Sa oled siin

Töövõimereformi korduma kippuvad küsimused

Täitemenetlusaegse elatisabi korduma kippuvad küsimused

  • Mida tähendab sotsiaalne rehabilitatsioon?
  • Mida tähendab tööalane rehabilitatsioon?
  • Kes hakkavad hindama töövõimet?
  • Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise alus?
  • Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine?
  • Kes hindavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust?
  • Kes peavad läbima sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise?
  • Kes on õigustatud saama SKA poolt pakutavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust?
  • Mis saab rehabilitatsiooni- ja töötamisetoetustest?
  • Kes hakkab hindama puuet?
  • Kui töövõimetus on, aga puuet ei ole, kas siis alates 1.jaanuarist 2016 saab ka sotsiaalset rehabilitatsiooni?
  • Kuidas toimub teenuse eest tasumine, teenuse rahastamine?
  • Kuidas hakkab toimima vaiete süsteem? 
  • Kas puudega inimest parkimiskaartide väljaandmine tuleb üle SKA-le?
  • Mis muutub, kui abivahendite süsteem tuleb SKA pädevusse?
  • Kuidas on korraldatud abivahendite jaotus?
  • Kas üleriigilised komisjonid abivahendi saamiseks kaovad?
  • Mis muutub andmebaasi SKAIS2 rakendumisega 2017. a.?
  • Milliseid abivahendeid on võimalik saada Töötukassa kaudu?
  • Mis on kaitstud töö teenus ja kellele see on suunatud?
  • Kuidas toimub suunamine kaitstud tööle?

 

 

 

1. Mida tähendab sotsiaalne rehabilitatsioon?

Sotsiaalne rehabilitatsioon on sotsiaalteenus ja selle eesmärk on inimese tegevus- ja osalusvõime arendamine 4 eluvaldkonnas – iseseisev elamine, hariduse omandamine, töötamise eelduste arendamine, sotsiaalne funktsioneerimine ning lisaks inimese tegevusvõimet piiravate keskkonnategurite kohandamine. Sotsiaalset rehabilitatsiooni pakub Sotsiaalkindlustusamet.

2. Mida tähendab tööalane rehabilitatsioon?

Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on tõsta inimese töövõimet ja pakkuda talle paremat võimalust hakkama saamiseks tööturul. Tööalast rehabilitatsiooni pakub Töötukassa.

3. Kes hakkavad hindama töövõimet?

Inimeste töövõimet hakkavad hindama tervishoiuteenuse osutajad, kellega Töötukassa on sõlminud vastavasisulise kokkuleppe või Töötukassa ekspertarstid, seejärel nõustavad ning pakuvad teenuseid Töötukassa juhtumikorraldajad, kes on saanud selleks vastava koolituse.

Töövõime hindamise metoodikaga ja taotluste vormidega saab tutvuda: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Toovoimereform/toovoime_hindamistest/metoodika_14092015.pdf (PDF).
Vajadusel võivad ekspertarstid suunata inimese visiidile arsti juurde, sel juhul hüvitab Töötukassa vastuvõtul käimisega seotud lisakulud, eelkõige eritranspordi ja viipekeele tõlgi kulud.

4. Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise alus?

Sotsiaalset rehabilitatsiooni teenust osutatakse vastavalt eesmärkidele.
Teenuse osutamise alus on rehabilitatsiooniprogramm, Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud tegevuskava või rehabilitatsiooniplaan. Rehabilitatsiooniplaani koostab teenuse osutaja, kelle poole isik pöördub, kui tal on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus ja hindamisotsusel kajastub info, et isik suunatakse koostama rehabilitatsiooniplaani. Rehabilitatsiooniprogrammi suunab juhtumikorraldaja, valides isikule välja tema vajadustele ja probleemidele vastava programmi, mis aitab kaasa eesmärkide täitmisele.

5. Mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise ehk hindamise eesmärgiks on isiku terviseolukorrast põhjustatud tegevus- ja osalusvõime piirangute hindamisele tuginedes isiku rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamine ja vajadusel tema seostamine rehabilitatsiooni- ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega (KOV teenused, tervishoiuteenused, haridusasutuse teenused, Töötukassa teenused).

6. Kes hindavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust hindavad Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikud juhtumikorraldajad.

7. Kes peavad läbima sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise?

Teenuse vajaduse hindamise peavad läbima 16-aastased ja vanemad puudega või piiratud töövõimega isikud. Hindamise vajaduse selgitab välja Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni peaspetsialist.

8. Kes on õigustatud saama Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust?

  • lapsed kuni 16,
  • Alaealiste Komisjoni otsusel suunatud kuni 18-a lapsed,
  • vanaduspensioniealised,
  • puuduva töövõimega tööealised,
  • tööealised isikud (16-a kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei saa ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust), kellel on puue või püsiv töövõimetus/invaliidsusgrupp/osaline töövõime ja kes ei tööta, ei õpi, ei ole töötuna arvel,
  • ennetähtaegsele vanaduspensionile jäänud isik, kellel on puue,
  • vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust saav isik, kellel on puue.
  • 16-63-aastased isikud, kellele ei saa pakkuda tööalast rehabilitatsiooni, saavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust SKA poolt, kui neil on SKA poolt tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus (viiakse läbi hindamine).
  • Teenuse vajaduse kindlakstegemisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse eesmärgist elamise, õppimise, suhtlemise ja vaba aja ning töövõime eelduste arendamise valdkonnas.
  • Eesmärgist lähtuvalt hinnatakse inimese toimetulekuvõimet, tegevusvõimet ja osalusvõimet. Inimene suunatakse teenusele juhul, kui on tuvastatud teenuse vajadus ja muude teenustega ei ole võimalik teda aidata.

Teenuse osutaja peab korraldama, et isikul on võimalik saada kõiki talle vajalikke sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tegevusi ühe teenuse osutaja juures.

Praegu peab iga rehabilitatsiooniteenuse osutaja oma järjekorda sihtgruppide kaupa, 01.01.2016 võtab SKA järjekorrad üle ja moodustab ühe järjekorra (eraldi lastele ning 16-a ja vanematele inimestele) juhul kui eelarves raha ei ole, et isikut teenusele saata.
Sotsiaalkindlustusameti järjekord ei tohi olla pikem kui 1 aasta.

9. Mis saab rehabilitatsiooni- ja töötamisetoetustest?

  • Alates 1. jaanuarist 2016 kaob ära rehabilitatsioonitoetus. Kuni 2015. aasta 31. detsembrini tehtud kulude osas peab inimene esitama taotluse hiljemalt 2016. aasta 30. juunil.
  •  Alates 1. jaanuarist 2016 kaob ära töötamistoetus. Tööealisele isikule, kellele oli töötamistoetus määratud enne 2016. aasta 1. jaanuari, jätkatakse selle toetuse maksmist endistel tingimustel, korras ja suuruses kuni määratud tähtaja lõpuni. Inimene võib esitada taotluse töötamistoetuse saamiseks kui tema töötamisega seotud kulud tekkisid enne 2016. aasta 1. jaanuari. Taotluse esitamise tähtaega ei ole hetkel seaduse eelnõus määratud.

10. Kes hakkab hindama puuet?

Puude raskusastet hindab Sotsiaalkindlustusamet.

11. Kui töövõimetus on, aga puuet ei ole, kas siis alates 1.jaanuarist 2016 saab ka sotsiaalset rehabilitatsiooni?

Jah, kui inimene ei tööta, ei õpi, ei ole töötuna arvel ega saa ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust ning tal on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajadus.
 

12. Kuidas toimub teenuse eest tasumine, teenuse rahastamine?

  • Rehabilitatsioonivajaduse hindamisel kogutud info antakse edasi teenuseosutajale (TO)
  • Inimene sõlmib TO-ga lepingu 60 päeva jooksul arvates tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsusest või järjekorra saabumise teate saamisest.
  • Sotsiaalkindlustusamet võtab inimeselt üle teenuse eest maksmise kohustuse kuni 2 aastaks.
  • Sotsiaalkindlustusamet tasub inimesele osutatud teenuste eest TO-le arve alusel.
     

13. Kuidas hakkab toimima vaiete süsteem? 

  • Puudeotsust puudutavad vaided tuleb esitada SKA-le
  • Töövõimeotsust puudutavad vaided tuleb esitada TK-le

14. Kas puudega inimest parkimiskaartide väljaandmine tuleb üle Sotsiaalkindlustusametile?

Ei, puudega inimeste parkimiskaartide väljaandmine jääb ikkagi kohalike omavalitsuste pädevusse.

15. Mis muutub, kui abivahendite süsteem tuleb Sotsiaalkindlustusameti pädevusse?

Abivahendi vajaduse tuvastab perearst, eriarst või rehabilitatsiooni meeskond.
Isikliku abivahendi kaarti (IAK) (uued ja dublikaadid) saab alates 01.01.2016 taotleda Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest, e-posti või posti teel.

Isik, kellel on olemas kehtiv IAK, ei pea Sotsiaalkindlustusametisse pöörduma, vaid pöördub abivahendi saamiseks otse ettevõtte poole.

IAK taotlusele lisada arstitõend või reha plaan, kus on abivahendi nimetus või alates 01.01.2016 väljastatud tõendi/plaani puhul abivahendi ISO-kood. Välismaal õppiv 18-26-a isik peab lisama tõendi õppimise kohta.
Süsteem muutub üleriigiliseks, samuti rahastus ning järjekorra pidamine.

16. Kuidas on korraldatud abivahendite jaotus?

Abivahendite ostmise ja üürimise puhul tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine on reguleeritud vastavate sätetega Sotsiaalhoolekandeseaduses.

Määruse loetelus on ära toodud abivahendi nimetus unikaalse ISO-koodiga, piirhind, piirmäär, piirkogus, omaosaluse suurus, näidustus, kes võib seda määrata, kasutusaeg.

Abivahendite eelarve tuleb riigieelarvest ning Euroopa Sotsiaalfondist.

Eelarve jaotatakse abivahendite lõikes, millest tulenevalt on abivahend alati kättesaadav või teatud eelarvelise piiriga või koheseks teenuse osutamiseks suletud.

Sotsiaalkindlustusamet koondab üleriigilise järjekorra vastavalt ettevõtetelt tulnud infole. Koodi sulgemise otsuse teeb SKA lähtudes ettevõttete poolt esitatud arvete ehk kulutatud ja vabade summade vahe alusel.

SKA sõlmib abivahendite ettevõtetega lepingud. Ettevõtted esitavad tehingute aruanded SKA vastavasse andmebaasi AVE.

Seadust täpsustab abivahendite määrus ja määruse lisana abivahendite loetelu jõustub 01.01.2016.

17. Kas üleriigilised komisjonid abivahendi saamiseks kaovad?

  • Varasemalt kallimate abivahendite soetamiseks toimunud üleriigilised komisjonid kaovad
  • Isikul on teatud juhtudel võimalik esitada erimenetluse taotlus Sotsiaalkindlustusametile, mille puhul tehakse otsus 30 kalendripäeva jooksul
  • Erimenetluse puhul on Sotsiaalkindlustusametil õigus kaasata vastava ala eksperte.

18. Mis muutub andmebaasi SKAIS2 rakendumisega 2017. a.?

  • Abivahendite süsteem lihtsustub kliendi ja ettevõtte jaoks.
  • Kaob ära paberkandjal IAK
  • Ettevõtte saab vahetult sisestada tehingu, kontrollida õigustatust jne
  • Arstid saavad tõendi abivahendi saamiseks esitada digitõendina
  • Isik saab oma tehinguid, andmeid jms vaadata iseteeninduse portaali kaudu.

19. Milliseid abivahendeid on võimalik saada Töötukassa kaudu?

Töötukassa kaudu on võimalik saada töökohal töötamiseks vajalikke abivahendeid, infot selle kohta annab Töötukassa.

20. Mis on kaitstud töö teenus ja kellele see on suunatud?

Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatavat pikaajalist kaitstud töö teenust osutatakse vähenenud töövõimega tööealisele inimesele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

  • isik on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10h nädalas I etapi lõpuks.
  • Isik on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue, on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
  • Isikul on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel;

Töötukassa poolt pakutav kaitstud töö teenus on mõeldud eelkõige neile vähenenud töövõimega inimestele, kellel ei ole tööharjumust ning kes ei ole valmis iseseisvalt avatud tööturule sisenema. Töötukassa teenusel aidatakse vähenenud töövõimega inimest ette valmistada avatud tööturule tööle saamiseks (iseseisvalt või tugiisikuga) ning toetatakse teda tööle asumisel ja töötamise algusaegadel.

Töötukassa:

  • aitab vähenenud töövõimega inimest ette valmistada tööle saamiseks (iseseisvalt või tugiisikuga);
  • toetab inimest tööle asumisel ja töötamise algusaegadel.
     

21. Kuidas toimub suunamine kaitstud tööle?

Kriteeriumitele vastav isik teeb taotluse Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa juhtumikorraldajale. Koostöös juhtumikorraldajaga valitakse välja teenuseostuaja ja juhtumikorraldaja teeb suunamise teenusele.

Teenusele suunamisel ei tohi samaaegselt saada tööturuteenuseid nagu:

  • töötamise toetamise teenust;
  • Töötukassa lühiajalist kaitstud töö teenust.

Töötukassa kontaktid ja klienditeenindused:

Üldkontakt: Infotelefon 15501
e-post: info@tootukassa.ee
Postiaadress: Lasnamäe 2 Tallinn 11412

https://www.tootukassa.ee/kontaktid/tootukassa-esindused