Sa oled siin

Sotsiaalne rehabilitatsioon

 

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA).

Juhul, kui SRT vajaduse hindamisel selgub, et inimene vajab SRT, siis SKA võtab inimeselt üle teenuse eest tasu maksmise kohustuse ehk lihtsamalt öeldes suunab teenusele.

SRT kohta kasutatavate õigusaktidega saad tutvuda siin.

SRT on sotsiaalteenus, mis mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. SRT kaudu inimene ja pere õpivad, kuidas saada igapäevaselt hakkama terviseseisundist tingitud erivajadustega. SRT ei ole taastusravi, kus tegeletakse inimese ravimisega.

Teenus on eesmärgipärane. SRT eesmärk on õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. 

SRT on olemuselt aktiivne, st et inimene teeb ise võimetekohaselt kõiki tegevusi, mida eesmärgi saavutamiseks on vaja teha – näiteks võimleb või õpib abivahendi abil riietumist. Neid oskusi harjutatakse rehabilitatsioonispetsialisti juhendamisel ja abiga, kuid isaks annab spetsialist harjutusi ja ülesandeid, mida teha kodus isesivalt või koos pereliikme/hooldajaga. Kuna rehabilitatsiooniteenuse tulemuslikkuse eelduseks on alati inimese aktiivne osalus, siis passiivsed protseduurid nagu massaaž, ravivann, soolakamber, külmaravi jmt ei kuulu rehabilitatsiooniteenuste hulka.

SRT on kompleksne teenus, st et inimesel on mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste  (nt tugiisik, taastusravi) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide (rehabilitatsioonimeeskonna) sekkumist.

SRT eesmärkide saavutamiseks osutatakse vajadusel järgmisi teenuseid:

  • Tegevusterapeudi teenus
  • Loovterapeudi teenus
  • Sotsiaaltöötaja teenus
  • Psühholoogi teenus
  • Eripedagoogi teenus
  • Logopeedi teenus
  • Füsioterapeudi teenus
  • Kogemusnõustaja teenus
  • Arsti teenus
  • Õe teenus

Teenuseid osutatakse nii individuaalselt kui perele või grupis, välja arvatud arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt. Teenuste täpse loetelu ja sisu kirjelduse leiad siit (PDF).

Teenus on ajaliselt piiritletud, st seda ei osutata pidevalt ega eluaegselt, vaid eesmärgi täitmiseks vajaliku aja jooksul.

 

Pane tähele!

  • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel inimene osaleb aktiivselt.
  • Ravi, sealhulgas taastusravi ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi ja taastusravi vajaduse korral  pöördu oma perearsti või muu arsti poole.
  • Füsioterapeudi teenus on inimese liigutusliku sooritusvõime ja tegevuskeskkonna (nt kool, kodu) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine, iseseisvat toimetulekut arendavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja õpetamine, abivahendite kasutamise õpetamine, säästvate abistamisvõtete õpetamine pereliikmetele. Füsioterapeudi teenus ei sisalda passiivseid tegevusi nagu nt massaaž, vannid, soolakamber, külmaravi jmt.
  • Arsti ja õe teenused on nõustava sisuga ning ei sisalda ravimisega seotud tegevusi nagu nt diagnoosimine, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine, raviprotseduuride tegemine, eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamine jmt.
 
 
 

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lapsele

Teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist ehk teenusele suunamist võivad taotleda:

  • alla 16-aastased lapsed, kellel on määratud puude raskusaste (sügav, raske või keskmine puue);
  • alla 18-aastased lapsed, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema SRT-le suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet.

Puudega lapseks loetakse noorem kui 16-aastane inimene. 16-aastane (kuigi alaealine) inimene loetakse tööealiseks, kellel vajadusel tuvastatakse töövõime ulatus. Osalise töövõimega noor saab vajadusel tööalase rehabilitatsiooni teenust, puuduva töövõimega noor sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Tööealise (16-aastase kuni vanaduspensioni ealise) inimese rehabilitatsiooniteenuse kohta saad soovi korral rohkem lugeda siit.

Kuigi SRT võivad taotleda kõik puudega lapsed, siis teenust saavad vaid need, kellel on tuvastatud rehabilitatsioonivajadus.
 

Pane tähele!

Rehabilitatsioonivajadust hinnatakse eraldi puude tuvastamisest.

Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab rehabilitatsioonimeeskond, kes koostab rehabilitatsiooniplaani.

 Puude tuvastamise kohta saad soovi korral lugeda siit.

 

Lapse ja pere sammud SRT teenusel

  1. Lapsel on eelnevalt määratud puude raskusaste
  2. Esitad SKA-le rehabilitatsiooniteenuse taotluse
  3. SKA väljastab suunamisotsuse
  4. Laps võib olla teenuse järjekorras kuni 1 aasta
  5. Järjekorra saabumisel saadab SKA sulle teate, et võid pöörduda teenuseosutaja poole
  6. Pöördud SRT osutaja poole ja lepid kokku teenuse saamise aja
  7. Laps saab teenust vastavalt rehabilitatsiooniplaanile
  8. Teenuse osutaja koos sinuga hindab teenuse tulemuslikkust  
  9. Annad teenuse osutajale kinnituse, milliseid teenuseid laps on saanud.

Taotlemine

Puudega lapse SRT pead taotlema. SRT taotluse vormi leiad siit. Vormi täitmisel juhindu sellel olevatest selgitavatest tekstidest.

Enne SRT taotluse esitamist mõtle siiski järele, kas laps vajab SRT, st kas tal on terviseseisundist tulenevalt mitmeid toimetulekupiiranguid, mida ei saa leevendada muude meetmetega (nt õppe tugiteenused koolis/lasteaias, taastusravi, abivahendid vm).

Abiks on see joonis:

Taotlust on võimalik esitada mitmel erineval viisil. Kasuta endale sobivat:

  1. riigiportaalis eesti.ee. Loe juhendit riigiportaalis taotluse esitamiseks – Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine eesti.ee-s (452.9 KB, PDF) (PDF);
  2. digitaalselt allkirjastatud taotlus saada e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee;
  3. paberil allkirjastatud taotlus saada posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn;
  4. taotluse saad esitada ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses üle Eesti. Klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiad siit

SRT taotlust ei ole vaja esitada ka selle kuni 18-aastase abivajava lapse [AN5] kohta, kellel kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) on tuvastanud abivajaduse lastekaitseseaduse alusel ning hinnanud tema SRT-le suunamise  vajadust.  See tähendab, et KOV lastekaitsetöötaja on hinnanud lapse heaolu 4 valdkonnas, milleks on füüsiline või tervislik seisund, psühholoogiline või emotsionaalne seisund, sotsiaalne seisund ja kognitiivne või hariduslik seisund.

Juhul, kui lastekaitsetöötaja on leidnud olulisi puudujääke vähemalt kahes nimetatud valdkonnas ja varasem abi ei ole olnud piisav või võimalik, võib KOV anda hinnangu lapse suunamiseks SRT teenusele. Sel juhul  esita meile KOV poolt koostatud rehabilitatsioonivajaduse hinnang koos lapse juhtumiplaaniga. Võid KOVi lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga kokku leppida, et vajalikud dokumendid esitab tema.

Menetlustähtaeg

Lapse SRT taotluse vaatame läbi ja teeme teenusele suunamise otsuse või sellest keeldumise  otsuse  10 tööpäeva jooksul.

Otsus

Suunamisotsuse kehtivus on kuni 2 aastat, kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev on otsuses märgitud. Otsuse kehtivuse aja jooksul ei ole vaja otsust pikendada ega uuendada.

Otsuse juurde kuulub lisa, milles on teenuste kaupa näidatud, kui suure summa eest laps võib kalendriaastas teenuseid kasutada.

Raha arvestus on individuaalne – nt liikumispuudega lapsel on füsioterapeudi teenuseks rohkem raha kui sellel lapsel, kellel puude raskusastme määramisel liikumispuuet ei tuvastatud.

Otsuse saadame sulle sinu valitud viisil, mille sa märkisid SRT taotluses. Koos suunamisotsusega saadame laste sihtgrupile teenuse osutajate nimekirja, milles on kontaktandmed ja orienteeruvalt esimese vaba aja andmed.

SRT maksimaalne maksumus kalendriaastas

Lapsel on võimalik saada SRT kokku kuni 1395 euro eest aastas (teenuse maksimaalne maksumus kalendriaastas ehk aastalimiit) kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal puudega laps saab 16-aastaseks või KOV hinnangu alusel suunatud abivajav laps 18-aastaseks.

Üleminekuperioodil 2016-2018 on nn vana plaaniga puudega lapsel samuti õigus saada teenust lapse limiidi ulatuses, sealjuures kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal ta saab 18-aastaseks.  

Üldise aastalimiidi sees on kehtestatud eraldi aastalimiit järgmistele teenustele:

  1. rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja -plaani koostamine;
  2. rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö;
  3. rehabilitatsioonitulemuste hindamine;
  4. füsioterapeudi teenus. 

Ülejäänud teenuseid võid vajadusel kasutada kuni aastalimiidi täitumiseni.

Erandjuhtudel saame osaliselt tasuda SRT osutamisega kaasneva majutuse ees. Selle kohta saad täpsemalt lugeda siit (13.58 KB, DOCX).

 

Järjekord

Vajadusel võime panna lapse SRT järjekorda. Järjekorra kohta saad lugeda siit (12.38 KB, DOCX). Väljaspool järjekorda suuname teenusele lapsed, kes saavad puude esmakordselt või KOV hinnangu alusel suunatavad abivajavad lapsed.

 

Vaide esitamine

Juhul, kui leiad, et otsus ei ole asjakohane (näiteks oled saanud lapse teenusele suunamisest keeldumise otsuse), on sul võimalik esitada Sotsiaalkindlustusametile vaie.

Vaide saad esitada 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. 

Vaide lahendame 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Juhul, kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, pikendame vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise kohta saadame teate vaide esitajale.

 

Teenuse osutaja poole pöördumine    

 

Pane tähele!

Suunamisotsuse saamisel on sul 60 päeva aega, et saadud teenuse osutajate nimekirjast valida sobiv ja registreerida teenusele.

Selleks pöördu enda valitud teenuse osutaja poole kas telefoni või e-posti või posti teel või mine kohale ja lepi kokku teenuse alustamise aeg. Registreerimisel teata suunamisotsuse number, mis on kujul K000... – selle numbri järgi saab teenuse osutaja vaadata otsuse andmeid infosüsteemis.

Juhime tähelepanu, et sulle saadetud nimekirjas on iga teenuse osutaja põhitegevuskoha aadress. Kõikide teenuseosutajate muude tegevuskohtade osas leiad vajadusel infot majandustegevuse registrist või saad küsida teenuse osutajalt teenusele registreerimisel.

Lapse teekonda teenusele alates taotluse esitamisest kuni teenuse osutaja poole pöördumiseni saad vaadata jooniselt:

 

 

Lapse rehabilitatsioonivajaduse hindamine

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine tehakse selleks, et välja selgitada, kas puudega laps vajab rehabilitatsiooniteenust või mitte. Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab teenuse osutaja, kes koostab rehabilitatsiooniplaani.

Juhul, kui lapsel on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan, saab ta teenuseid selle alusel. Võta plaan teenusele minnes kindlasti kaasa.

 

Pane tähele

Rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemisel ei koostata uut rehabilitatsiooniplaani lapsele, kes on saanud 16-aastaseks teenuse osutamise ajal.

16-17-aastane laps saab rehabilitatsiooniteenust taotleda tööealise inimese tingimustel ja tema rehabilitatsioonivajadust hindab töötukassa või SKA juhtumikorraldaja.

Juhul, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus suunamisotsuse kehtivuse aja jooksul lõpeb, koostab teenuse osutaja alla 16-aastasele lapsele uue plaani ja teenuste osutamine jätkub.

Kui lapsel ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani, siis esimese asjana teenuse osutab koostab selle koostöös lapse perega ja võrgustikuga, kelleks on lasteaed, kool, perearst, KOV sotsiaaltöötaja ja võivad olla veel teised lapse elus olulised võrgustikuliikmed.
Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab rehabilitatsiooniteenuse osutaja meeskond, kuhu kuuluvad erinevate erialade spetsialistid. Plaani koostavasse meeskonda kuuluvad kindlasti sotsiaaltöötaja ja eripedagoog, teised spetsialistid kaasatakse vastavalt lapse vajadustele.
Plaani koostamiseks vähemalt 3 rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti kohtuvad lapsega ja perega ning hindavad lapse toimetulekut erinevates valdkondades, samuti lapsevanemate vanemlikke oskusi.
Hindamise käigus spetsialistid vestlevad lapsega ja perega, võidakse teha erinevaid teste ja anda ülesandeid. Hinnangute põhjal spetsialistid selgitavad välja erinevate teenuste ja abivahendite vajaduse, annavad soovitusi ja koostavad tegevuskava. Koostöös lapse ja perega seatakse rehabilitatsiooni eesmärk, mis sõnastatakse selliselt, et hiljem on võimalik eesmärgi täitmise tulemusi mõõta.

Plaani allkirjastavad kõik selle koostamisel osalenud spetsialistid ja lapsevanem.

Plaani tegevuskavasse võidakse lisaks rehabilitatsiooniteenustele kirjutada ka muid teenuseid, nt kooli tugispetsialistide teenused, KOV teenused jm.

Siinkohal selgitame, et lapsehoiu-, tugiisiku- või muude KOV teenuste saamiseks ei pea olema rehabilitatsiooniplaani. Kuni 2016. aasta lõpuni pidi lapsehoiuteenuse vajadus olema kirjas rehabilitatsiooniplaanis, kuid alates 1.01.2017 sellist nõuet enam ei ole.
Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse vajadust hindab KOV igal lapsel eraldi. Sama kehtib ka tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu KOV osutatava teenuse kohta. Seega KOV teenuste saamiseks ei ole vaja rehabilitatsiooniplaani koostada. Juhul, kui plaan on olemas, saab KOV oma teenuste vajaduse hindamisel sellele tugineda, kuid KOV ei saa nõuda rehabilitatsiooniplaani koostamist oma teenuste osutamiseks.
 

Pane tähele

  • Lapsehoiuteenuse, tugiisikuteenuse või muude KOV teenuste saamiseks lapsel ei pea olema rehabilitatsiooniplaani
  • Nende teenuste vajadust hindab KOV

Juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et lisaks haridusasutuse või KOV abile laps ei vaja SRT või tema toimetulekut ei ole võimalik SRT abil parandada, siis põhjendatakse seda rehabilitatsiooniplaanis ja plaani tegevuskavas rehabilitatsiooniteenust ei määrata.

Hindamisel võib selguda, et puudega laps ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Selgitame seda astmahaige lapse näitel, kelle haigus on raviga kompenseeritud – selline laps enamasti ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.

Kopsuarstide, allergoloogide, lastearstide ja perearstide seltsi esindaja ühine seisukoht on, et astma diagnoosiga lapsel, kellel on küll puude raskusaste määratud, puudub üldjuhul näidustus ja vajadus SRT saamiseks.

SRT vajadus võib olla põhjendatud juhul, kui astma diagnoosiga lapsel on tuvastatud liitpuue, kaasuvad muud seisundid (nt arengulised iseärasused), lapse sotsiaalne keskkond on teadaolevalt haigusega hakkamasaamist mittetoetav jne.

Arstid on analüüsinud kõikide SRT raames rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide poolt osutatavate teenuste sisu ja leidnud järgmist:

  1. võrgustikutöö kooli/lasteaia õpetajatega ei ole põhjendatud, kuna haridusasutuse õpetajal ei ole õigust ravimeid manustada. Kooli/lasteaia töötajate teavitamine lapse haigusest ja võimalikest probleemidest on jõukohane lapsevanemale või KOV lastekaitse- ja sotsiaaltöötajale;
  2. psühholoogi teenus – kui teenuse sisuks on lapsevanema informeerimine lapse haiguse eripärast, siis seda teevad raviarst ja astmakabineti õde kliinilises meditsiinis, rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti dubleeriv tegevus ei ole vajalik;
  3. füsioterapeudi teenus – füsioterapeudi abi vajavad astmaga lapsed, kellel on kujunenud rühihäire ja sellega seoses süveneb hingamisfunktsiooni puudulikkus. SA TÜK Lastekliiniku füsioterapeudi hinnangul annab tulemuse pidev füsioteraapia ca poole aasta jooksul üks kord nädalas, eeldusel, et harjutusi tehakse ka kodus. Teenust rahastab Eesti Haigekassa;
  4. kogemusnõustaja teenus võib olla vajalik haiguse raskemate vormide korral;
  5. sotsiaaltöötaja teenus – seos lapse seisukohalt on nõrk või puudub. Lapsevanemale või perele on piisav KOV sotsiaaltöötaja nõustamine;
  6. tegevusterapeudi, loovterapeudi, eripedagoogi ja logopeedi teenusel puudub seos haigusega ja võimalike piirangutega;
  7. arsti teenus – eriarstide hinnangul teenus praktikas puudub või see ei ole vajalik lisaks raviarsti tegevusele;
  8. õe teenus – ei asenda astmakabineti õe nõustamist ravimite õige kasutamise, doseerimine jne osas.    

Teenuse osutamine

SRT osutaja osutab lapsele teenust vastavalt suunamisotsusele rehabilitatsiooniplaani alusel. Plaan koostatakse enne teenuste osutamise alustamist ja plaani koostamise ajal teenuseid ei osutata.

Laps saab teenust suunamisotsuses märgitud ajavahemiku jooksul, mitte kauem. Puude otsuse kehtivuse lõppemine ei lõpeta teenuse osutamist, teenust võib vajadusel saada kuni suunamisotsuse kehtivuse lõpuni.

Juhul, kui rehabilitatsiooniplaan kehtib kauem kui otsus ja laps vajab teenust ka edaspidi, tuleb esitada taotlus uue suunamisotsuse saamiseks.

Osutatud teenuste kohta koostab teenuse osutaja andmestiku, kuhu märgib iga teenusekorra kohta kuupäeva, teenuse nime ja koodi, tundide arvu, spetsialisti nime ja eriala ning teenuse sisu kirjelduse. Hiljemalt teenuse lõppedes kannab teenuse osutaja andmestikku teenuse tulemuslikkuse ehk mõju hinnangu ja allkirjastab andmestiku. Sul on õigus paluda teenuse osutajalt andmestikku tutvumiseks igal ajal.

Teenuse arved peavad vastama andmestikule. Hiljemalt enne lõpuarve koostamist võtab teenuse osutaja sinult kinnituse, et laps on andmestikus märgitud teenuseid saanud.

Teenuse lõppedes teenuse osutaja hindab teenuse mõju lapse toimetulekule, st mõõdab teenuse tulemuslikkust. Teenuse mõju kohta koostab teenuse osutaja rehabilitatsiooniplaani D-osa, kus kirjeldatakse plaani koostamisel seatud eesmärkide mõõdetavaid tulemusi, eesmärgi saavutamist soodustanud ja takistanud asjaolusid, antakse hinnang ja soovitused edaspidise rehabilitatsiooniteenuse vajaduse ja muu abi vajaduse kohta.

Plaani D-osa allkirjastavad vähemalt kaks spetsialisti.

Teenust osutab üks teenuseosutaja, samaaegselt mitmelt teenuseosutajalt ei ole võimalik teenust saada. See tähendab, et SRT osutaja, kelle poole sa teenuse saamiseks pöördusid ja teenuse osutamises kokku leppisid, korraldab kõigi lapsele vajalike rehabilitatsiooniteenuste osutamise. Sealjuures on tal võimalus kaasata teisi SRT osutajaid. Teenuste osutamist koordineerib see teenuse osutaja, kelle sa valisid, sul endal ei ole vaja suhelda mitme teenuseosutajaga.

Teenuse osutajat on võimalik vahetada, kui selleks on mõjuv põhjus – näiteks pere vahetas elukohta. Juhul, kui on vaja teenuse osutajat vahetada, esita meile vabas vormis põhjendatud avaldus (12.16 KB, DOCX) teenuseosutaja vahetamiseks, mitte rehabilitatsiooniteenuse taotlus.

On oluline vahet teha, millise avalduse või taotluse esitad, sest asutuse vahetamise avalduse esitamisel saame sind suunata kohe teenust jätkama. Uue rehabilitatsioonitaotluse esitamisel võid jääda järjekorda, kui eelarves ei jätku raha koheseks teenuse eest tasumiseks.

Teenuse eest tasumine

SRT eest tasume teenuse osutajale kehtivates määrades. Selleks esitab teenuse osutaja meile iga kuu 7. kuupäevaks arve eelmises kalendrikuus osutatud teenuste eest.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel koos majutusega on majutuse hinna sisse arvestatud üks söögikord päevas, tavaliselt hommikusöök. Seetõttu pead arvestama, et lõuna- ja õhtusöögi eest tasud ise.

 

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tööealisele inimesele

Rehabilitatsiooniteenus tööealisele (16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele) inimesele jagunes alates 1.01.2016 tööalaseks rehabilitatsiooniks ja sotsiaalseks rehabilitatsiooniks.

Seoses sellega, et 16-aastane inimene loetakse tööealiseks ja vajadusel tuvastatakse tema töövõime ulatus, osutatakse ka tööalase rehabilitatsiooni teenust alates 16-aastaseks saamisest.

Tööalase rehabilitatsiooni teenuse (TRT) vajadust hindab ja selle osutamist korraldab Eesti Töötukassa (TK). 

TRT on mõeldud tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ehk neile, kellel on puue või uue töövõime hindamise korra järgi tuvastatud osaline töövõime või varasema töövõimetuse tuvastamise korra järgi on määratud töövõime kaotuse protsent või invaliidsusgrupp. 

Tööalase rehabilitatsiooni teenust võivad saada tööealised inimesed, kes on töövaldkonnas aktiivsed – töötavad, õpivad või on töötuna arvele võetud töötukassas. 

Puuduva töövõimega inimesele tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist ehk teenusele suunamist Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) võivad taotleda järgmised tööealiste inimeste sihtgrupid:

  1. puuduva töövõimega tööealised inimesed. Nemad saavad SRT taotleda ja SKA hindab nende SRT vajadust ka sel juhul, kui nad töötavad või õpivad või on töötuna arvele võetud töötukassas;
  2. osalise töövõimega või puudega või töövõime kaotuse protsendiga või invaliidsusgrupiga tööealised inimesed, kes ei ole töövaldkonnas aktiivsed, st kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele võetud töötukassas. Erand: SRT taotlemise õigus on ka vähemalt 16-aastasel noorel, kes omandab põhiharidust hooldusõppes riikliku õppekava alusel. See õigus ei laiene lihtsustatud õppekava või toimetuleku õppekava alusel õppivale noorele;
  3. ennetähtaegse vanaduspensioni saajad, kellel on puue;
  4. vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saajad, kellel on puue.
Üleminekuperioodil ehk aastatel 2016-2018 võivad ka need tööealised tööalaselt aktiivsed inimesed, kellel on enne 1. jaanuari 2016 koostatud ja kehtiv rehabilitatsiooniplaan (nn vana rehabilitatsiooniplaan), kasutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid plaani kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2018. Vana plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamise õigus lõpeb, kui inimesele osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata samaaegselt, kuid inimene võib lõpetada ühe ja hakata saama teist liiki rehabilitatsiooni, kui tal selleks õigus tekib.Need i nimesed saavad valida, kas kasutada õigust tööalasele või sotsiaalsele rehabilitatsioonile.

Kuigi SRT võivad taotleda kõik eelpool nimetatud tööealiste inimeste sihtgrupid, siis teenust osutatakse vaid neile, kelle rehabilitatsioonivajadus on hinnatud ja tuvastatud SRT vajadus. Tööealise inimese rehabilitatsioonivajadust hindab SKA  juhtumikorraldaja.

Rehabilitatsiooniteenuse vajadust hinnatakse eraldi puude tuvastamisest.

Tööealise inimese puude tuvastamise kohta saad soovi korral lugeda siit. 
 

Pane tähele

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saad ainult sel juhul, kui sinu rehabilitatsioonivajadust on hinnatud ja teenusevajadus kindlaks tehtud.

Rehabilitatsiooniteenuse vajadust hinnatakse eraldi puude tuvastamisest.

 

Sinu sammud SRT teenusel

 

  1. Sul on eelnevalt hinnatud töövõime ulatus või määratud puude raskusaste või töövõime kaotuse protsent
  2. Esitad SKA-le rehabilitatsiooniteenuse taotluse
  3. SKA hindab sinu rehabilitatsioonivajadust
  4. SKA väljastab suunamisotsuse
  5. Võid jääda teenuse järjekorda kuni 1 aastaks
  6. Järjekorra saabumisel saadab SKA sulle teate, et võid pöörduda teenuseosutaja poole
  7. Pöördud SRT osutaja poole ja lepid kokku teenuse saamise aja
  8. Saad teenust vastavalt rehabilitatsiooniprogrammile, -plaanile või SKA tegevuskavale
  9. Teenuse osutaja koos sinuga hindab teenuse tulemuslikkust
  10. Annad teenuse osutajale kinnituse, milliseid teenuseid oled saanud 

 

Taotlemine

Teenust pead taotlema. Taotluse vormi leiad siit

Vormi täitmisel juhindu sellel olevatest selgitavatest tekstidest.

Enne SRT taotluse esitamist mõtle siiski järele, kas võid vajada SRT, st kas sul on terviseseisundist tulenevaid toimetulekupiiranguid, mida ei saa leevendada muude meetmetega. Abiks võib olla see joonis:

Taotlust on võimalik esitada mitmel erineval viisil. Kasuta endale sobivat:

  1. riigiportaalis eesti.ee. Loe juhendit riigiportaalis taotluse esitamiseks – Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine eesti.ee-s (452.9 KB, PDF) (PDF);
  2. digitaalselt allkirjastatud taotlus saada e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee;
  3. paberil allkirjastatud taotlus saada posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn;
  4. taotluse saad esitada ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses üle Eesti. Klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiad siit.

Juhul, kui sul on psüühikahäire, saad taotlemisel valida, millises sihtgrupis teenuse rahastamist taotled, kas:

  1. tööealiste psüühikahäirega isikute sihtgrupis (teenuste limiit kalendriaastas kuni 2325 eurot) või
  2. 16-aastaste ja vanemate puudega inimeste sihtgrupis (limiit kalendriaastas kuni 483 eurot või rehabilitatsiooniprogrammi alusel kuni 1000 eurot). 

Psüühikahäirete hulka kuuluvad ka vaimse arengu häired (intellektipuue), käitumis- ja sõltuvushäired.

 

Kui oled 16-18-aastane, aga sul on enne 2016. aastat koostatud (nn vana) kehtiv rehabilitatsiooniplaan, siis võid saada teenuseid endiselt laste[AN6] sihtgrupi reeglite alusel, kuid mitte kauem kui 31.12.2018. Sellisel juhul on siiski oluline, et rehabilitatsiooniplaani koostamise ajal kehtinud õigustatuse alustest vähemalt üks (kas puue või psüühikahäirega inimesel töövõime kaotus vähemalt 40 protsendi ulatuses) oleks praegu olemas.

Juhul, kui sa ei vasta ühelegi plaani koostamise ajal kehtinud õigustatuse alusele, ei ole võimalik kehtiva plaani alusel SRT saada. Sel juhul on sul järgmised võimalused:

  1. kui sul on tuvastatud puuduv töövõime, saad alati pöörduda SKAsse, kus hinnatakse sinu rehabilitatsioonivajadust. Vajaduse olemasolul saad SRT tööealiste sihtgrupi reeglite alusel;
  2. kui sul on tuvastatud puue või osaline töövõime, on erinevad võimalused sõltuvalt sellest, kas sa oled töövaldkonnas aktiivne või mitte. Juhul, kui sa ei tööta ega õpi ega ole töötuna arvele võetud, saad pöörduda SKAsse. Kui sa aga õpid, töötad või oled töötuna arvele võetud, siis võid pöörduda töötukassasse, kes aitab leida vajalikud teenused.

 

Menetlustähtaeg

Sinu SRT taotluse vaatame läbi ja teeme teenusele suunamise otsuse või suunamisest keeldumise otsuse 40 tööpäeva jooksul. Selle aja sisse mahub rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja otsuse tegemine.

Otsuse väljastame 10 tööpäeva jooksul pärast hindamist. 

 

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine

Enne 1. jaanuari 2016 suunasime kõik rehabilitatsiooniteenust taotlenud inimesed  rehabilitatsioonteenuse osutaja juurde, kus kõigile koostati rehabilitatsiooniplaan. Selleks kulus väga palju nii puudega inimese kui rehabilitatsioonispetsialistide aega ja raha. Samas ilmnes sageli, et inimene ei vajagi rehabilitatsiooniteenust, vaid hoopis muid teenuseid, näiteks taastusravi. Seega aitab rehabilitatsioonivajaduse hindamine välja selgitada, kes tõesti vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sh võib vajada ka rehabilitatsiooniplaani, kes vajab muid teenuseid. SRT osutaja juurde suunamisele eelneva rehabilitatsioonivajaduse hindamisega SKAs saame rohkem raha kasutada teenuste osutamiseks ja mitte plaanide koostamiseks ning leida kiiresti sulle vajalik abi.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus saad uut informatsiooni. Juhtumikorraldaja selgitab, mis on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk, millised spetsialistid teenuseid osutavad, missugune on sinu roll. Samuti abistab juhtumikorraldaja sobiva rehabilitatsiooniteenuse osutaja valikul. 

Oleme kogenud, et sageli inimesed ei tea, millised teenused erivajadusega inimesele üldse olemas on ning kuidas neid taotleda, ja jäävad seetõttu abita. Sellepärast juhtumikorraldaja selgitab sulle ka muude teenuste taotlemise võimalusi – näiteks KOV sotsiaalteenused, erihoolekandeteenused, tervishoiuteenused jm. 

Rehabilitatsioonivajaduse hindamisest kujuneb ka infopank riigile ehk teadmised selle kohta, millised on puudega inimeste vajadused ning milliseid teenuseid tuleb arendada. 

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise läbi teinud inimesed ise hindavad väga kõrgelt seda, et nad on saanud võimaluse oma olukorrast rääkida.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamist Sotsiaalkindlustusametis on vaja juhul, kui sul ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani.

Sinu rehabilitatsioonivajadust hindab juhtumikorraldaja, kes võtab sinuga ühendust ning lepite kokku aja ja koha kohtumiseks. Juhtumikorraldajate andmed leiad siit.

Üldjuhul toimub rehabilitatsioonivajaduse hindamine SKA klienditeeninduses, kus on selleks loodud privaatsust ja segamatut vestlust võimaldavad tingimused. Põhjendatud juhtudel, näiteks siis, kui sul on kohtumisele tulek puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu olulisel määral raskendatud, on võimalik, et juhtumikorraldaja tuleb sinu juurde koju, tervishoiu- või hoolekandeasutusse. Erivajadusest, mille tõttu sa ei saa tulla rehabilitatsioonivajaduse hindamisele SKAsse, teavita meid rehabilitatsiooniteenuse taotluses ja räägi juhtumikorraldajale, kui lepite kokku kohtumist. 

Hindamisele tulles varu aega kuni 2 tundi. Juhtumikorraldajaga kohtumisele võid tulla saatjaga – koos pereliikme, tugiisiku või sõbraga, kes sind tunneb ja saab aidata küsimustele vastamisel või lihtsalt julgustada oma probleemidest rääkima.

Juhtumikorraldaja kasutab hindamisel selleks välja töötatud küsimustikku, millega saad soovi korral eelnevalt tutvuda (eestikeelne küsimustik (1.42 MB, PDF), venekeelne küsimustik (1.13 MB, PDF)). Küsimustikku sa ei pea ise täitma, seda teeb juhtumikorraldaja.

Vestluse käigus küsib juhtumikorraldaja, millised on sinu terviseolukorrast tingitud raskused peamistes eluvaldkondades (tajumine, liikumine, enese eest hoolitsemine, suhtlemine, igapäevased toimingud kodus ja tööl/koolis ning ühiskonnaelus osalemine jne). Vajaduse korral kogub juhtumikorraldaja lisainfot teistelt sinu toetusvõrgustikku kuuluvatelt inimestelt, näiteks sinu pereliikmetelt, KOV sotsiaaltöötajalt, perearstilt, tööandjalt. 

Koos arutate läbi, kas sulle on vajalik SRT või vajad hoopis muud abi – nt KOV teenuseid, põhihariduse omandamisel tugiteenuseid koolis, taastusravi vm. 

Juhul, kui hindamise tulemusel selgub, et sa vajad SRT, selgitab juhtumikorraldaja välja, kas on olemas sulle sobiv rehabilitatsiooniprogramm või koostab sinu vajadustele vastava tegevuskava. Juhul, kui sinu olukord on väga keeruline, võib juhtumikorraldaja sind suunata rehabilitatsiooniplaani koostama – seda teeb rehabilitatsioonimeeskond.

  • Rehabilitatsiooniprogramm on sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühmale kokku pandud tegevuste pakett. Programmid võivad sisaldada nii ühele inimesele kui ka grupile mõeldud teenuseid. Sobiva programmi olemasolul ei koosta juhtumikorraldaja sulle tegevuskava ega rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaani.

Kinnitatud rehabilitatsiooniprogrammide kohta saad infot siit.

  • Tegevuskava on SRT osutamise  aluseks olev dokument, mille koostab SRT vajadust hindav SKA juhtumikorraldaja. Juhul, kui SRT vajaduse hindamisel on võimalik sinu rehabilitatsiooni eesmärk ja teenused kokku leppida, vormistab juhtumikorraldaja eesmärkide saavutamiseks tegevuskava. Tegevuskava olemasolul ei ole vaja koostada sulle rehabilitatsiooniplaani. Juhul, kui sinu vajadused on keerulisemad ning tegevuskava teha ei saa ja pakkuda ei ole ka sobivaid programme, suunab juhtumikorraldaja sind juba kogutud andmetega rehabilitatsioonimeeskonna juurde rehabilitatsiooniplaani koostama.
  • Rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsioonimeeskonna poolt ainult sulle koostatud põhjendatud hinnangute kokkuvõte koos soovitustega ja eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskavaga. 

 

Hindamise tulemusel võib selguda, et sa ei vaja rehabilitatsiooniteenust. 

Järgnevalt selgitame näidetega, miks sama haiguse või seisundiga (liigesevaevused) inimestest üks vajab rehabilitatsiooniteenust ja teine ei vaja.

Näide 1: inimesel on aastaid kestnud krooniline liigesehaigus, mis viimasel ajal ei ole süvenenud, ta ei ole saanud operatiivset ravi. On aastaid kasutanud rehabilitatsiooniteenust spaa-tüüpi asutustes, sh on omandanud talle koostatud võimlemiskavad ja saanud erinevaid nõustamisi. Saab hakkama igapäevaste toimingutega, sest kodukeskkond on kohandatud ja vajalikud abivahendid olemas. Inimene ise soovib rehabilitatsiooniteenust sellepärast, et saada ravi- või spaaprotseduure (massaaž, erinevad vannid, mudaravi, elektriravi, parafiinravi), millest ta on enda sõnul reaalset kasu saanud. 

Kirjeldatud juhul inimene ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest ta tuleb toime igapäevaeluga ja rehabilitatsiooniteenus tema toimetulekut ei suurendaks. Protseduurid, mida inimene endale vajalikuks peab, et kuulu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hulka.

 

Näide 2: aastaid kestnud krooniline liigesehaigus on pidevalt süvenenud, hiljuti on olnud operatsioon. Inimene ei saa oma igapäevaseid tegevusi endisel viisil jätkata ja tunneb sellepärast meeleolu alanemist ja hirmu hakkamasaamise ees. Kõige selle tõttu on toimetulek oluliselt halvenenud. Inimene ei ole ka teadlik kodukohandamise võimalustest ja erinevatest toimetulekut kergendavatest abivahenditest. Seetõttu ta vajab nõustamist, abivahendite ja kodukeskkonna kohandamise vajaduse hindamist, erinevate toimetulekuoskuste ja abivahendite kasutamise õpetamist. Seda pakub kompleksne rehabilitatsiooniteenus  füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenuse näol.

Sellisel juhul inimene tõenäoliselt vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest terviseseisund piirab igapäevaeluga hakkamasaamist oluliselt ja rehabilitatsiooniteenus võimaldab iseseisvat toimetulekut parandada.
 

Pane tähele

Rehabilitatsioonivajadust hindame igal inimesel eraldi, sest sama haiguse või seisundiga inimeste toimetulek on erinev.

Hindamisel lähtume sinu toimetulekust ja sinu vajadustest.

Juhtumikorraldaja saadab sulle hindamise tulemused koos otsusega.

Ülevaate hindamise käigust saad ka järgmiselt jooniselt.

Otsus

SRT eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus ehk lihtsamalt öeldes suunamisotsus kehtib kuni 2 aastat, kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev on otsuses märgitud.

Otsuse kehtivuse aja jooksul ei ole vaja otsust pikendada ega uuendada.

Juhul, kui rehabilitatsiooniplaan on koostatud enne 2016. aastat, teeme selle plaani alusel teenuste kasutamiseks otsuse kuni plaani kehtivuse lõpuni, aga mitte kauem kui 31. detsembrini 2018 ja mitte kauem kui kaheks aastaks. Juhul, kui SRT tulemuste hindamisel koos teenuse osutajaga leiate, et vajad SRT ka pärast 2018. aastat, tuleb esitada uus taotlus (vt Taotlemine).

Suunamisotsuse juurde kuulub lisa, milles on teenuste kaupa näidatud, kui suure summa eest kalendriaastas saad vajadusel teenuseid kasutada. 

Suunamisotsuse saadame sulle sinu valitud viisil, mille sa märkisid SRT taotluses. 

Koos otsusega saadame sulle SRT osutajate nimekirja, milles on kontaktandmed ja orienteeruvalt esimese vaba aja andmed.

 

SRT maksimaalne maksumus kalendriaastas

Tööealisel inimesel on võimalik saada SRT kalendriaastas kokku kuni 483 euro eest (teenuse maksimaalne maksumus kalendriaastas ehk aastalimiit). Juhul, kui teenust osutatakse programmina, on limiit kuni 1000 eurot kalendriaastas. 

Psüühikahäirega inimese aastalimiit on suurem – kuni 2325 eurot kalendriaastas. 

Üldise aastalimiidi sees on kehtestatud eraldi aastalimiit järgmistele teenustele:

  1. rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja -plaani koostamine;
  2. rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö;
  3. rehabilitatsioonitulemuste hindamine;
  4. füsioterapeudi teenus.

Ülejäänud teenuseid võid vajadusel kasutada kuni aastalimiidi täitumiseni.

Erandjuhtudel saame osaliselt tasuda SRT osutamisega kaasneva majutuse eest. Selle kohta saad täpsemalt lugeda siit (13.58 KB, DOCX).  

 

Järjekord

Vajadusel võime panna sind SRT järjekorda. Järjekorra kohta saad lugeda siit (12.38 KB, DOCX).

Väljaspool järjekorda suuname rehabilitatsiooniplaani koostama need psüühikahäirega inimesed, kes vajavad plaani ööpäevaringse erihooldusteenuse vajaduse tuvastamiseks. 

 

Vaide esitamine

Juhtumikorraldaja läheneb sinu olukorrale individuaalselt, hinnates seda, millised on sinu raskused, millist abi sa vajad ja millised on eesmärgid. Kui jõuate hindamise käigus tõdemuseni, et sa ei vaja sotsiaalset rehabilitatsiooni, siis juhtumikorraldaja sind rehabilitatsiooniteenusele ei suuna. Samas ei jäta juhtumikorraldaja soovitamata teisi vajalikke teenuseid ning vajadusel aitab ka nendeni jõuda, näiteks konsulteerib perearstiga, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga jm. See tähendab – kui juhtumikorraldaja on langetanud negatiivse otsuse sotsiaalse rehabilitatsiooni osas, annab ta sulle siiski mitmeid soovitusi, mida teha edasi ja saad neid soovitusi järgides vajalikku abi.

Juhul, kui siiski leiad, et otsus ei ole asjakohane, on sul võimalik esitada Sotsiaalkindlustusametile vaie. Vaide saad esitada 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. 

Vaide lahendame 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Juhul, kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, pikendame vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise kohta saadame teate vaide esitajale.

 

Teenuse osutaja poole pöördumine

 

Pane tähele!

Suunamisotsuse või järjekorra saabumise teate saamisel on sul 60 päeva aega, et saadud teenuse osutajate nimekirjast valida sobiv ja registreerida teenusele.

Selleks pöördu enda valitud teenuse osutaja poole kas telefoni või e-posti või posti teel või mine kohale ja lepi kokku teenuse alustamise aeg. Registreerimisel teata suunamisotsuse number, mis on kujul K000... – selle numbri järgi saab teenuse osutaja vaadata otsuse andmeid infosüsteemis.

Juhime tähelepanu, et sulle saadetud nimekirjas on iga teenuse osutaja põhitegevuskoha aadress. Kõikide teenuseosutajate muude tegevuskohtade ja vabade aegade osas leiad vajadusel infot küsida sinu teenusevajadust hindavalt juhtumikorraldajalt või teenuse osutajalt teenusele registreerimisel. 

Teekonda teenusele alates taotluse esitamisest kuni teenuse osutaja poole pöördumiseni saad vaadata jooniselt.

Teenuse osutamine

SRT osutaja osutab sulle teenust vastavalt suunamisotsusele kas rehabilitatsiooniprogrammina, tegevuskava või rehabilitatsiooniplaani alusel. Juhul, kui saad teenust rehabilitatsiooniplaani alusel, koostatakse sulle kõigepealt plaan. Teenuseid hakkad saama pärast plaani koostamist. 

Saad teenust otsuses märgitud ajavahemiku jooksul, mitte kauem. Puude või töövõimetuse otsuse kehtivuse lõppemine ei lõpeta teenuse osutamist, teenust võid vajadusel saada kuni suunamisotsuse kehtivuse lõpuni.

Osutatud teenuste kohta koostab teenuse osutaja andmestiku, kuhu märgib iga teenusekorra kohta kuupäeva, teenuse nime ja koodi, tundide arvu, spetsialisti nime ja eriala ning teenuse sisu kirjelduse. Hiljemalt teenuse lõppedes kannab teenuse osutaja andmestikku teenuse tulemuslikkuse ehk mõju hinnangu ja allkirjastab andmestiku. Sul on õigus paluda teenuse osutajalt andmestikku tutvumiseks igal ajal.

Teenuse arved peavad vastama andmestikule. Hiljemalt enne lõpuarve koostamist võtab teenuse osutaja sinult kinnituse, et oled andmestikus märgitud teenuseid saanud. 

Teenuse lõppedes teenuse osutaja hindab teenuse mõju sinu toimetulekule, st mõõdab teenuse tulemuslikkust. Teenuse mõju kirjeldab teenuse osutaja andmestikus. 

Juhul, kui said teenust rehabilitatsiooniplaani alusel, siis koostab teenuse osutaja rehabilitatsiooniplaani D-osa, kus kirjeldatakse plaani koostamisel seatud eesmärkide mõõdetavaid tulemusi, eesmärgi saavutamist soodustanud ja takistanud asjaolusid, antakse hinnang ja soovitused edaspidise rehabilitatsiooni-teenuse vajaduse ja muu abi vajaduse kohta. Plaani D-osa allkirjastavad vähemalt kaks spetsialisti. 

Teenust osutab üks teenuseosutaja, samaaegselt mitmelt teenuseosutajalt ei ole võimalik teenust saada. See tähendab, et SRT osutaja, kelle poole sa teenuse saamiseks pöördusid ja teenuse osutamises kokku leppisid, korraldab kõigi sulle vajalike rehabilitatsiooniteenuste osutamise. Sealjuures on tal võimalus kaasata teisi SRT osutajaid. Teenuste osutamist koordineerib see teenuse osutaja, kelle sa valisid, sul endal ei ole vaja suhelda mitme teenuseosutajaga.

Teenuse osutajat on võimalik vahetada, kui selleks on mõjuv põhjus – näiteks vahetasid elukohta. Juhul, kui on vaja teenuse osutajat vahetada, esita meile vabas vormis põhjendatud avaldus (12.16 KB, DOCX) teenuseosutaja vahetamiseks asutuse vahetamiseks, mitte rehabilitatsiooniteenuse taotlus. 

On oluline vahet teha, millise avalduse või taotluse esitad, sest asutuse vahetamise avalduse esitamisel saame sind suunata kohe teenust jätkama. Uue rehabilitatsioonitaotluse esitamisel võid jääda järjekorda, kui eelarves ei jätku raha koheseks teenuse eest tasumiseks.

 

Teenuse eest tasumine

SRT eest tasume teenuse osutajale kehtivates määrades. Selleks esitab teenuse osutaja meile iga kuu 7. kuupäevaks arve eelmises kalendrikuus osutatud teenuste eest. 

Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel koos  majutusega on majutuse hinna sisse arvestatud üks söögikord päevas, tavaliselt hommikusöök. Seetõttu pead arvestama, et lõuna- ja õhtusöögi eest tasud ise.

 

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus vanaduspensioni ealisele inimesele

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist ehk lihtsamalt öeldes rehabilitatsiooniteenusele suunamist Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) võib taotleda vanaduspensioniealine inimene, kellel on puue (määratud sügav, raske või keskmine puude raskusaste).

Kuigi SRT võivad taotleda kõik puudega inimesed, siis teenust saavad vaid need, kellel on tuvastatud rehabilitatsioonivajadus

Vanaduspensioniealise inimese rehabilitatsioonivajadust hindab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja.

Üleminekuperioodil ehk aastatel 2016-2018 osutatakse teenust ka enne 1. jaanuari 2016 koostatud ja kehtiv rehabilitatsiooniplaani (nn vana rehabilitatsiooniplaan) alusel kuni plaani kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2018. Vana plaani olemasolul võid saada teenust selle alusel ja juhtumikorraldaja sinu rehabilitatsioonivajadust ei hinda.
 

Pane tähele

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saad ainult sel juhul, kui sinu rehabilitatsioonivajadust on hinnatud ja teenusevajadus kindlaks tehtud.

Rehabilitatsiooniteenuse vajadust hinnatakse eraldi puude tuvastamisest.

Vanaduspensioniealise inimese puude tuvastamise kohta saad soovi korral lugeda siit

 

Sinu sammud SRT teenusel

  1. Sul on eelnevalt määratud puude raskusaste
  2. Esitad SKA-le rehabilitatsiooniteenuse taotluse
  3. SKA hindab sinu rehabilitatsioonivajadust
  4. SKA väljastab suunamisotsuse
  5. Võid olla teenuse järjekorras kuni 1 aasta
  6. Järjekorra saabumisel saadab SKA sulle teate, et võid pöörduda teenuseosutaja poole
  7. Pöördud SRT osutaja poole ja lepid kokku teenuse saamise aja
  8. Saad teenust vastavalt rehabilitatsiooniprogrammile, -plaanile või SKA tegevuskavale
  9. Teenuse osutaja koos sinuga hindab teenuse tulemuslikkust

Annad teenuse osutajale kinnituse, milliseid teenuseid oled saanud 

 

Taotlemine

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust pead taotlema. Taotluse vormi leiad siit

Vormi täitmisel juhindu sellel olevatest selgitavatest tekstidest.

Enne SRT taotluse esitamist mõtle siiski järele, millist abi sa tegelikult vajad. Sageli ei ole selleks rehabilitatsiooniteenus, vaid hoopis muu abi – nt abivahend, taastusravi või kohaliku omavalitsuse teenused (nt tugiisiku teenus, koduhooldusteenus, sotsiaaltransport vm). 

SRT võib vajalik olla sel juhul, kui sul on mitmeid terviseseisundist tulenevaid toimetulekupiiranguid, mida ei saa leevendada muude meetmetega. Abiks võib olla see joonis:

 

Taotlust on võimalik esitada mitmel erineval viisil. Kasuta endale sobivat:

  1. riigiportaalis eesti.ee. Loe juhendit riigiportaalis taotluse esitamiseks – Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine eesti.ee-s (452.9 KB, PDF) (PDF);
  2. digitaalselt allkirjastatud taotlus saada e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee;
  3. paberil allkirjastatud taotlus saada posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn;
  4. taotluse saad esitada ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses üle Eesti. Klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiad siit.

 

Menetlustähtaeg

Sinu SRT taotluse vaatame läbi ja teeme teenusele suunamise otsuse või suunamisest keeldumise otsuse 40 tööpäeva jooksul. Selle aja sisse mahub rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja otsuse tegemine.

Otsuse väljastame 10 tööpäeva jooksul pärast hindamist. 

 

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine

Enne 1. jaanuari 2016 suunasime kõik rehabilitatsiooniteenust taotlenud inimesed  rehabilitatsioonteenuse osutaja juurde, kus kõigile koostati rehabilitatsiooniplaan. Selleks kulus väga palju nii puudega inimese kui rehabilitatsioonispetsialistide aega ja raha. Samas ilmnes sageli, et inimene ei vajagi rehabilitatsiooniteenust, vaid hoopis muid teenuseid, näiteks taastusravi. Seega aitab rehabilitatsioonivajaduse hindamine välja selgitada, kes tõesti vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sh võib vajada ka rehabilitatsiooniplaani, kes vajab muid teenuseid. SRT osutaja juurde suunamisele eelneva rehabilitatsioonivajaduse hindamisega saame rohkem raha kasutada teenuste osutamiseks ja mitte plaanide koostamiseks ning leida kiiresti sulle vajalik abi.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus saad uut informatsiooni. Juhtumikorraldaja selgitab, mis on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk, millised spetsialistid teenuseid osutavad, missugune on sinu roll. Samuti abistab juhtumikorraldaja sobiva rehabilitatsiooniteenuse osutaja valikul. 

Oleme kogenud, et sageli inimesed ei tea, millised teenused üldse olemas on ning kuidas neid taotleda, ja jäävad seetõttu abita. Sellepärast juhtumikorraldaja selgitab sulle ka muude teenuste taotlemise võimalusi – näiteks KOV sotsiaalteenused, erihoolekandeteenused, tervishoiuteenused. 

Rehabilitatsioonivajaduse hindamisest kujuneb ka infopank riigile ehk teadmised selle kohta, millised on puudega inimeste vajadused ning milliseid teenuseid tuleb arendada. 

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise läbi teinud inimesed ise hindavad väga kõrgelt seda, et nad on saanud võimaluse oma olukorrast rääkida.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamist Sotsiaalkindlustusametis on vaja juhul, kui sul ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani.

Sinu rehabilitatsioonivajadust hindab juhtumikorraldaja, kes võtab sinuga ühendust ning lepite kokku aja ja koha kohtumiseks. Juhtumikorraldajate andmed leiad siit.

Üldjuhul toimub rehabilitatsioonivajaduse hindamine SKA klienditeeninduses, kus on selleks loodud privaatsust ja segamatut vestlust võimaldavad tingimused. Põhjendatud juhtudel, näiteks siis, kui sul on kohtumisele tulek puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu olulisel määral raskendatud, on võimalik, et juhtumikorraldaja tuleb sinu juurde koju, tervishoiu- või hoolekandeasutusse. Erivajadusest, mille tõttu sa ei saa tulla rehabilitatsioonivajaduse hindamisele SKAsse, teavita meid rehabilitatsiooniteenuse taotluses ja räägi juhtumikorraldajale, kui lepite kokku kohtumist. 

Hindamisele tulles varu aega kuni 2 tundi. Juhtumikorraldajaga kohtumisele võid tulla saatjaga – koos pereliikme, tugiisiku või sõbraga, kes sind tunneb ja saab aidata küsimustele vastamisel või lihtsalt julgustada oma probleemidest rääkima.

Juhtumikorraldaja kasutab hindamisel selleks välja töötatud küsimustikku, millega saad soovi korral eelnevalt tutvuda (eestikeelne küsimustik (1.42 MB, PDF), venekeelne küsimustik (1.13 MB, PDF)). Küsimustikku sa ei pea ise täitma, seda teeb juhtumikorraldaja.

Vestluse käigus küsib juhtumikorraldaja, millised on sinu terviseolukorrast tingitud raskused peamistes eluvaldkondades (tajumine, liikumine, enese eest hoolitsemine, suhtlemine, igapäevased toimingud kodus ja tööl/koolis ning ühiskonnaelus osalemine jne). Vajaduse korral kogub juhtumikorraldaja lisainfot teistelt sinu toetusvõrgustikku kuuluvatelt inimestelt, näiteks sinu pereliikmetelt, KOV sotsiaaltöötajalt, perearstilt, tööandjalt. 

Koos arutate läbi, kas sulle on vajalik SRT või vajad hoopis muud abi – nt KOV teenuseid või taastusravi. 

Juhul, kui hindamise tulemusel selgub, et sa vajad SRT, selgitab juhtumikorraldaja välja, kas on olemas sulle sobiv rehabilitatsiooniprogramm või koostab sinu vajadustele vastava tegevuskava. Juhul, kui sinu olukord on väga keeruline, võib juhtumikorraldaja sind suunata rehabilitatsiooniplaani koostama – seda teeb rehabilitatsioonimeeskond.

  • Rehabilitatsiooniprogramm on sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühmale kokku pandud tegevuste pakett. Programmid võivad sisaldada nii ühele inimesele kui ka grupile mõeldud teenuseid. Sobiva programmi olemasolul ei koosta juhtumikorraldaja sulle tegevuskava ega rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaani. 

Kinnitatud rehabilitatsiooniprogrammide kohta saad infot sii (15.36 KB, DOCX)t.

  • Tegevuskava on SRT osutamise  aluseks olev dokument, mille koostab SRT vajadust hindav SKA juhtumikorraldaja. Juhul, kui SRT vajaduse hindamisel on võimalik sinu rehabilitatsiooni eesmärk ja teenused kokku leppida, vormistab juhtumikorraldaja eesmärkide saavutamiseks tegevuskava. Tegevuskava olemasolul ei ole vaja koostada sulle rehabilitatsiooniplaani. Juhul, kui sinu vajadused on keerulisemad ning tegevuskava teha ei saa ja pakkuda ei ole ka sobivaid programme, suunab juhtumikorraldaja sind juba kogutud andmetega rehabilitatsioonimeeskonna juurde rehabilitatsiooniplaani koostama.
  • Rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsioonimeeskonna poolt spetsiaalselt sulle koostatud põhjendatud hinnangute kokkuvõte koos soovitustega ja eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskavaga. 

 

Hindamise tulemusel võib selguda, et sa ei vaja rehabilitatsiooniteenust. 

Järgnevalt selgitame näidetega, miks sama haiguse või seisundiga (liigesevaevused) inimestest üks vajab rehabilitatsiooniteenust ja teine ei vaja.

Näide 1: inimesel on aastaid kestnud krooniline liigesehaigus, mis viimasel ajal ei ole süvenenud, ta ei ole saanud operatiivset ravi. On aastaid kasutanud rehabilitatsiooniteenust spaa-tüüpi asutustes, sh on omandanud talle koostatud võimlemiskavad ja saanud erinevaid nõustamisi. Saab hakkama igapäevaste toimingutega, sest kodukeskkond on kohandatud ja vajalikud abivahendid olemas. Inimene ise soovib rehabilitatsiooniteenust sellepärast, et saada ravi- või spaaprotseduure (massaaž, erinevad vannid, mudaravi, elektriravi, parafiinravi), millest ta on enda sõnul reaalset kasu saanud. 

Kirjeldatud juhul inimene ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest ta tuleb toime igapäevaeluga ja rehabilitatsiooniteenus tema toimetulekut ei suurendaks. Protseduurid, mida inimene soovib, et kuulu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hulka.

Näide 2: aastaid kestnud krooniline liigesehaigus on pidevalt süvenenud, hiljuti on olnud operatsioon. Inimene ei saa oma igapäevaseid tegevusi endisel viisil jätkata ja tunneb sellepärast meeleolu alanemist ja hirmu hakkamasaamise ees. Kõige selle tõttu on toimetulek oluliselt halvenenud. Inimene ei ole ka teadlik kodukohandamise võimalustest ja erinevatest toimetulekut kergendavatest abivahenditest. Seetõttu ta vajab nõustamist, abivahendite ja kodukeskkonna kohandamise vajaduse hindamist, erinevate toimetulekuoskuste ja abivahendite kasutamise õpetamist. Seda pakub kompleksne rehabilitatsiooniteenus  füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenuse näol.

Sellisel juhul inimene tõenäoliselt vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, sest terviseseisund piirab igapäevaeluga hakkamasaamist oluliselt ja rehabilitatsiooniteenus võimaldab iseseisvat toimetulekut parandada.

 

 

Pane tähele

Rehabilitatsioonivajadust hindame igal inimesel eraldi, sest sama haigusega või seisundiga inimeste toimetulek on erinev.

Hindamisel lähtume sinu toimetulekust ja sinu vajadustest.

Juhtumikorraldaja saadab sulle hindamise tulemused koos otsusega.

Ülevaate hindamise käigust saad ka sellelt jooniselt:

 

Otsus

SRT eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus ehk lihtsamalt öeldes suunamisotsus kehtib kuni 2 aastat, kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev on otsuses märgitud.

Otsuse kehtivuse aja jooksul ei ole vaja otsust pikendada ega uuendada.

Juhul, kui rehabilitatsiooniplaan on koostatud enne 2016. aastat, teeme selle plaani alusel teenuste kasutamiseks otsuse kuni plaani kehtivuse lõpuni, aga mitte kauem kui 31. detsembrini 2018 ja mitte kauem kui kaheks aastaks. Juhul, kui SRT tulemuste hindamisel koos teenuse osutajaga leiate, et vajad SRT ka pärast 2018. aastat, tuleb esitada uus taotlus (vt Taotlemine).

Suunamisotsuse juurde kuulub lisa, milles on teenuste kaupa näidatud, kui suure summa eest saad kalendriaastas teenuseid kasutada. 

Suunamisotsuse saadame sulle sinu valitud viisil, mille sa märkisid SRT taotluses. Otsuse saad 10 tööpäeva jooksul pärast hindamist.

Koos otsusega saadame SRT osutajate nimekirja, milles on kontaktandmed ja orienteeruvalt esimese vaba aja andmed. 

 

SRT maksimaalne maksumus kalendriaastas

Vanaduspensioniealisel inimesel on võimalik saada SRT kalendriaastas kokku kuni 483 euro eest (teenuse maksimaalne maksumus kalendriaastas ehk aastalimiit). Juhul, kui teenust osutatakse programmina, on limiit kuni 1000 eurot. 

Üldise aastalimiidi sees on kehtestatud eraldi aastalimiit järgmistele teenustele:

  1. rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja -plaani koostamine;
  2. rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö;
  3. rehabilitatsioonitulemuste hindamine;
  4. füsioterapeudi teenus.

Ülejäänud teenuseid võid vajadusel kasutada kuni aastalimiidi täitumiseni.

Erandjuhtudel saame osaliselt tasuda SRT osutamisega kaasneva majutuse ees. Selle kohta saad täpsemalt lugeda siit (13.58 KB, DOCX).  

 

Järjekord

Vajadusel võime panna sind SRT järjekorda. Järjekorra kohta saad lugeda siit (12.38 KB, DOCX).

Väljaspool järjekorda suuname rehabilitatsiooniplaani koostama need psüühikahäirega inimesed, kes vajavad plaani ööpäevaringse erihooldusteenuse vajaduse tuvastamiseks. 

 

Vaide esitamine

Juhtumikorraldaja läheneb sinu olukorrale individuaalselt, hinnates seda, millised on sinu raskused, millist abi sa vajad ja millised on eesmärgid. Kui jõuate hindamise käigus tõdemuseni, et sa ei vaja sotsiaalset rehabilitatsiooni, siis juhtumikorraldaja sind rehabilitatsiooniteenusele ei suuna. Samas ei jäta juhtumikorraldaja soovitamata teisi vajalikke teenuseid ning vajadusel aitab ka nendeni jõuda, näiteks konsulteerib perearstiga, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga jm. See tähendab – kui juhtumikorraldaja on langetanud negatiivse otsuse sotsiaalse rehabilitatsiooni osas, annab ta sulle siiski mitmeid soovitusi, mida teha edasi ja saad neid soovitusi järgides vajalikku abi.

Juhul, kui siiski leiad, et otsus ei ole asjakohane, on sul võimalik esitada Sotsiaalkindlustusametile vaie. Vaide saad esitada 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. 

Vaide lahendame 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Juhul, kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, pikendame vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise kohta saadame teate vaide esitajale.

 

Teenuse osutaja poole pöördumine

 

Pane tähele!

Suunamisotsuse või järjekorra saabumise teate saamisel on sul 60 päeva aega, et saadud teenuse osutajate nimekirjast valida sobiv ja registreerida teenusele.

Selleks pöördu enda valitud teenuse osutaja poole kas telefoni või e-posti või posti teel või mine kohale ja lepi kokku teenuse alustamise aeg. Registreerimisel teata suunamisotsuse number, mis on kujul K000... – selle numbri järgi saab teenuse osutaja vaadata otsuse andmeid infosüsteemis.

Juhime tähelepanu, et sulle saadetud nimekirjas on iga teenuse osutaja põhitegevuskoha aadress. Kõikide teenuseosutajate muude tegevuskohtade ja vabade aegade osas saad küsida sinu teenusevajadust hindavalt juhtumikorraldajalt või teenuse osutajalt teenusele registreerimisel.

Teekonda teenusele alates taotluse esitamisest kuni teenuse osutaja poole pöördumiseni saad vaadata jooniselt:

 

Teenuse osutamine

SRT osutaja osutab sulle teenust vastavalt suunamisotsusele kas rehabilitatsiooniprogrammina, tegevuskava või rehabilitatsiooniplaani alusel. 

Juhul, kui saad teenust rehabilitatsiooniplaani alusel, koostatakse sulle kõigepealt plaan. Teenuseid hakkad saama pärast plaani koostamist.

Saad teenust otsuses märgitud ajavahemiku jooksul, mitte kauem. Puude otsuse kehtivuse lõppemine ei lõpeta teenuse osutamist, teenust võib vajadusel saada kuni suunamisotsuse kehtivuse lõpuni.

Osutatud teenuste kohta koostab teenuse osutaja andmestiku, kuhu märgib iga teenusekorra kohta kuupäeva, teenuse nime ja koodi, tundide arvu, spetsialisti nime ja eriala ning teenuse sisu kirjelduse. Hiljemalt teenuse lõppedes kannab teenuse osutaja andmestikku teenuse tulemuslikkuse ehk mõju hinnangu ja allkirjastab andmestiku. Sul on õigus paluda teenuse osutajalt andmestikku tutvumiseks igal ajal.

Teenuse arved peavad vastama andmestikule. Hiljemalt enne lõpuarve koostamist võtab teenuse osutaja sinult kinnituse, et oled andmestikus märgitud teenuseid saanud. 

Teenuse lõppedes teenuse osutaja hindab teenuse mõju sinu toimetulekule, st mõõdab teenuse tulemuslikkust. Teenuse mõju kirjeldab teenuse osutaja andmestikus. 

Juhul, kui said teenust rehabilitatsiooniplaani alusel, siis koostab teenuse osutaja rehabilitatsiooniplaani D-osa, kus kirjeldatakse plaani koostamisel seatud eesmärkide mõõdetavaid tulemusi, eesmärgi saavutamist soodustanud ja takistanud asjaolusid, antakse hinnang ja soovitused edaspidise rehabilitatsiooni-teenuse vajaduse ja muu abi vajaduse kohta. Plaani D-osa allkirjastavad vähemalt kaks spetsialisti. 

Teenust osutab üks teenuseosutaja, samaaegselt mitmelt teenuseosutajalt ei ole võimalik teenust saada. See tähendab, et SRT osutaja, kelle poole sa teenuse saamiseks pöördusid ja teenuse osutamises kokku leppisid, korraldab kõigi sulle vajalike rehabilitatsiooniteenuste osutamise. Sealjuures on tal võimalus kaasata teisi SRT osutajaid. Teenuste osutamist koordineerib see teenuse osutaja, kelle sa valisid, sul endal ei ole vaja suhelda mitme teenuseosutajaga.

Teenuse osutajat on võimalik vahetada, kui selleks on mõjuv põhjus – näiteks vahetasid elukohta. Juhul, kui on vaja teenuse osutajat vahetada, esita meile vabas vormis põhjendatud avaldus (12.16 KB, DOCX) teenuseosutaja vahetamiseks, mitte rehabilitatsiooniteenuse taotlus. 

On oluline vahet teha, millise avalduse või taotluse esitad, sest asutuse vahetamise avalduse esitamisel saame sind suunata kohe teenust jätkama. Uue rehabilitatsioonitaotluse esitamisel võid jääda järjekorda, kui eelarves ei jätku raha koheseks teenuse eest tasumiseks.

 

Teenuse eest tasumine

SRT eest tasume teenuse osutajale kehtivates määrades. Selleks esitab teenuse osutaja meile iga kuu 7. kuupäevaks arve eelmises kalendrikuus osutatud teenuste eest. 

Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel koos majutusega on majutuse hinna sisse arvestatud üks söögikord päevas, tavaliselt hommikusöök. Seetõttu pead arvestama, et lõuna- ja õhtusöögi eest tasud ise.

 

Riigilõivude kontonumbrid

Riigikassa riigilõivude kontod (rehabilitatsiooni- ja hoolekandeteenuste osutamiseks):

SEB pank IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011, saaja Rahandusministeerium, viitenumber 2900082414

Swedbank IBAN EE93 2200 2210 2377 8606, saaja Rahandusministeerium, viitenumber 2900082414

Lisainfo