi, vestelda tuleb ka lapsega. Lapsele ja vanaemale tuleb selgitada ka eestkoste määramise protsessi ning neid selles toetada.

Kui eestkostja on sobiv ja valmis kohustusi täitma ning laps ei ole sellele vastu, esitab KOV esimesel võimalusel kohtusse esialgse õiguskaitse avalduse ajutise eestkostja määramiseks. Kuni eestkostja määramiseni täidab lapse eestkostja ülesandeid rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgne kohalik omavalitsus. Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse, täidab eestkostja ülesandeid lapse hariliku viibimiskoha järgne kohalik omavalitsus.

Justiitsministeerium on koostöös kohtutega koostanud taotluse vormi kohalikele omavalitsustele ja ka muudele isikutele juhuks, kui nad taotlevad Ukrainast saabunud lapsele esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määramist ja ka põhimenetluses eestkostja määramist  Vorm Ukraina alaealisele eestkoste seadmiseks ja EÕK taotlemiseks | Eesti Kohtud (kohus.ee).

Kuidas selgitatakse välja Ukraina sõjapõgenike laste abivajadus?

Ukraina laste abivajaduse välja selgitamine toimub sarnaselt meie enda laste abivajaduse hindamisega ning algab lapse abivajaduse märkamisest.  Sotsiaalkindlustusameti majutusasutustes ja põgenike vastuvõtupunktides on kohapeal olemas sotsiaalala spetsialistid, kes perede ja lastega suhtlevad ja  nende esmavajadused kaardistavad. Need spetsialistid oskavad märgata ka esmaseid abivajaduse märke ning teavitavad sellest kohalikku omavalitsust või Lasteabi telefoni.

Pensionid ja toetused

Millised toetused on ettenähtud ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele?

Enne toetuste taotlemist Sotsiaalkindlustusametilt tuleb Politsei- ja Piirivalveametist taotleda ajutine kaitse, elamisluba ja Eesti isikukood.

Sotsiaalkindlustusamet maksab ajutise kaitse saajatele:

  • - perehüvitisi lastega peredele
  • - toetust vanaduspensioniealisele inimesele

Perehüvitiste ja toetuste saamiseks on vaja:

  • - tõend ajutise kaitse saamise kohta
  • - isikut tõendav dokument – pass, sünnitunnistus või tõend saatkonnast
  • - pangakonto, kuhu toetused maksta - sobib Eesti pangakonto, Ukraina pangakonto või teie lähedase konto.  Eesti pangakonto saab avada tasuta ja lihtsustatud korras Eesti suuremates pankades – Swedbankis ja SEB pangas. 

Perehüvitised

Perehüvitisi makstakse lapse vanemale või eestkostjale. Taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.

Kui inimene ei ole lapse vanem (on vanavanem, tädi, muu sugulane või tuttav, aga hoolitseb lapse eest), tuleb pöörduda kõigepealt kohaliku omavalitsuse asutusse, kes aitab eestkostet seada ja lapsele koheselt lapsetoetust taotleda. Teistele peretoetustele, sh eestkostetava lapse toetusele tekib õigus kui eestkoste seatud. Sellisel juhul võtab peretoetuste määramine kauem aega.

Peretoetused

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Lapsetoetuse suurus on 60 eurot esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja järgmise lapse kohta peres. Alates kolmest lapsest makstakse lasterikka pere toetust 300 eurot kuus ja alates seitsmest lapsest on 400.

Keskhariduseta lapsel on õppimise korral õigus lapsetoetusele kuni 19.aastaseks saamiseni.

Vanemahüvitis

Alla pooleteise aastase lapsega Eestisse saabunud vanemale maksame vanemahüvitist. Vanemahüvitist maksame 584 eurot kuus kuni 545 päeva eest. Täpne vanemahüvitise päevade arv sõltub lapse vanusest ja vanema elamisloa algusest. Vanemahüvitise maksmisega kaasneb ravikindlustus.

Näide: laps sündis 10. jaanuar. 2021, ema ei ole Eestis töötanud, seega oleks selle lapse eest õigus saada vanemahüvitist sünnist 545 päeva eest (kuni 08.07.2022). Kui lapse emal on aga elamisluba alates 16.märts 2022, siis ta saab vanemahüvitist saada alates 16.03.2022 kuni 08.07.2022, s.o 115 päeva eest.

Eestis sündinud laste puhul viiakse vanemahüvitise menetlus läbi tavapärases siseriiklikus korras.

Ema ei tööta Eestis enne lapse sündi – vanemahüvitis kokku alates lapse sünnist 545 päeva eest, millest esimesed 30 päeva ema vanemahüvitis.

Ema töötab Eestis enne lapse sündi – vanemahüvitist kokku 575 päeva eest, millest esimesed kuni 70 päeva õigus saada ema vanemahüvitist enne lapse eeldatavat sündi.

Kui ema on vanemahüvitise arvestusperioodil teeninud Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, arvutatakse tema vanemahüvitis teenitud tulust lähtuvalt. Kui ema ei ole saanud arvestusperioodil tulu, siis on vanemahüvitise suurus 584 eurot kuus.

Jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ja tulu teenida. Kui inimese ühes kuus saadav brutotulu on väiksem kui pool hüvitise ülempiiri, mis on 2022. aastal 2021,54 eurot, siis vanemahüvitis ei vähene. Loe rohkem jagatavast vanemahüvitisest siit.

Vanaduspensioniealise inimese toetus

Vanaduspensioniiga Eestis on 64 aastat ja 3 kuud. Toetust hakkame välja maksma mai alguses!

Vanaduspensioniealistele me hakkame kompenseerima rahvapensioni määra ja Ukraina pensioni vahet. Selle vahe e toetuse määramiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse. Eelnevalt on vaja ajutise kaitse, isikukoodi, elamisloa ja pangakonto olemasolu (sh kolmanda isiku konto).

Puude raskusastme tuvastamine ja puudega isiku sotsiaaltoetus

Puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste taotlemiseks on vaja esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus ja võimalusel tervisandmed. Kui tervisandmeid ei ole, peab isik kõigepealt Eestis pöörduma arsti vastuvõtule oma seisundi täpsustamiseks. Kui isiku seisund vastab puude raskusastme tuvastamise tingimustele, siis määratakse puude liik ja raskusaste ning sotsiaaltoetus (vahemikus 12,79 – 241,64 eurot). Puude raskusaste tuvastatakse taotluse esitamise päevast.

*Laste (0-15) ja vanaduspensioniealiste (64+) puhul tuleb taotlus esitada Sotsiaalkindlustusametile. Tööealised vanuses 16-64 saavad esitada töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse Töötukassale.

Kas ukraina sõjapõgenikul on võimalus saada toimetulekutoetust?

Ukraina sõjapõgenikel on ajutise kaitse saanuna õigus toimetulekutoetusele samadel alustel kui teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel inimestel.

Toimetulekutoetuse arvestamine: esimesele pereliikmele makstakse üks toimetulekupiir (150 eurot), teisele täisealisele 0,8 toimetulekupiiri (120 eurot) ja alaealistele lastele 1,2 toimetulekupiirist (180 eurot).

Kui olemas on elukoht, mille eest ta maksma ei pea, siis on toimetulekutoetuse skeemist võimalik saada toidu- ja esmatarbekaupade ostmiseks 150 eurot kuus. Kui eluasemekulude eest on vaja maksta (elab kohas, kus üüri maksma ei pea, küll aga eluasemekulusid), siis tuleb lisaks taotlusele esitada elamispinna kasutamist lubav leping ja eluasemekulude dokumendid.

Neil, kes üürivad elamispinda ja peavad maksma ka eluasemekulude eest, tuleb taotlusele lisada üürileping ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

NB! Toimetulekutoetust ei saa maksta välismaa pangakonto arveldusarvele. Toetuse taotlejatel on võimalus saada toetus sularahas või lasta oma toetuse raha kanda üle lähisugulase või tuttava pangakontole.

Kui vanemal on Eestis elamisluba aga lastel ei ole veel ajutist kaitset. Kas vanem saab taotleda peretoetusi?  

Vanem saab taotleda üksnes lapsetoetust. Kuna laps on õigustatud lapsetoetusele ja lapsel on Eestis elamiseks seaduslik alus.  Kui laps on üksikvanema laps – tal puudub sünnitunnistusel kanne isa kohta, siis saab taotleda ka üksikvanema lapse toetust. Kui vanem on saanud elamisloa ja elukohaks Rahvastikuregistris märgitud Eesti, siis tekib õigus ka teiste perehüvitiste osas.

Kui vanemal on ajutine viisa aga lastel ajutine kaitse. Kas siis saab taotleda peretoetusi?

Vanem saab taotleda üksnes lapsetoetust. Kuna laps on õigustatud lapsetoetusele ja lapsel on Eestis elamiseks seaduslik alus.  Kui laps on üksikvanema laps – tal puudub sünnitunnistusel kanne isa kohta, siis saab taotleda ka üksikvanema lapse toetust. Kui vanem on saanud elamisloa, siis tekib õigus ka teiste perehüvitiste osas

Kas Venemaalt tehtavad pensionimaksed toimivad?

Täna ei ole informatsiooni, et pensionite ülekandmises tuleb muudatusi. Pensionite ülekanne laekub korra kvartalis ning 2022. a esimese kvartali makse on Venemaalt laekunud. Pensionite väljamakse toimub 07. märtsil. Maksete kurss arvestatakse Venemaa nimekirja koostamise kuupäeva kursi alusel. Venemaa pensioni indekseerib Venemaa vastavalt nende seadustele. Eesti maksab pensionid välja vastavalt nimekirjas toodud summadele.

Lepingu järgi peaks järgmise kvartali makse Venemaalt laekuma hiljemalt 25. maiks. Hetkel on keeruline öelda, kas makse tuleb. Sotsiaalministeerium on enda poolt kinnitanud, et kui teisest riigist ei peaks saabuma pensionimakset, siis tagab riik Eesti penisonisaajale ikkagi rahvapensioni suuruses sissetuleku.

Kuidas saavad pensioni kätte need Ukraina pensionärid, kellele toodi pension koju postiga ja sularahas?

Eesti ei võta üle Ukraina pensionide maksmist, seda ka juhul kui Eestis olev sõjapõgenik oma Ukraina pensionit siin kätte ei saa.

Ajutise kaitse saanud vanaduspensioniealine saab taotleda sotsiaalkindlustusametist rahvapensioni määra (275 eur) ja oma Ukraina pensioni vahet. Seda hakatakse maksma välja alates maikuust.

Ukraina kahjuks ei saa kanda pensionit otse Eesti kontole. Kui inimene plaanib jääda Eestisse kauemaks, saab ta pöörduda sotsiaalkindlustusametisse sooviga välislepingu alusel saada oma pensioni Eestis. Sel juhul saadetakse see taotlus Ukrainasse ning edaspidi maksab Ukraina kord kvartalis inimese pensioni Eestisse. Samas tuleb arvestada, et infovahetus Ukraina asutusega võib olla häiritud ja ei toimi tavapäraselt.

Ajutise kaitse saajad, kellel ei ole sissetulekut või see on väga madal, siis saab pöörduda kohalikku omavalitsusse toimetulekutoetuse taotlemiseks.

Rahvusvaheline kaitse

Kas Ukraina kodanikud saavad taotleda rahvusvahelist kaitset?

Välismaalased sh Ukraina kodanikud ja elanikud, kes kardavad kodumaal tagakiusamist rassi, rahvuse, usu, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu, saavad taotleda rahvusvahelist kaitset. See kehtib ka inimestele, kes leiavad, et nende tagasipöördumine Ukrainasse võib kaasa tuua tõsise ohu, sh surmanuhtluse kohaldamise, piinamise või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamisviiside kohaldamise, vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.

Ukraina kodanike taotlusi menetletakse kiirendatud korras, eesmärk on, et inimene saaks vastuse ühe kuu jooksul.

Kas rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal tohib töötada?
 
Õigus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal Eestis töötada sõltub sellest, kas inimesel varasemalt oli selleks õiguslik alus või mitte. Kui tegemist on juba varem Eestis viibinud inimesega, kel oli ühtlasi siin töötamise õigus, siis võib ta töötamist jätkata ka rahvusvahelise kaitse menetluse ajal.

Kuhu rahvusvahelise kaitse taotleja majutatakse?

Kui rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal ei ole inimesel kuskil mujal viibida, siis suunatakse ta rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse või kui sealsed kohad on täitunud, siis sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite majutuskohtadesse.

Millist abi pakub Eesti riik rahvusvahelise kaitse taotlejale tavaolukorras?

Rahvusvahelise kaitse teenuste maht on piiratud. Kõrgendatud taotlejate arvu korral teenus keskendub inimesele baasvajaduste tagamisele.

Kui tavaolukorras aga rahvusvahelise kaitse taotleja suunatakse majutuskeskusesse PPA poolt, on talle tagatud:

  • Majutusteenus;
  • Psühhosotsiaalne tugi, et inimese baasvajadused oleksid kaetud;
  • Sularahaline toetus (ühtlustatud toimetulekutoetuse määradega), mille eest katab inimene oma igapäevakulud. Majutuskeskuses ei ole tagatud toitlustust, st toidu soetab ja valmistab inimene ise;
  •  Erakorraline meditsiiniline tugi;
  •  Hädavajalik ervishoiuteenus, eelkõige perearsti teenus, suurema ohuga ka muud protseduurid;
  •  Eesti keele õpe;
  •  Kohanemiskohvikud, kus räägitakse Eestist ja siinsest kultuurist;
  •  Psühholoogi abi vastavalt vajadusele;
  •  Tööle asumise tugi alates kuuendast kuust peale Eestist varjupaiga taotlemist, mil inimesel on võimalik Eestis töötada. Aitame töötukassal inimese arvele võtta ja kui võimalik, toetame teda töö otsimisel, elulookirjelduse koostamisel jmt. NB! Kui inimene asub tööle, kaovad teatud rahalised toetused, kuna omab oma sissetulekut;
  •  Kooliealiste hariduses osalemise toetamine;
  •  Vajadusel tõlketeenus ametlike asjade ajamisel

Kui suur on rahaline toetus rahvusvahelise kaitse taotlejale?

Rahvusvahelise kaitse taotlejatele seadusega ette nähtud sularahaline toetus on ühtlustatud toimetulekutoetusega (150 EUR esimene täiskasvanud pereliige, 120 EUR teine täiskasvanud pereliige, 150 alaealine laps). Antud määrad kehtivad ainult juhtudel kui majutuskeskuses ei ole tagatud toitlustus vaid taotleja peab selle ise endale tagama.

Kus rahvusvahelise kaitse taotlejad elavad?

Sotsiaalkindlustusameti praegune valmisolek on majutada Vao ja Vägeva majutuskeskuses orienteeruvalt 100 rahvusvahelise kaitse taotlejat. Inimeste lühiajaliseks majutamiseks (kuni 1 kuu) on sotsiaalkindlustusamet sõlmimas lepinguid erasektori majutusasutustega üle Eesti. Pikemaks ajaks otsitakse alternatiivseid lahendusi.

Majutuskeskuses kehtivad reeglid, millest tuleb kinni pidada, samuti on kohustus keskuses viibida öisel ajal. Keskusesse ei ole lubatud koduloomad.

Majutuskeskusesse toimetab inimese PPA või inimene tuleb ise. 

Psühhosotsiaalne kriisiabi

Kust saan abi ja kelle poole võin pöörduda, kui vajan emotsionaalset tuge ja nõustamist?

Ohvriabi kriisitelefon, ööpäevaringne ja tasuta, eesti, vene ja inglise keeles: 116 006, välismaalt helistades +372 6147 393

Vestlusaken www.palunabi.ee

Üleriigiline lasteabitelefon, ööpäevaringne ja tasuta, eesti, vene ja inglise keeles: 116 111, www.lasteabi.ee

Eesti inimestele võimaldatakse tasuta 24/7 vaimse tervise tuge järgmistest kanalitest:

Hingehoiutelefon ja vaimse tervise tugiliin 116 123*

Veebinõustamine https://www.palunabi.ee/vaimne-tervis

Lapsed ja lapsevanemad saavad murede korral saab abi lasteabitelefonilt 116 111 ning https://www.lasteabi.ee

 

*Alates 1.aprillist koondatakse need ühe numbri alla 116 123.

Koolipsühholoogide nõuandeliin

Eesti keeles lühinumber 1226 esmaspäevast reedeni kell 16–20

Vene keeles lühinumber 1227 teisipäeviti kell 16–20

Mis on psühhosotsiaalne kriisiabi?

Psühhosotsiaalne kriisiabi tänases kontekstis on sõja eest põgenenud inimeste ja toetamine, et vähendada traumeeriva sündmuse mõju nende toimetulekule. Abistamine tähendab esmaste vajaduste märkamist, praktilise abi ja info andmist, emotsionaalse toe pakkumist. Kui abi ja toetus inimestele on õigeaegne ja kättesaadav, aitab see ennetada ja leevendada hilisemaid vaevusi ja posttraumaatilise stressihäire tekkimist.

Psühhosotsiaalne kriisiabi sisaldab:

  • Psühholoogilise esmaabi osutamist;
  • peavarju, vee, toidu ja une ehk baasvajaduste tagamist;
  • selgete juhiste ja info andmist edasiseks toimimiseks (näiteks migratsiooni, töötamise, hariduse ja arstiabi küsimustes).

Oluline on ennekõike inimlik tugi, märkamine ja kohalolu.

Sotsiaalkindlustusamet osutab psühhosotsiaalset kriisiabi sõja eest põgenenud inimestele:

  • psühhosotsiaalse kriisiabi töötajate olemasolul majutuskeskustes ja vatsuvõtupunktides:
  • ööpäeva ringselt ohvriabi kriisitelefonil 116006 (+372 614 7393), mis pakub ööpäev läbi esmast tuge ja psühholoogilist esmaabi eesti, vene ja inglise keeles.
    Lisaks saab vestelda veebis aadressil: www.palunabi.ee eesti, inglise ja vene keeles

Mida psühhosotsiaalse kriisiabi töötaja teeb?

Psühhosotsiaalse kriisiabi töötaja roll on märgata inimese esmaseid vajadusi, pakkuda emotsionaalset tuge ning aidata teda ise või suunata vajaliku abi ja infoni. 

Töötaja aitab hakkama saada esmaste probleemidega ja selgitab välja inimese kohesed baasvajadused. Näiteks, kas ta on puhanud, söönud, joonud, kas ta vajab arstiabi või ravimeid jne. Seejärel antakse inimesele psühholoogilist esmaabi. See on psühhosotsiaalse kriisiabi meetod, mis on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Psühholoogilise esmaabi andmisel on oluline empaatiline kuulamine, mõistmine ja aktsepteerimine. Inimlik kontakt ja rahu ning lootusetunde sisendamine aitavad taastada abivajaja emotsionaalse ja füüsilise turvalisuse. Vajadusel suunatakse inimene edasisele abile (näiteks arstiabi või vaimse tervise teenus)  ja tehakse kindlaks, et tal on info ka pikaajalisest abist ja edasisest taastumisest.

Kes vastutab psühhosotsiaalse kriisiabi korralduse eest? 
Psühhosotsiaalset kriisiabi korraldab ja psühhosotsiaalse kriisiabi töötajate ettevalmistuse ja toetamise eest vastutab Sotsiaalkindlustusamet. Täna osutatakse psühhosotsiaalset kriisiabi majutuskeskustes, jaotuspunktides ja piiripunktides. Lisaks pakutakse sõja eest põgenenutele esmast tuge ja psühholoogilist esmaabi eesti, vene ja inglise keeles ohvriabi kriisitelefonil 116006. Värskem info on koondatud veebilehele kriis.ee ning koostatud infomaterjalid saabujatele vene ja ukraina keeles.

Eesti inimestele võimaldatakse tasuta 24/7 vaimse tervise tuge järgmistest kanalitest:

Kust saab abi Ukrainast tulevale traumeeritud lapsele?

Kuna lapsed (ja ka täiskasvanud) võivad vajada sarnaste juhtumite puhul meditsiinilist abi nt rahunemiseks, uinumiseks, siis esmane soovitus peaks olema meditsiiniline läbivaatus. Kui saabujad ei lähe majutusasutusse vaid tuttava juurde, siis on võimalik minna kas ise EMO osakonda või kutsuda kiirabi 112 kaudu. Kui tegemist on lastega ja Tallinna/Harjumaa piirkonnaga, siis on soovitus pöörduda Tallinna Lastehaigla EMOsse (Tervise 28, Tallinn, vastuvõtuosakonna registratuur 697 7146 avatud ööpäev läbi). Vajadusel jäetakse abivajav laps haiglasse. Kui Ukrainas saabujad jäävad peatuma majutusasutusse, ka siis kutsutakse kohapeal kiirabi 112 kaudu.

Kuidas saan Ukraina sõja eest põgenenud inimestele emotsionaalset tuge pakkuda?

Saame olla inimlikud, märgata esmaseid vajadusi ja toetada emotsionaalse ja füüsilise turvatunde taastumist läbi psühholoogilise esmaabi osutamise. Psühholoogiline esmaabi on vahetu toetus ja abi kriisis olijatele. Esmaabi andmine tähendab kontakti loomist, abivajaja tähelepanelikku ärakuulamist ning vastavalt vajadusele abistamist konkreetsete probleemide ja praktiliste ülesannete lahendamisel.

Psühholoogilist esmaabi saab anda igaüks, kel soov ja valmisolek. Vaata videot ja õpi, kuidas seda teha. Kaia Kastepõld-Tõrs Ohvriabist selgitab abistamise põhimõtteid ja annab juhiseid selle andmiseks.

Lisaks soovitame psühholoogilise esmaabi e-kursusust, mis on loodud abistaja enesetäiendamiseks kriisi sattunud inimese toetamisel. Kursus koosneb neljast osast, mida võid vastavalt vajadusele ja võimalustele läbida endale sobivas tempos. Kursuse läbimine võtab aega kuni 2,5 tundi. Sisene kursusele.

Emotsionaalne tugi

Kuidas lahendada konflikti, kui peres on erinevad arvamused?

Konfliktid on elu normaalne osa ja nendest ei tasu heituda. Isegi kui tegu on peresisese konfliktiga. Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja tal on õigust oma seisukohta avaldada. Lapse arvamus pole vähem tähtis kui täiskasvanu oma. Kui konflikt on tekkinud, siis ei tasu seda lahendama asuda tüli lahvatamisel. Tasub võtta hetk rahunemiseks- minna välja jalutama, hingata sügavalt sisse-välja, vaadata aknast välja, loendada suuri numbreid tagant ettepoole, teha midagi aktiivset. Kui esmane ärritus on möödas, siis leppida omavahel kokku (tülis on ikka kaks osapoolt), millal on mõlemale hea aeg juhtunut arutada. Teadmiseks, et kõige pingelisemad tülid tekivad väärtuste ja hoiakute pinnalt ja siin pole inimesed valmis oma seisukohtadest loobuma. See on ka mõistetav, sest väärtused on inimese vundamendiks ja kui keegi seda vundamenti kahjustab, kukub inimene ja tema maailm kokku. Kodus ja peres tuleb aga sõltumata erinevatest arvamustest koos püsima jääda, sest suhted lähedaste inimeste vahel on meie vundamendi olulisemaid osi. Mõttepunktid konflikti lahendamiseks:

  • leidke ühine aeg mõtete vahendamiseks
  • rääkige kordamööda
  • keskenduge faktidele
  • hoiduge hinnangute andmisest
  • aktsepteerige eriarvamusi ja sõlmige kokkulepe, mis austab mõlema poole seisukohti 

Lihtne näide elust endast. Ühes perekonnas võivad elada koos nii lihasööja kui taimetoitlane. Neil on erinevad toidukausid, kuid nad istuvad ühes lauas.

Mida ma saan teha, kui sõjasündmuste kogemine või nende nägemine on mind või minu lähedast emotsionaalselt traumeerinud?

24/7 emotsionaalset tuge saad ohvriabi kriisitelefonilt 116006 (EST, RUS, ENG).

Olles kogenud traumeerivaid sündmusi ja tajunud ohtu iseenda, oma lähedaste või ka võõraste inimeste elule, võib olla loomulik, kui:

  • tunned püsivat ärevust, oled valvel ja ehmud kergesti;
  • toimunud sündmused ei lähe meelest, silme ette tulevad tahtmatult ja kontrollimatult pildid või nagu „filmilõigud“ juhtunust;
  • kuuled taas hääli sündmuskohalt;
  • tunned juhtunuga seotud lõhnu;
  • tunned kehas värinad, hingamisraskusi, iiveldust, söögiisu puudust, lihasnõrkust, valusid;
  • on raske uinuda, uni on häiritud, näed sündmusega seotud häirivaid unenägusid;
  • on keeruline keskenduda igapäeva tegevustele ja hoida oma mõtteid sündmusest eemal;
  • tunned jõuetust või süütunnet – „äkki oleksin mina saanud midagi teistmoodi teha, et olukorda leevendada või kuidagi abistada“ jms.

Nii vene kui inglise keeles saad lugeda siit: https://peaasi.ee/psuhholoogiline-kriis/

Tea, et need reaktsioonid on lähipäevade jooksul tavapärased ning võivad väheneda ja kaduda iseenesest järk-järgult. Kui need ei möödu,  pea nõu asjatundjaga telefonil 116006.

Kuidas end abistada, kui tunnen püsivat hirmu ja ärevust toimuvate sündmuste taustal? 

Traumaatiline sündmus on olukord, millega toimetulekuks ei piisa olemasolevatest kohanemismehhanismidest. Sellistes olukordades tekib enamasti suur hirmutunne, inimene tajub end abituna ning olukorra ja oma elu üle kontrolli kaotanuna. Kuigi sellised sündmused mõjutavad mingil moel kõiki, reageerivad inimesed neile erinevalt.

On väga tavapärane, et paljud inimesed tunnevad end traumaatilise sündmuse järgselt äärmiselt hirmununa, ärevana või segaduses olevana. Võib tunduda, et teised suudavad säilitada  rahu ja tegutsevad suudavad sihipäraselt ja tulemuslikult.  

On mõned sammud, mis samm-sammult aitavad sul olukorra üle parema kontroll saada:

  • Anna endale aega kohanemiseks. Ole kannatlik enda ja teistega. Sinu taastumine võib võtta aega.
  • Ära jää üksi.
  • Sea enese eest hoolitsemine esmatähtsaks - söö regulaarselt, joo piisavalt vett, ole aktiivne, puhka.
  • Tee võimalusel neid asju, mis varasemalt on Sind aidanud rasketes ja stressirikastes olukordades.
  • Püüa luua igapäevarutiini. See tähendab, tee endale päevaplaan ja hoia sellest kinni.
  • Ära pelga abi küsida - traumaga üksinda toime tulla võib olla liiga raske ülesanne.
  • Vahel võivad traumareaktsioonid olla ka nii ulatuslikud, et abi saamiseks on vajalik pöörduda spetsialistide poole.

24/7 emotsionaalset tuge saad ohvriabi kriisitelefonilt 116006 (EST, RUS, ENG).
Nii vene kui inglise keeles saad lugeda SIIT: https://peaasi.ee/psuhholoogiline-kriis/

Kas ma pean lapsega sõjast rääkima?

Jah, peab. Sest arvatavasti teavad meie lapsed sõjast rohkem kui oskame arvata. Sõda on hirmutav, nii täiskasvanutele kui lastele ning isegi kui me seda teemat ise üles ei võta, ei tähenda see, et laps selle peale ei mõtleks.

Lapsega sõjast rääkides pea silmas:

  • Räägi lapsega sõjast tema eale vastavate sõnumitega. 
  • Ära naeruväärista lapse muret. Kinnita, et sõda on Ukrainas ja Eestis sõda ei ole. Aga ära lasku ennustustesse kui kaua sõda kestab või kas see levib edasi.
  • Oluline on jätkata igapäevast rutiini ning lisaks lapse ärevusele peab lapsevanem tegelema ka oma ärevusega. Näita lapsele eeskuju, kuidas teadlikult stressiga tegeleda – värske õhk, ühistegevused, liikumine jne on selle kõige juures suureks abiks.

Lastega seotud teemadel saad eesti, vene ja inglise keeles ööpäevaringselt abi lasteabitelefonilt 116 111 või veebivestluses www.lasteabi.ee. 

Millises vanuses lapsele pean sõjast rääkima?

Juba 4-5aastased küsivad televiisoris nähtu kohta küsimusi ja tihti võib juhtuda nii, et laps ei küsigi, vaid muretseb enda sees. Seepärast on väga oluline lapsega rääkida, et mõista, mis tema sees toimub. Võta oma lapse jaoks aega, tegele temaga ja kuula teda. Kuula, mis on see, mille pärast laps tegelikult muretseb ja vasta talle. Selgita talle, mis toimub nii, et tema küsimused saaksid vastused. Sõda on tõsine asi, kuid laps ei pea teadma kõiki veriseid üksikasju. Teismeliste ja noorukitega võiks uudiseid vaadata koos ja seejärel ka koos arutleda, julgustada neid avaldama oma arvamust, tundeid ja küsimusi.

Mida teha siis, kui laps kardab sõda?

Lapse ärevust võib näidata see, kui ta räägib pidevalt sõjast, uurib selle kohta või hoopis väldib seda teemat. Märgiks on ka see, kui laps teeb sõja teemal nalja - see võib olla tema kaitsereaktsioon. Igal juhul on ohumärk, kui lapse käitumises toimub muutus - avatud ja rõõmus laps muutub murelikuks ja kinniseks või kui laps kurdab, et ta ei saa magada. 

Mingil juhul ei tohi naeruvääristada lapse muret või öelda, et ta ei peaks selle pärast muretsema. Võta lapse mure tõsiselt, kuula teda ja arutle temaga kaasa. Ütle, et mõistad tema muret ning et sina muretsed ka. Ütle, et paljud riigid üle maailma teevad koostööd selle nimel, et sõda kiirest ära lõppeks. 

Kinnita lapsele, et kuigi Ukrainas on sõda, siis Eesti sõjas ei ole. Kui aitab, vaadake koos kaarti, kus sõjapiirkond asub. Ära ennusta, mis saab edasi, vaid anna lapsele lootust ja turvatunnet. 

Mida teha, kui lapsevanem ise kardab sõda ja tal on keeruline sel teemal rääkida?

On väga oluline, et lapsevanem tegeleks ka oma ärevusega. Heaks abiks on siin igapäeva rutiini jätkumine. Ära ela kogu aeg uudistes, võta teadlikult aega enda jaoks. Minge koos lapsega õue või tegutsege üheskoos kodus - füüsiline koormus, värske õhk ja koos tegutsemine mõjuvad rahustavalt. Uudistega kursis olemine on vajalik, aga peame tegelema ka iseendaga, andma oma kehale võimaluse puhata ning ärevust maandada. Oluline, et lapsed näeksid, kuidas vanem tuleb toime keerulises olukorras ja teadlikult oma stressiga tegeleb. 

Mida teha, et lapsel ei tekiks Ukraina sõja pärast viha kogu vene rahvuse vastu?

Lapsed võtavad eeskuju vanematest - seepärast on oluline jälgida, millist sõnavara Ukrainast rääkides kasutame. See ei ole venelaste sõda, see on Putini sõda, see oli tema otsus. Väga paljud vene rahvusest inimesed ei ole rahul sellega, mis toimub. Sotsiaalmeedias liigub palju vene rahvusest inimeste postitusi, kus väljendatakse oma rahulolematust seoses tekkinud olukorraga ning ollakse solidaarsed eestlastega. Vaadake koos lastega neid postitusi ja selgitage tekkinud olukorda. 

Ajutine kaitse

Mis on ajutine kaitse ja kellele see antakse?

Ajutise kaitse alla võetakse Eestisse põgenenud Ukraina inimesed, kes elasid enne ulatusliku sõjategevuse puhkemist 24. veebruaril Ukrainas. See laieneb Ukraina kodanikele, samuti Ukraina alalise elamisloaga kodakondsuseta inimestele ja nendele kolmandate riikide kodanikele, kes ei saa eluohtlike olude tõttu oma kodumaale naasta. Kaitse laieneb ka põgeniku perele. See hõlmab elamisluba, eluaset, juurdepääsu tööturule, sotsiaal-, arsti- ja muule abile ning elatusvahendeid. Saatjata lastele ja teismelistele annab ajutine kaitse õiguse seaduslikule eestkostele ja haridusele.

Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis edasi viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.

Ajutine kaitse ei laiene Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid või viibisid Eestis enne 24.02.2022. Neile kodanikele kehtib endiselt PPA otsus, mis võimaldab ajutiselt Eestis viibida, isegi kui muud viibimisalused (nt viisavabadus või viisa) on lõppenud.

Millised õigused laienevad vastsündinutele ja nende emadele, kes on Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejad või ajutise kaitse all?

Esmalt peab inimene taotlema endale ajutise kaitse. Seejärel tekib tal õigus perehüvitistele – lapsetoetusele ja väikelapse puhul ka vanemahüvitisele, samuti toimetulekutoetusele. Seega hüvitiste osas kohtleme Ukraina sõjapõgenikke võrdselt Eesti noorte emadega, kes ei saa täiskohaga tööl käia.

Toimetulekutoetuse puhul on esimesele pereliikmele toimetulekupiir 150 eurot, teisele täisealisele 120 eurot, alaealistele lastele 180 eurot. Seda saab taotleda üks kord ühe kuu jooksul esitades avaldus kohalikule omavalitsusele, kus elatakse. Kui isik või pere ei pea elukoha eest maksma, saab ta toetust taotleda ainult toimetulekupiiri arvestamiseks.

Lapsetoetuse suurus on 60 eurot esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja järgmise lapse kohta peres. Alates kolmest lapsest makstakse ka lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.

Väikelast kasvatavale vanemale maksame vanemahüvitist: 584 eurot kuus kuni 435 või 545 päeva eest, mida arvestatakse sõltuvalt sellest, kas ema sai Ukrainas sünnitushüvitist. Päevi hakatakse lugema alates lapse sünnist või sünnitushüvitise lõppemisest. Täpne vanemahüvitise päevade arv sõltub lapse vanusest ja vanema elamisloa algusest.

Igaks juhuks tuleks ka ära märkida, et alates 1. aprillist hakkavad kehtima uued muudatused vanemahüvitiste süsteemis, need muudatused rakenduvad nii Eesti inimestele kui ka Ukrainast tulnud sõjapõgenikele, kes on ajutise kaitse all. Muudatuste kohta saab rohkem informatsiooni siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused

Kui kaua ajutine kaitse kestab?

Kui ajutise kaitse kehtib ühe aasta. Seda ajavahemikku võib pikendada kaks korda kuue kuu võrra kuni üheks aastaks.

Euroopa Komisjon võib igal ajal teha nõukogule ettepaneku ajutine kaitse lõpetada, kui olukord Ukrainas võimaldab ajutise kaitse saanud isikute turvalist ja püsivat tagasipöördumist, või pikendada seda veel ühe aasta võrra. 

Millised teenused ajutise kaitse all olevale inimesele laienevad?

Ajutise kaitse saajatele laieneb ravikindlustus, see tähendab juurdepääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele, tagatud on tervisekontroll. Inimesel on õigus töötada Eestis, lastele on tagatud ligipääs alus- ja põhiharidusele. Põgenikele laienevad ka toimetulekutoetus, mida saab taotleda KOV-st. Samuti on õigus saada muid rahalisi toetusi, näiteks peretoetusi. Kõigil abi vajajatel on õigus KOV-de poolt pakutavale vältimatule sotsiaalabile. Vajaduspõhiselt on õigus nii riigi kui ka KOV poolt korraldatavatele sotsiaalteenustele. Samuti saavad sõjapõgenikud tasuta osaleda keeleõppe- ja kohanemisprogrammides. Saatjata lastele ja teismelistele annab ajutine kaitse õiguse seaduslikule eestkostele ja haridusele.

Kas on võimalik Ukrainast siia toodud lapsele taotleda elamisluba, kui puudub isa nõusolek?

PKS § 120 lg 3 ütleb, et: „Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda. Sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada.“ Ehk siis PKS järgi on õiguslik teha ka nt ainult ühel vanemal elamisloa taotlus, kui on teada, et teise vanemaga kontakti saamine on keerukas ning sõjaolukorras on see üsna tõenäoline.

Tervishoid

Millised on Ukraina sõjapõgenikele pakutavad tervishoiuteenused?

Kõigile Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on tagatud tasuta vältimatu arstiabi, sh vältimatu hambaravi.

  • Erakorralise tervisemurega pöörduda lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või helistage hädaabinumbril ☎️ 112.
  • Esmane tervisekontroll vastuvõtukeskustes Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tervisekontrolli eesmärk on leida inimesed, kes vajavad kohest meditsiinilist abi ja/või hospitaliseerimist. Vastuvõtukeskustes on korraldatud sõjapõgenike testimine koroonaviiruse suhtes.
  • Kõigile põgenikele on tagatud tasuta COVID-19 vastane vaktsineerimine. Aja broneerimine riigiinfo telefonil ☎️ 1247 / +372 600 1247. Kui ei ole Eesti isikukoodi, siis suunatakse inimene edasi vaktsineerimispunkti, kus isikukood ja eelnev registreerimine ei ole vajalik. Esimese doosi tegemisel annab vaktsineerija alati kohe ka teise doosi manustamise aja.
  • Eesti on sõjapõgenikele korraldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Infot täiendava tervisekontrolli kohta telefonilt ☎️ 1247 aga ka Eesti Haigekassa veebilehelt.
  • Perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele. Abi saamiseks ei pea kuuluma perearstinimistusse. Perearstikeskused pakuvad meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks. Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistu leiad siit. Perearstikeskusega võib ise ühendust võtta ning kohale minna registreeritud ajal.
  • Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtivad Eestis karantiinireeglid, mis laienevad sõjapõgenikele. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 kohaselt peavad Eestisse saabuvad põgenikud jääma 7 päevaks isolatsiooni, kui neil puudub tõend COVID-19 vastase vaktsineerimise või koroonaviiruse läbipõdemise kohta.
  • Kui põgenikul tuvastatakse koroonaviirus, peab ta jääma 10 päevaks karantiini oma viibimiskohas ning ringi liikumine on keelatud. Vastuvõtu- ja majutuskeskustesse sisenemisel COVID-tõendit ei nõuta.
  • Alates märtsist on sõjapõgenikele avatud kõik Tervise Arengu Instituudi rahastatavad teenused, mis on suunatud HIV-st, tuberkuloosist või narkootikumide tarvitamisest mõjutatud inimestele. Info leiab TAI kodulehelt.

Kas ravikindlustus rakendub automaatselt?

Ei, elamisloa ja Eesti isikukoodi saanud Ukraina põgenikud ei ole automaatselt Eestis ravikindlustatud, vaid elamisloa saamise järel saavad nad ravikindlustust taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel: www.haigekassa.ee/inimesele/ravikindlustus. Ravikindlustusele on õigus näiteks üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval inimesel või töötukassas arvele võetud töötul. Kindlustatutega on võrdsustatud lapsed, rasedad, pensionärid, õpilased, üliõpilased jt inimesed vastavalt ravikindlustuse seaduse reeglitele. Kuni ravikindlustuse saamiseni tuleb Ukraina sõjapõgenikele tagada vajaminev ravi, mille edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Oluline on, et raviarstil tuleb dokumenteerida, miks ta otsustas, et haige vajab abi vältimatu abi korras ja sealhulgas ka vältimatu abi ulatus.

Kui siia saabunud Ukraina sõja eest põgenenud inimesel tekib vajadus ravimite või arstiabi järele, kuidas käituda?

Kõigile Eestis viibivatele inimestele on tagatud vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral. Tervisenõu saab inglise ja vene keeles perearsti nõuandmetelefonil 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630). Vajadusel suunatakse inimene edasi hädaabi numbrile 112.

Kui Ukraina sõja eest põgenevale inimesele on vaja retseptiravimeid, siis peab pöörduma vastuvõtupunktis või majutuskohas oleva kontaktisiku poole.

Rasedad - Erakorralise abi jaoks saavad majutusasutuses olevad inimesed minna Pelgulinna raseduskeskusesse ja sinna saavad nad ka aja kinni panna (üldnumber veebist). Rasedatele laieneb automaatselt haigekassa.

Lapsed - k.a. vastsündinutega tuleb minna Tallinna Lastehaiglasse. Neile tehakse ka Haigekassa kohapeal. Sinna saab ka ette helistada (veebist number).

Lääne-Tallinna Keskhaigla pakub Ukrainast saabunud sõjapõgenikele erakorralist ehk vältimatut arstiabi, sealhulgas raseduse jälgimist. Sel puhul tasub sõjapõgenike ravikulud Eesti Haigekassa. Lääne-Tallinna Keskhaigla: Erakorraline meditsiiniabi Ukrainast saabunud sõjapõgenikele