Sa oled siin

Puude tuvastamine

 

Puude taotlemine ja tuvastamine

Puude tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse saamiseks esita meile taotlus.

Taotlust on sul võimalik:

Kui vajad abi taotluse täitmisel, siis meie klienditeenindajad aitavad sind.

Taotluse võib sinu eest täita ka sinu pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi teine. Sel juhul vajame taotlusele lisaks sinu allkirjale ka sind abistanud isiku allkirja. Kui taotluse allkirjastab üksnes sinu abistaja, siis tuleb taotlusele lisada volitust tõendav dokument. Volitus võib olla nii lihtkirjalik kui notariaalselt kinnitatud.

Taotluses soovime teada saada, kuidas saad hakkama oma igapäevaste toimingutega ning kas ja kui palju vajad abi, juhendamist või järelevalvet.

Meelespea taotluse täitmisel!

Sinu arvamus on oluline, seega taotlust täites:

  • varu täitmiseks piisavalt aega (1–1,5 tundi või rohkem);
  • täpsusta oma valitud vastuseid, välja arvatud juhul, kui probleem puudub;
  • hinda oma hakkamasaamist koos abivahendiga;
  • kirjelda oma seisundit ja võimekust, arvestades oma igapäevategevusi ning toimetulekut. Kui seisund on muutlik – ühel päeval tuled paremini toime, teisel halvemini – kirjelda ka seda asjaolu taotlusel.

Puude tuvastamisse kaasame ekspertarsti, kes annab hinnangu sinu tervislikule seisundile, võttes arvesse taotluse ja sinu pere- või raviarstilt saadud terviseandmeid. Puude otsuse teeme dokumentide alusel, sina ekspertarstiga kohtuma ei pea.
Tuvastatud puue kehtib teatud ajani ja korduvekspertiisi tähtaja märgime otsusele. Korduvekspertiisi tähtaeg on periood, mille jooksul tuleb sul esitada uus taotlus. See tähtaeg on sinu kehtiva puude lõppemisele eelneva kuu 5.–20.kuupäev.

Näide. Kui sinu puude otsus kehtib kuni 28.02.2017, siis sinu korduvekspertiisi tähtaeg on 02.–17.01.2017.

1. jaanuarist 2017 on korduvekspertiisi aeg määratletud teisiti – sul tuleb esitada taotlus 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva puudeotsuse lõpukuupäeva.

Näide. Kui sinu puude otsus kehtib kuni 31.05.2017, siis sinu korduvekspertiisi tähtaeg on 21.03.2017 kuni 31.05.2017

 

Puude tuvastamisest üldiselt

Puude tuvastamise aluseks on raviarstide poolt uuringute ja diagnoosidega kinnitatud keha funktsioonide kõrvalekalded, mille tõttu inimese hakkamasaamine on tavaolukorras raskendatud, piiratud või takistatud (nn dokumendipõhine hindamine).

Puude tuvastamise ekspertiisil hinnatakse inimese toimetulekut tervikuna, st arvesse võetakse kõik piiranguid põhjustavad kõrvalekalded, mis võivad üksteist võimendada.

Puude liik (nt liikumispuue, nägemispuue jne) kujuneb suurima kõrvalekaldega keha struktuuri või funktsiooni järgi. Kui piirangud esinevad mitme keha struktuuri või funktsiooni osas, tuvastatakse puude raskusaste neist igaühes eraldi.

Puude raskusastet (keskmine, raske, sügav) hinnatakse samuti igas valdkonnas (liikumine, nägemine, psüühika jne) eraldi

Kui on tuvastatud puue, siis see ei tähenda alati, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Rehabilitatsiooni vajadust hinnatakse eraldi. Sotsiaalne rehabilitatsioon sisaldab alati mitmeid erinevaid teenuseid - kui vajadus on ainult ühe teenuse järele (nt ainult logopeedi teenus, ainult füsioterapeudi teenus), siis ei ole tegemist sotsiaalse rehabilitatsiooni vajadusega.

Vanusegrupi muutumisel ei pea tulema sama raskusastmega puue. Puude tuvastamise alused on erinevad laps->tööealine, tööealine->vanaduspensioniealine.

Puude periood

Lühiajaline toimetuleku piirang - puue 6 kuuks või 1 aastaks:
  • pärast traumat või haiglaravi (nt pärast puusaliigese proteesimist, pärast südamelihase infarkti jne).
Püsivaid osalus- ja soorituspiiranguid põhjustavad funktsioonihäired:
  • puude periood sõltub ekspertiisi käigus antud hinnangust – arvestades seisundi senise kuluga hinnatakse, millise aja möödudes on vajalik seisundi uus hindamine raviarstide poolt ja uus ekspertiis;
  • Tulenevalt kehtivast seadusandlusest tuvastatakse lastel puue maksimaalselt 3 aastaks, tööealistel ja vanaduspensioniealistel isikutel kuni 5 aastaks.

Paranemine ja piirangute vähenemine:

  • puude perioodi valikul arvestatakse seisundi senise kulu ja tõenäolise prognoosiga, st paranemise tõenäosusega või selle puudumisega;
  • korduval puude taotlemisel, kui inimene on piiranguid põhjustanud ägedast haigusest või vigastusest paranenud või taastunud, või on krooniline haigus raviga ohjatud (remissioonis) ja piirangud on kerged või esinevad aegajalt, siis üldjuhul puuet ei tuvastata.

 

Näiteid puude tuvastamisest

  • Näide 1A: Neerukasvaja korral on eemaldatud üks neer, haigus on kontrolli all, teine neer töötab normaalselt - puuet ei tuvastata, kuna ei esine püsiva iseloomuga funktsioonipiirangut.
  • Näide 1B: Neerupuudulikkuse tõttu rakendatakse dialüüsravi - inimene on mitu päeva nädalas ravi tõttu voodirežiimil - tuvastatakse puue.
  • Näide 2A: Kõrge vererõhu tõttu on pidev ravivajadus, koormustesti tulemused on normis või koormustaluvus on kergelt alanenud (st raske füüsiline pingutus on vastunäidustatud) - puuet ei tuvastata.
  • Näide 2B: Esineb südamepuudulikkus, ravile mittealluvad rütmihäired ja pärgarterite umbumise risk, koormustaluvus on oluliselt alanenud (st hingeldus võib tekkida kergel koormusel ja isegi kõnelemisel, kergel pingutusel on valud südame piirkonnas jne) - tuvastatakse puue.
  • Näide 3A: Lapsel on diagnoositud astma, arst on määranud baasraviks inhalatsioonravi 2 korda päevas, ägenemisi on harva ja need lahenevad hooraviga kiiresti, muul ajal saab laps olla aktiivne - haigus on raviga kontrollitav ja puuet ei tuvastata.
  • Näide 3B: Lapsel on astma, tarvitab regulaarselt püsiravi, selle foonil on ägenemised mitu korda nädalas või mitu korda samal päeval, hooravi leevendab seisundit vaid lühemaks perioodiks või kaasneb ravile halvasti alluv või mittealluv nahalööve - tuvastatakse puue.
  • Näide 4A: Täiskasvanul on diagnoositud suhkrutõve, mis on tablettraviga või kombineeritud raviga rahuldavalt ohjatud - üldjuhul puuet ei tuvastata (hindamise aluseks on haiguse kompensatsioon raviga selle kulu põhjal viimase 6 kuu jooksul).
  • Näide 4B: Lapsel on insuliinravi vajadusega suhkurtõbi - puue tuvastatakse või ei tuvastata individuaalselt kaalutluskriteeriumide alusel (haiguse kontroll raviga, senine kulg, dünaamika, prognoos, tüsistuste olemasolu, kaasuvate piiranguid põhjustavate või võimendavate tervisehäirete olemasolu)
 

Lapse puude tuvastamine

Puude tuvastamisel loeme lapseks kuni 15-aastased (kaasa arvatud) noorukid.

Kui taotled lapsele puuet, siis esita meile taotlus. Meie ekspertarst otsustab taotluse ning lapse raviarsti terviseandmete põhjal, kas ja millise raskusastmega puue lapsele määrata.

Puude otsuse tegemisel arvestame lapse

  • terviseseisundit ja tegevusvõimet;
  • abi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem eakohasest abivajadusest;
  • abi ja juhendamise vajadust, mis esineb hoolimata tehniliste abivahendite kasutamisest;
  • elukeskkonda;
  • rehabilitatsiooniplaani.

Puude periood: puue tuvastatakse lastel reeglina kestusega 6 kuud kuni 3 aastat, kuid mitte kauemaks kui 16 aastaseks (tööealiseks) saamiseni. Puude kestvuse määrab ekspertarst lähtuvalt lapse terviseseisundist ja selle muutumise prognoosist.
Muutumatu või progresseeruvalt halveneva püsiseisundiga, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega, võib alates kolmandast eluaastast puude tuvastata kuni 16 aastaseks (tööealiseks) saamiseni.

Puude tuvastamisel määrame selle raskusastme:

  • keskmine puue – laps vajab tervisliku seisundi tõttu abi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt kord nädalas;
  • raske puue – laps vajab tervisliku seisundi tõttu abi, juhendamist või järelevalvet iga päev;
  • sügav puue – laps vajab tervisliku seisundi tõttu abi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt.

Kui lapsel on puue tuvastatud, maksame iga kuu sotsiaaltoetust, mille määrad 2020. aastal on:

  • keskmise puudega lapsele 138,08 eurot kuus,
  • raske puudega lapsele 161,09 eurot kuus.
  • sügava puudega lapsele 241,64 eurot kuus

PS! Esmakordselt sotsiaaltoetust taotledes tuleb esitada taotlus. Kui sa ei ole koos puude taotlusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlust esitanud, siis toetuse saamiseks esita palun eraldi taotlus. Taotluse leiad meie blankettide lehelt sotsiaaltoetuste osast.
Üldjuhul ei ole korduval puude tuvastamisel vaja uut sotsiaaltoetuse taotlust esitada. Erandiks on olukorrad, kus toimub üleminek ühest sihtgrupist teise, näiteks puudega laps saab tööealiseks.

Näide 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni 25.05.2017. Isik saab tööealiseks (16+) 26.05.2017. Puude tuvastamise taotlus esitatakse 26.05.2017.
Puudega tööealise inim
ese toetuse maksmiseks on vaja esitada taotlus.

 

Puudega noorukil on õigus taotleda ka õppetoetust, mida maksame puudega mittetöötavale gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppijale, kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, 6.39–25.57 eurot kuus. Õppetoetus mittetöötavale puudega noorukile on mõeldud igakuise toetusena õppimise perioodiks, võimaldamaks kasutada eriõppevahendeid ja erikommunikatsioonivahendeid jms. Seda ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Õppetoetuse eesmärk on aidata kaasa puuetega inimeste haridustaseme tõstmisele.

Toetuse taotlemisel palume esitada järgmised dokumendid:

  • õppeasutuse teatis õppimise kohta, õpilaspilet või üliõpilaspilet, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist;
  • dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta.

Näide 2. Õppetoetusega võime hüvitada nii puudega inimesele kohandatud arvutiklaviatuuri ostu kui ka kütusekulu tšekke, kui õppur ei saa oma puudest tulenevalt kasutada ühistransporti.

Kui ühel kuul esitatud kuludokumendi või kuludokumentide summa on kuu limiidist suurem, siis hüvitatakse limiidist üle minev osa järgmistel kuudel – iga kuu 25.57 eurot kuni kulutuste hüvitamiseni või õppeaasta lõpuni.

Kui su lapsel on tuvastatud puue ja tal on raskusi, et eluga eakohaselt toime tulla, siis on sul võimalik taotleda lapsele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Rohkem infot sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta leiad siit.

Teenus aitab arendada lapse igapäevaseid eluga toimetulemise oskusi, toetab õppimist ja üldist hakkamasaamist.

Kui su laps vajab puude tõttu abivahendit, siis esita meile taotlus isikliku abivahendi kaardi saamiseks ning lisaks arsti tõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on kirjeldatud abivahendi vajalikkust. Isikliku abivahendi kaardiga saad abivahendi osta või üürida soodsamalt. Seejärel võid omal valikul ükskõik millisesse abivahendeid müüvasse või neid rentivasse ettevõttesse pöörduda. Rohkem infot abivahendite kohta leiad siit.

Alates 01.01.2018 saad oma õppelaenu kustutamist taotleda Sotsiaalkindlustusametis, kui sa kasvatad raske või sügava puudega last (kuni lapse 18-aastaseks saamiseni).

Õppelaenu kustutamist saab taotleda vaid üks laste vanematest. On oluline, et sa oled võtnud õppelaenu enne, kui sinu lapsel tuvastati raske või sügav puue.

     

    Puude tuvastamisel teavitab Sotsiaalkindlustusamet lapse rahvastikuregistri järgset kohalikku omavalitsust.

    Kui lapsel tuvastatakse puue, edastab Sotsiaalkindlustusamet lapse registrijärgsele kohalikule omavalitsusele lapse nime, isikukoodi, puude raskusastme ja liigi ning kontaktandmed.

    Andmete edastamise eesmärk on lihtsustada puudega laste peredele teabe saamist ning orienteerumist erinevate abi saamise võimaluste vahel.

    Lisainfo puudega laste info edastamise kohta

     

     

     

    Astmaga laps ja puude määramine

    Puude tuvastamisel astma diagnoosiga lapsel vaadatakse, kas esineb mingi püsiva iseloomuga ning ravi või ravimitega mitteohjatav funktsioonipiirang (näiteks pidev või sagedane hingamispuudulikkus või liikumispiirang) ja kas seisund põhjustab võrreldes lapse eakaaslastega suuremat kõrvalabi vajadust.

    Kaasajal on astma ravi sedavõrd efektiivne, et enamikel juhtudel on astmahoogude ärahoidmiseks piisav 1-2 korda päevas baasravi manustamisest ja laps saab tegeleda sportimisega ja olla muul viisil kehaliselt aktiivne – kehaline aktiivsus on vajalik hingamisfunktsiooni treenimiseks ning igapäevast mõõdukat füüsilist aktiivsust ei asenda harv füsioterapeudi teenus. Raviga ohjatud astma korral puuet ei tuvastata.

    Kui aga astmaga lapsel esinevad pediaatri poolt dokumenteeritud astmahood vaatamata baasravile või hood on sagedased (mitu korda nädalas või mitu korda samal päeval) ja hooravi leevendab seisundit vaid osaliselt või lühikeseks perioodiks – st vaatamata ravile on lapse füüsiline aktiivsus hingamisfunktsiooni kõrvalekalde tõttu piiratud ning ta vajab abistamist toimingutel, kus tema eakaaslased ei vaja – tuvastatakse lapsel puue. Puue tuvastatakse astma korral ka nendel juhtudel, kui kaasneb ravile raskesti alluv püsiv nahalööve.

    Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid on saanud ettevalmistuse astma diagnoosiga laste hindamiseks ja puude tuvastamiseks. Ekspertiisi käigus arvestatakse lapse vanuse, haiguse senise kulu, ravivajaduse, kaasuvate haiguste ja funktsioonihäirete ning raviarsti poolt kirjeldatud prognoosiga. Teeme ka koostööd perearstide ja pediaatritega.

    Oluline on teada, et:

    • astma esmasel diagnoosimisel ei tuvastata üldjuhul puuet enne 6 kuu möödumist – see aeg on vajalik, et pediaater kinnitaks diagnoosi ja välistaks teised võimalikud sarnaste sümptomitega haigused ning et oleks võimalik hinnata ravi tulemuslikkust;
    • lapse abistamine ravimite doseerimisel ja manustamisel mõned korrad päevas on eakohane kõrvalabi ja see ei ole puude tuvastamise aluseks;
    • astmaravimeid kompenseeritakse diagnoosipõhiste soodusmäärade alusel Eesti Haigekassa poolt ja ravivajadust ei loeta samuti puude tuvastamise aluseks;
    • kergetel juhtudel, kui ravivajadus ei ole pidev (pikad ravivabad perioodid, nt suviti), puuet ei tuvastata;
    • puude raskusaste sõltub esinevate funktsioonipiirangute ulatusest, astma põhjustab harva raske puude;
    • astmaga tuvastatakse nn „muu puue“ (muude funktsioonide kõrvalekalle), rasketel juhtudel mõnikord ka liikumispuue.

    Astmaga lapse puude määramise juhud

    Puue võidakse astma diagnoosiga lastel tuvastada juhtudel, kui:

    • on sagedased päevased ja/või öised ning kehalisel aktiivsusel tekivad astma sümptomid vaatamata regulaarsele ravile;
    • on astmahood ja ägenemised (vaatamata regulaarsele ravile), mis vajavad haiglaravi või EMO sagedamini kui 1 kord aastas;
    • laps on ägenemiste tõttu vajanud hormoonravi vähemalt kahel korral aastas;
    • kui kaasneb raske püsiv nahalööve, mis allub raskesti ravile;
    • kui kaasneb rohke rögaeritus;
    • kui kaasuvad muud raskendavad või regulaarset astma ravi piiravad või takistavad seisundid;
    • kui ülaltoodu on korrektselt haiguslugudes dokumenteeritud;
    • kui puue tuvastatakse mingist muust põhjusest tulenevalt ja astma ei ole peamine piiranguid põhjustav haigusseisund.

     

    Muutumatu või progresseeruvalt halveneva püsiseisundiga laps

    Lastel on siiani olnud puude tuvastamisel maksimaalne lubatud kestus 3 aastat. Erandina on alates 01.05.2020 võimalik lapse puude periood määrata kuni 16 aastaseks (tööealiseks) saamiseni, kui on alust tuvastada raske või sügav puue ning ekspertarsti hinnangu alusel on terviseseisund muutumatu või tõenäoliselt progresseeruvalt halvenev ning seisund ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.

    Muudatus ei puuduta neid lapsi, kellel on krooniline haigus pideva ravi vajadusega ja see ravi on olemas, kättesaadav ning kompenseerib tervisehäirest tulenevaid tegevuspiiranguid (näiteks: diabeet, astma, põletikulised liigeshaigused, atoopiline dermatiit, tsöliaakia jne), mistõttu piirangud iseseisval eakohasel hakkamasaamisel ei esine pidevalt või avalduvad kergel kujul. Samuti ei puuduta muudatus neid lapsi, kellel esinevad piirangud keskmisele puude raskusastmele vastavas ulatuses.

    Reeglina ei tuvastata puuet 16. eluaastani esimesel taotlemisel ja/või enne 3. eluaastat. Varases väikelapseeas ei ole alati võimalik piirangute ulatusele hinnangut anda.

    Harvikhaigusega laps, kellel ei esine tegevuspiiranguid puuet põhjustavas ulatuses

    Alates 01.05.2020 hakkab Sotsiaalkindlustusamet maksma toetust sotsiaalkaitseministri poolt kinnitatud nimekirjas toodud harvikhaigusega lastele. Luuakse erisus, mille järgi on võimalik toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellel puuduba alus puude tuvastamiseks. Loetellu lisatakse harvikhaigused, millega kaasnevad olulised tõendatud lisakulud (näiteks eritoit), mida teistest riigi vahenditest juba ei kaeta.

    Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise päevast. Sotsiaalkindlustusametil on tulenevalt igast individuaalsest juhtumist õigus otsustada toetuse määramise kestus, kuid maksimaalselt võib toetuse määrata kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse perioodi otsustab arstlik ekspertiis, võttes arvesse, kas terviseseisundist ja haigusest tulenevalt võib eeldada muutuseid lisakulude osas või mitte. Harvikhaiguse diagnoos peab olema kinnitatud eriarsti poolt ja tuginema objektiviseerivatel uuringutel.

    Makstava toetuse suurus on 630% sotsiaaltoetuse määrast, mis on 2020. aastal 161,09 eurot kuus. Harvikhaiguse toetust ei maksta tagasiulatuvalt, kui haigus on diagnoositud varem aga taotlust ei ole esitatud. Kui harvikhaigusega lapsel esinevad või kujunevad piirangud iseseisval hakkamasaamisel puuet põhjustavas ulatuses, tuvastatakse lapsel puue tegevuspiirangutele vastavas raskusastmes ja makstakse puudega lapse toetust. Korraga ei ole võimalik taotleda kahte toetust, mis tähendab, et samal ajal ei maksta puudega lapse toetust ja harvikhaiguse toetust. Harvikhaiguse diagnoosiga toetuse saamisel ei teki puudega isikule laienevaid õigused.

    Lapse seisundi muutumisest teavitamise kohustus

    Eesmärgiks on saada lisateavet lapse terviseolukorrast, selle muutumisest paremaks/halvemaks, et objektiivsemalt lapsel esinevaid piiranguid, puuet ja selle raskusastet hinnata.

    Teavitamiskohustus on igal isikul ja asutusel, kes vastavat informatsiooni omab.

    Lapse seisundi muutumise kohta info saamisel hindab Sotsiaalkindlustusamet, kas on vajalik uus puude tuvastamise ekspertiis.

    Teavitamiseks sobib kirjalik avaldus, kus peab olema toodud lapse nimi, isikukood ja muutunud seisundi kirjeldus.

     

       

       

      Tööealise inimese puude tuvastamine

      Puude tuvastamisel loeme tööealiseks inimeseks isiku 16. eluaastast kuni vanaduspensionikka jõudmiseni.

      Kui oled tööealine, siis võtame puude tuvastamisel arvesse seda, kuivõrd piiratud on sinu igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine. Puude tuvastame kolmes raskusastmes:

      • sügav puue – sinu igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
      • raske puue – sinu igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
      • keskmine puue – sinu igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

      Puude tuvastame kuni 5 aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioni eani.
      Puude otsuse tegemisel arvestame sinu terviseseisundiga ja selle muutumise prognoosiga ning kui on hinnatud ka su töövõimet, siis selle kestusega.

      Kui soovid puude tuvastamisega samaaegselt hinnata ka oma töövõimet, siis on sul võimalik esitada selleks ühistaotlus kas meile või töötukassale.
      Töövõime hindamise kohta leiad rohkem infot töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee.

      Ühistaotluse menetlemine algab töövõime hindamisega Töötukassas. Töötukassa kaasab töövõime hindamiseks ekspertarsti, kelle hinnangu alusel koostab töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest.

      Puude tuvastamise menetlus algab Sotsiaalkindlustusametis pärast seda kui Töötukassa on töövõime hindamise otsuse teinud.

      Puude tuvastamise otsuse teeme hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates töövõime hindamise otsuse saamisest. Puude tuvastamisel võtame aluseks Töötukassa ekspertarsti hinnangu sinu terviseseisundi kohta.

      Kui sa ei taotle puude tuvastamist koos töövõime hindamisega, siis annab sinu terviseseisundile hinnangu meie ekspertarst. Otsuse puude tuvastamise või mittetuvastamise kohta teeme hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemiseks vajalike andmete saamisest.

      Meist mitteolenevatel põhjustel võib menetlus pikeneda, näiteks:

      • kui sa ei ole käinud ammu oma arsti vastuvõtul ja andmed puude tuvastamiseks ei ole asjakohased ega piisavad;
      • kui e-tervise infosüsteemis olevad andmed ei ole piisavad otsuse tegemiseks ning vajame sinu arsti käest täiendavaid andmeid;
      • kui sinu arst ei ole edastanud terviseinfosüsteemi sinu terviseandmeid.

      Sellisel juhul võtame sinuga kindlasti ühendust ja teavitame menetluse pikenemise asjaoludest.

      Puude tuvastamise või mittetuvastamise otsusest teavitame sind vastavalt sinu soovile, kas:

      • e-postiga – saadetud pdf-vormingus dokumendi avamiseks on vaja Acrobat Reader vms tarkvara;
      • e-postiga krüpteeritult – avamiseks on vaja ID-kaarti, ID-kaardi lugejat ning DigiDoc tarkvara ja samuti Acrobat Reader vms tarkvara;
      • klienditeenindusest eelteavitusega e-posti või telefoni teel, et otsusele võib järele tulla;
      • liht- või tähtkirjaga taotluses märgitud elukoha aadressil.

       

      Puude taotlemine töövõimet välistava seisundi korral

      Alates 01.05.2020 on ühistaotluse korral lihtsustunud ka puude taotlemine. Eesmärgiks on vähendada väga raskes tervislikus seisundis oleva tööealise isiku või tema esindaja koormust puude tuvastamisel.

      Sarnaselt töövõime hindamise taotlusega, tuleb töövõimet välistavate seisundite korral ühistaotluse vormil ära täita ainult taotlusvormi I ja II osa. Välistava seisundi kinnitab ekspertarst ja selle olemasolu ei takista puude tuvastamist mõnes muus valdkonnas, kui seal esinevad piirangud (st ekspertarst hindab puude tuvastamisel kõiki valdkondi sõltumata sellest, kas on tuvastatud töövõimet välistav seisund või mitte). Töövõimet välistav seisund ei ole otseselt samastatav puudega, puude liigid ja raskusastmed tuvastatakse ekspertiisi käigus. Puude perioodi osas juhindume enamasti töövõime hindamisel määratud puuduva töövõime perioodiga.

      Töövõimet välistavad seisundid on:

      1. pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei ole võimalik rakendada;
      2. dialüüsravi;
      3. juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu;
      4. dementsus;
      5. mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng;
      6. püsivalt voodihaige (ööpäevaringne kõrvalabi vajadus).

      Puudega tööealiste inimeste sotsiaaltoetused

      Kui sul on tuvastatud puue, maksame sulle puude kehtivusaja lõpuni sotsiaaltoetust 16.62–53.70 eurot kuus, tulenevalt lisakulude määrast.

      Puudega tööealise inimese toetuse maksmisel läheme alates 1. jaanuarist 2017 järk-järgult üle uuele süsteemile:

      • toetuse suurus sõltub sinu puude raskusastmest ja valdkonnast, milles sul funktsiooni kaotus või kõrvalekalle esineb;
      • puudega tööealise inimese toetuse maksmisel võtame aluseks kõige suurema kõrvalekaldega funktsiooni.

      Uutele taotlejatele ja 1. jaanuarist 2017 ka korduvtaotlejatele maksame olenevalt puudest igakuist sotsiaaltoetust 28.64–53.70 eurot kuus.

        Puude raskusaste ja funktsiooni kõrvalekalle Kuu summa (euro)
        LIIKUMINE  
      1 Keskmise puudega, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle (161% sotsiaaltoetuste määrast) 41,17
      2 Raske puudega, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle (192% sotsiaaltoetuste määrast) 49,09
      3 Sügava puudega, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle (210% sotsiaaltoetuste määrast) 53,7
        NÄGEMINE  
      4 Keskmise puudega, nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (148% sotsiaaltoetuste määrast) 37,84
      5 Raske puudega, nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (183% sotsiaaltoetuste määrast) 46,79
      6 Sügava puudega, nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (210% sotsiaaltoetuste määrast) 53,7
        KEEL JA KÕNE  
      7 Keskmise puudega, keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle (112% sotsiaaltoetuste määrast) 28,64
      8 Raske puudega, keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle (136% sotsiaaltoetuste määrast) 34,78
      9 Sügava puudega, keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle (170% sotsiaaltoetuste määrast) 43,47
        KUULMINE  
      10 Keskmise puudega, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (118% sotsiaaltoetuste määrast) 30,17
      11 Raske puudega, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (140% sotsiaaltoetuste määrast) 35,8
      12 Sügava puudega, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (170% sotsiaaltoetuste määrast) 43,47
        VAIMNE HÄIRE  
      13 Keskmise puudega, vaimse funktsiooni kõrvalekalle (133% sotsiaaltoetuste määrast) 34,01
      14 Raske puudega, vaimse funktsiooni kõrvalekalle (163% sotsiaaltoetuste määrast) 41,68
      15 Sügava puudega, vaimse funktsiooni kõrvalekalle (190% sotsiaaltoetuste määrast) 48,58
        MUU (käeline tegevus, teadvusel püsimine ja enesehooldus)  
      16 Keskmise puudega, määruse § 9 lõigetes 3-7 nimetamata funktsiooni kõrvalekalle (142% sotsiaaltoetuste määrast) 36,31
      17 Raske puudega, määruse § 9 lõigetes 3-7 nimetamata funktsiooni kõrvalekalle (179% sotsiaaltoetuste määrast) 45,77
      18 Sügava puudega, määruse § 9 lõigetes 3-7 nimetamata funktsiooni kõrvalekalle (210% sotsiaaltoetuste määrast) 53,7
        VÕRDSELT MITU FUNKTSIOONIHÄIRET  
      19 Keskmise puudega, kellel on tuvastatud vähemalt kaks võrdse ulatusega määruse § 9 lõigetes 3–8 nimetatud funktsiooni kõrvalekallet ja need kõrvalekalded on suuremad teistest tuvastatud funktsiooni kõrvalekalletest (161% sotsiaaltoetuste määrast) 41,17
      20 Raske puudega, kellel on tuvastatud vähemalt kaks võrdse ulatusega määruse § 9 lõigetes 3–8 nimetatud funktsiooni kõrvalekallet ja need kõrvalekalded on suuremad teistest tuvastatud funktsiooni kõrvalekalletest (192% sotsiaaltoetuste määrast) 49,09
      21 Sügava puudega, kellel on tuvastatud vähemalt kaks võrdse ulatusega määruse § 9 lõigetes 3–8 nimetatud funktsiooni kõrvalekallet ja need kõrvalekalded on suuremad teistest tuvastatud funktsiooni kõrvalekalletest (210% sotsiaaltoetuste määrast) 53,7

      Enne 01.01.2017 määrasime sotsiaaltoetuse iga inimese individuaalse lisakulu protsendi alusel, st määravaks ei olnud, mis on puude raskusaste, vaid arvestatud lisakulu protsent. St keskmise puudega inimene võis saada maksimumtoetust ja sügava puudega inimene madalamat toetust jne.

      Siit siis ka erinevus eelneva sotsiaaltoetuse summa osas ja nüüd määratud summa osas. Seega kui puude raskusaste on jäänud tööealisel samaks, siis võib olla muutunud sotsiaaltoetuse suurus.

      PS! Esmakordselt sotsiaaltoetust taotledes tuleb esitada taotlus. Kui sa ei ole koos puude taotlusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlust esitanud, siis toetuse saamiseks esita palun eraldi taotlus. Taotluse leiad meie blankettide lehelt sotsiaaltoetuste osast.

      Üldjuhul ei ole korduval puude tuvastamisel vaja uut sotsiaaltoetuse taotlust esitada. Erandiks on olukorrad, kus toimub üleminek ühest sihtgrupist teise, näiteks puudega laps saab tööealiseks.

      Näide 1
      Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Puude tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitatakse 05.01.2017.
      Puudega tööealise inimese toetuse maksmise jätkamiseks ei ole vaja toetuse taotlust esitada.

      Näide 2
      Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Puude tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitatakse 01.06.2017.
      Puudega tö
      öealise inimese toetuse maksmise jätkamiseks on vaja esitada taotlus.

      Lisaks sotsiaaltoetusele maksame tööealistele puuetega inimestele veel teisi toetusi.

      • Õppetoetus – maksame puudega mittetöötavale gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppijale, kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, 6.39–25.57 eurot kuus. Õppetoetus mittetöötavale puudega inimesele on mõeldud igakuise toetusena õppimise perioodiks, võimaldamaks kasutada eriõppevahendeid ja erikommunikatsioonivahendeid jms. Seda ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Õppetoetuse eesmärk on aidata kaasa puuetega inimeste haridustaseme tõstmisele.

      Toetuse taotlemisel palume esitada järgmised dokumendid:

      • õppeasutuse teatis õppimise kohta, õpilaspilet või üliõpilaspilet, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist;
      • dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta.

      Näide. Õppetoetuse raames võime hüvitada nii puudega inimesele kohandatud arvutiklaviatuuri ostu kui ka kütusekulu tšekke, kui õppur ei saa oma puudest tulenevalt kasutada ühistransporti.

      Kui ühel kuul esitatud kuludokumendi või kuludokumentide summa on kuu limiidist suurem, siis hüvitatakse limiidist üle minev osa järgmistel kuudel – iga kuu 25.57 eurot kuni kulutuste hüvitamiseni või õppeaasta lõpuni.

      • Täiendkoolitustoetus – maksame töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks ning tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613.68 eurot kolme kalendriaasta jooksul.

      Töötamise andmed saame üldjuhul töötamise registrist ja äriregistrist. Kui töötamise andmeid ei ole töötamise registrist riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud, siis palume esitada töötamist tõendav dokument. Lisaks palume esitada dokument täiendkoolituskulude kohta.

      Näide. Kui taotled hüvitist 12. aprillil 2017 näiteks massaažikoolituse eest, siis kolmeaastane periood kestab kalendriaastatel 2017, 2018, 2019. Nendel kalendriaastatel esitatud kulude hüvitamise taotlused lähevad kõik ühe limiidi alla ja kui limiit on täis, siis rohkem kulusid ei hüvitata. 2020. aastal algab uus kolmeaastane hüvitamise limiit kulude hüvitamiseks.

      Sotsiaaltoetuse määr on 25.57 eurot kuus. Kolme kalendriaasta jooksul ei tohi toetus ületada 24-kordset sotsiaaltoetuse määra ehk 24 x 25.57 = 613.68 eurot.

      Puudega vanema toetus

      Puudega vanema toetus – maksame last üksi kasvatavale vanemale, eestkostjale või perekonnas hooldamise lepingu alusel iga kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kohta 19.18 eurot kuus.

      Selle toetuse saamiseks palume esitada

      • lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole rahvastikuregistrist;
      • õpilaspilet või õppeasutuse teatis lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist ning toetust taotleb 16–19-aastast last kasvatav vanem;
      • perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
      • teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

      Alates 01.01.2018 saad oma õppelaenu kustutamist taotleda Sotsiaalkindlustusametis, kui sa kasvatad raske või sügava puudega last (sh laps vanuses 16-18 eluaastat).

      Õppelaenu kustutamist saab taotleda vaid üks laste vanematest. On oluline, et sa oled võtnud õppelaenu enne, kui sinu lapsel tuvastati raske või sügav puue.

      Lisaks pakume puuetega inimestele sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust.

      Rehabilitatsiooniteenusest on abi, kui sul on mitmed erivajaduse või puudega seotud takistused või trauma- või haigusejärgne keeruline olukord, mis ei lase sul iseseisvalt ja enda valitud viisil toime tulla.
      Rehabilitatsiooniteenused jagunevad 1. jaanuarist 2016 sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks.
      Sotsiaalset rehabilitatsiooni saad taotleda meie kaudu. Seda saavad alla 16-aastased lapsed, vanaduspensioniealised inimesed ja need tööealised inimesed, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele võetud.
      Rohkem infot sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta saad lugeda siit.

      Tööealisena on sinu jaoks oluline teha ettevalmistusi võimetekohase töö leidmiseks või endisele tööle naasmiseks. Tööalast rehabilitatsiooni saad taotleda Töötukassa kaudu. Seda võivad saada tööealised inimesed, kes on tööturul aktiivsed – töötavad, õpivad või on töötuna arvele võetud. Rohkem infot tööalase rehabilitatsiooni kohta saad lugeda Töötukassa kodulehelt.

      Teenust saad taotleda siis, kui sul on tuvastatud

      • puue või püsiv töövõimetus;
      • osaline töövõime ja sa ei tööta ega õpi ega ole töötuna arvele võetud;
      • puuduv töövõime.

      Kui vajad puudest tingitud terviseprobleemide tõttu abivahendit, siis esita meile taotlus isikliku abivahendi kaardi saamiseks. Kui arst on väljastanud sulle tõendi või rehabilitatsiooniasutus on märkinud abivahendi vajaduse rehabilitatsiooniplaanis, võid ükskõik millisesse abivahendeid müüvasse või neid rentivasse ettevõttesse pöörduda. Isikliku abivahendi kaardiga saad abivahendi osta või üürida soodsamalt. Infot abivahendite kohta saad lugeda siit.

       

      Töövõime hindamine ja puue

      Piirangud töötamisel ei ole otseses seoses puude tuvastamisega:

      • Töötukassa hinnang kergete, mõõdukate, raskete jm piirangute esinemisele töökeskkonnas puudutab töötamist tavatingimustes ja täiskoormusega, st et mõõdukad piirangud töötamisel ei pea võrduma keskmise puudega ja rasked piirangud töötamisel ei pea võrduma raske puudega;
      • kui Töötukassa hinnangul on töövõime vähenenud (osaline töövõime), aga samal ajal on piirangud ühiskonnaelus osalemisel kerged või esinevad aegajalt, siis puuet ei tuvastata;
      • kui Töötukassa hinnangul on inimesel puuduv töövõime (sh töövõimet välistav seisund), ei tähenda see alati, et oleks alust tuvastada puuet. Näiteks, kui vereloome haigus on püsinud pikemat aega kontrolli all ja puudub onkoloogilise ravi vajadus;
      • kui Töötukassa on tuvastanud täieliku töövõime, siis ikkagi võidakse mõnel juhul tuvastada puue. Näiteks, raske kuulmislanguse korral saab inimene teha paljusid töid oluliste piiranguteta, samal ajal ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud võivad olla aluseks puude tuvastamisele.
       

      Vanaduspensioniealise inimese puude tuvastamine

      Vanaduspensioniealisena määratleme inimest, kellel jõuab kätte riiklik vanaduspensioni iga.

      Puude otsuse tegemisel arvestame sinu tervislikku seisundit ja selle muutumise prognoosi ning lisaks

      • sinu tegevusvõimet;
      • sinu abi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem võrreldes sinu eakaaslastega;
      • abi ja juhendamise vajadust, mis sul on hoolimata tehniliste abivahendite kasutamisest;
      • sinu elukeskkonda;
      • sinu rehabilitatsiooniplaani.

      Puude otsus on tähtajaline ja vanaduspensioniealisele tuvastame puude 6 kuuks kuni 5 aastaks.

      Puude tuvastamisel määrame selle raskusastme:

      • keskmine puue – vajad tervisliku seisundi tõttu abi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt kord nädalas;
      • raske puue – vajad tervisliku seisundi tõttu abi, juhendamist või järelevalvet iga päev;
      • sügav puue – vajad tervisliku seisundi tõttu abi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt.

      Vanaduspensioniealisele puudega inimesele maksame puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks sotsiaaltoetust järgmiselt:

      • keskmise puudega inimesele 12.79 eurot kuus
      • raske puudega inimesele 26.85 eurot kuus
      • sügava puudega inimesele 40.91 eurot kuus.

      PS! Esmakordselt sotsiaaltoetust taotledes tuleb esitada taotlus. Kui sa ei ole koos puude taotlusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlust esitanud, siis toetuse saamiseks esita palun eraldi taotlus. Taotluse leiad meie blankettide lehelt sotsiaaltoetuste osast.
      Üldjuhul ei ole korduval puude tuvastamisel vaja uut sotsiaaltoetuse taotlust esitada, samuti üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele. Erandiks on olukorrad, kus toetuse maksmise lõpetamisest on möödas rohkem kui 1 aasta.

      Näide 1
      Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Isik on saanud vahepeal vanaduspensioniealiseks ja esitab puude tuvastamise taotluse 05.01.2017.
      Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmiseks ei ole vaja toetuse taotlust esitada.

      Näide 2
      Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Isik on saanud vahepeal vanaduspensioniealiseks ja esitab puude tuvastamise taotluse 01.06.2017.
      Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmiseks on vaja esitada taotlus.

      Kui sul on tuvastatud puue, siis saame pakkuda sulle ka sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust.
      Kui oled juba vanaduspensionieas, siis on kõige olulisem, et suudaksid võimalikult iseseisvalt hakkama saada oma igapäevaste tegevustega ja saaksid osaleda ühiskonnaelus.
      Teenust saame sulle pakkuda siis, kui oleme hinnanud sinu teenuse vajadust ja leidnud, et teenus on kõige sobivam viis sinu abistamiseks.

      Teenusevajaduse hindamiseks kutsume sind vestlusele juhtumikorraldajaga. Kui sul on enne 2016. aastat koostatud ja kehtiv rehabilitatsiooniplaan, siis me sind hindamisvestlusele ei kutsu.
      Rohkem infot sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta saad lugeda siit.

      Kui vajad puudest tingitud terviseprobleemide tõttu abivahendit, siis esita meile taotlus isikliku abivahendi kaardi saamiseks. Kui arst on väljastanud sulle tõendi või rehabilitatsiooniasutus on märkinud abivahendi vajaduse rehabilitatsiooniplaanis, võid ükskõik millisesse abivahendeid müüvasse või neid rentivasse ettevõttesse pöörduda. Isikliku abivahendi kaardiga saad abivahendi osta või üürida soodsamalt. Infot abivahendite kohta saad lugeda siit.

       

      Vanaduspensioni ea nihkumine - info 1954. kuni 1960. aastal sündinutele

      1954 kuni 1960. aastal sündinud töövõimetuspensioni saajate, kellele on ekspertiisiotsusega määratud töövõimetus kuni pensionieani ekspertiisiotsused pikendame automaatselt kuni vanaduspensioniea saamiseni ja maksame edasi töövõimetuspensioni. Vanaduspensioniikka jõudes määrame Teile vanaduspensioni. Pensionitaotlust ega muid täiendavaid dokumente ja toiminguid teie esitama ega tegema ei pea.

      1954 kuni 1960. aastal sündinutel, kelle puue on määratud kuni vanaduspensioni eani puude otsuse pikendame automaatselt ning edasilükatud aja jooksul maksame edasi tööealise puudega inimese sotsiaaltoetust. Uue puude taotluse palume esitada esialgsel otsusel olevast korduvekspertiisi tähtajast vastavalt tabelis toodud kuude võrra hiljem. Koos puude taotlusega esitage ka pensionitaotlus.

      1954. sündinud isikutel pensioni iga 63 a ja 3 kuud. Puude taotlus esitada 3 kuud hiljem.

      1955. sündinud isikutel pensioni iga 63 a ja 6 kuud. Puude taotlus esitada 6 kuud hiljem.

      1956. sündinud isikutel pensioni iga 63 a ja 9 kuud. Puude taotlus esitada 9 kuud hiljem.

      1957. sündinud isikutel pensioni iga 64 a. Puude taotlus esitada 12 kuud hiljem.

      1958. sündinud isikutel pensioni iga 64 a ja 3 kuud. Puude taotlus esitada 1 aasta ja 3 kuud hiljem.

      1959. sündinud isikutel pensioni iga 64 a ja 6 kuud. Puude taotlus esitada 1 aasta ja 6 kuud hiljem.

      1960. sündinud isikutel pensioni iga 64 a ja 9 kuud. Puude taotlus esitada 1 aasta ja 9 kuud hiljem.

      1954. kuni 1960. aastal sündinutel, kellel on nii puude kui ka püsiva töövõimetuse otsus, pikendame otsused automaatselt kuni vanaduspensioni eani ning maksame automaatselt edasi tööealise puudega inimese sotsiaaltoetust ja töövõimetuspensioni. Vanaduspensioniikka jõudes määrame vanaduspensioni ja pensioniavaldust ei ole vaja esitada. Uue puude taotluse palume esitada esialgsel otsusel olevast korduvekspertiisi tähtajast vastavalt tabelis toodud kuude võrra hiljem.

      1954. sündinud isikutel pensioni iga 63 a ja 3 kuud. Puude taotlus esitada 3 kuud hiljem.

      1955. sündinud isikutel pensioni iga 63 a ja 6 kuud. Puude taotlus esitada 6 kuud hiljem.

      1956. sündinud isikutel pensioni iga 63 a ja 9 kuud. Puude taotlus esitada 9 kuud hiljem.

      1957. sündinud isikutel pensioni iga 64 a. Puude taotlus esitada 12 kuud hiljem.

      1958. sündinud isikutel pensioni iga 64 a ja 3 kuud. Puude taotlus esitada 1 aasta ja 3 kuud hiljem.

      1959. sündinud isikutel pensioni iga 64 a ja 6 kuud. Puude taotlus esitada 1 aasta ja 6 kuud hiljem.

      1960. sündinud isikutel pensioni iga 64 a ja 9 kuud. Puude taotlus esitada 1 aasta ja 9 kuud hiljem.

       

      Vanaduspensioniealise inimese puude taotluse esitamine

      Taotluse esitamiseks on kaks võimalust:

       

      Pensioniavalduse esitamine koos puude taotlusega

      Pensioniavalduse esitamiseks koos puude taotlemisega esita palun koos pensioniavaldusega järgmised dokumendid:

      • isikut tõendav dokument,
      • tööraamat või muud pensioniõiguslikku staaži ja/või töötamist tõendavad dokumendid (arhiivi teatis, tööleping, käskkiri, korraldus jne.),
      • kutsekooli, kesk-eriõppeasutuse või kõrgkooli diplom (statsionaarse õppevormi korral),
      • sõjaväepilet,
      • lapse sündi tõendav dokument, kui laps on sündinud väljaspool Eestit,
      • abiellumisel nime muutnud isikul abielu tõendav dokument, kui abielu on sõlmitud väljaspool Eestit,
      • foto (3 x 4 cm) pensionitunnistuse jaoks,
      • arvelduskonto number, kuhu pensioni kanda.

      Puudega inimese parkimiskaart

      Juhul, kui olete taotlenud kohalikust omavalitsusest puudega inimese parkimiskaarti, siis uue parkimiskaardi saamiseks palume parkimiskaardi kehtivusaja lõppedes pöörduda parkimiskaardi väljastaja poole. Palume võtta kaasa oma puude otsus. Teile väljastatakse puude pikenemise perioodiks uus parkimiskaart.

      Pensionitunnistuse pikendamine

      Pensionitunnistusel oleva töövõimetuspensioni kande pikendamiseks palume pöörduda Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Töövõimetuspensioni kande pikendamisega teeme samaaegselt pensionitunnistusele ka kande vanaduspensioni määramise kohta.