Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Erihoolekanne

Selgituseks

Erihoolekandeteenuste korraldus ja osutamise põhimõtted on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses.

Mis on erihoolekandeteenus?

Erihoolekandeteenused on suunatud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik vajalikku abi osutada.

Erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused psüühikahäirega inimestele, kuid mitte kõik psüühikahäirega inimesed ei vaja alati oma igapäevaelu toimetuleku tagamiseks, elukvaliteedi hoidmiseks või -tõstmiseks erihoolekandeteenuseid.

 

Kellele on erihoolekandeteenus mõeldud?

Teenuse saamine

Erihoolekandeteenust on õigus saada alates 18. eluaastast. Kuna erihoolekandeteenuste järjekorrad võivad olla pikad, saab end järjekorda panna juba 16-aastaselt, et täisealiseks saamisel võimalikult kiiresti vajalikku erihoolekandeteenust saada.

Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, kogukonnas elamise teenust ning ööpäevaringset erihoolekandeteenust teenuseosutaja elamispinnal.

  • Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele. Alates 2022 aasta maist on erihoolekandeteenuste saamise õigus ka neil inimestel, kellel ei ole tuvastatud puuet.
  • Raske psüühikahäirega inimestele on omane rahutu või väga endassetõmbunud olek, arusaamatu või tegelikkusele mittevastav jutt, oluliselt on häiritud inimese sihipärane käitumine.
  • Sügava psüühikahäirega inimese puhul on omane sage etteaimamatu käitumine, mis häirib ümbritsevaid inimesi, inimene ei suuda ise oma olukorda hinnata, tema jutt on arusaamatu ja/või sõnaline kontakt temaga ei õnnestu.
  • Püsiva kuluga psüühikahäire puhul on tegemist aastaid või kogu elu kestva kroonilise kuluga psüühikahäirega, mis oluliselt halvendab inimese iseseisvat toimetulekut igapäevaeluga.

Erihoolekandeteenuseid on võimalik saada ka psüühikahäirega inimesel, kellel

  • on püsivad diagnoositud haiguse negatiivsed sümptomid ja haigusseisundi sagedased ägenemised;
  • ei esine pikemaajalisi tervisliku seisundi stabiilseid perioode;
  • puudub haigusteadlikkus ja inimene keeldub ravist;
  • on vajanud viimase 5 aasta jooksul tahtevastast ravi ning lisanduvad ka olulised raskused igapäevaeluga toimetulemisel;
  • on sotsiaalsete võimete oluline puudujääk või langus ning kõrge teiste häirete (meeleoluhäired, isiksusehäired) esinemise sagedus.

erihoolekanne psüühikahäirega inimestele

 

Erihoolekandeteenused – millal ja kuidas?

    • Sotsiaalkindlustusamet hindab, kas erihoolekandeteenust taotlev inimene vajab erihoolekandeteenust või saab teda aidata ka teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega, sh kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenustega. Teenusevajaduse väljaselgitamisel võtab Sotsiaalkindlustusamet arvesse inimese toimetuleku-, tegevus- ja osalusvõimet ning terviseseisundit, lähtudes sealjuures erihoolekandeteenuse eesmärgist.
    • Kõikidel erihoolekandeteenustel toimub inimese aktiviseerimine ja iseseisvuse suurendamine. Samuti peab inimene teenusel olles ka ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse.
    • Ööpäevaringne erihooldusteenus on kõige raskemate sümptomitega psüühikahäiretega inimestele, kellele ei ole võimalik abi ja toetust tagada muude sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenustega. Seega kaalub Sotsiaalkindlustusamet alati enne teenusele suunamist või teenuse kasutamise aja pikendamist, kas inimesele on võimalik osutada tema vajadustele vastavat abi muude sotsiaalteenustega. Eesmärgiks on pakkuda inimesele sellist abi, mis on tema tegelikule toimetuleku– ja tegevusvõimele vastav. Näiteks kui täisealise psüühikahäirega inimese osalus- ja tegevusvõime on langenud määrani, et teenuse peamiste tegevustena on vajalik tema abistamine ja toetamine vaid eneseteenindamises ja tavapärastes igapäevaelu toimingutes või enam ei ole võimalik - tulenevalt bioloogilisest vanusest või muude asjaolude tõttu - inimese toimetuleku arendamine, tuleb kaaluda inimesele vajaliku teenusena teisi sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud abimeetmeid, mis ei ole erihoolekandeteenused.

    Erihoolekandeteenused

    Igapäevaelu toetamise teenus (IET teenus)

    Teenus on mõeldud kodus elavale psüühikahäirega täisealisele, kes vajab toetust ja abi igapäevaeluga seotud tegevustes.

    Teenuse eesmärk on tagada inimese parim võimalikult iseseisev toimetulek ja areng ning toetada tema ühiskonnaelus osalemist.

    Mida teenusel tehakse? 

    • Inimest juhendatakse sotsiaalsete suhete loomisel või säilitamisel, oma aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel, viiakse läbi tugigruppide tegevusi ning toetatakse inimest avalike teenuste kasutamisel ja hariduse omandamisel.
    • Kujundatakse ja arendatakse inimese igapäevaelu- ja tööoskusi ning võimaldatakse töö tegemise harjutamist.
    • Nõustatakse lähedasi ja inimest ennast tema tervise ning käitumisega seotud eripäradega arvestamisel.

    Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse vastavalt vajadusele inimesele sobivas kohas kokkuleppel teenuseosutajaga. Selleks võib olla päevakeskus, inimese kodu või muud koht teenuse tegevustest lähtuvalt. Teenuseosutaja poolt viiakse teenuse tegevusi läbi vastavalt inimese vajadusele.

    Mille eest tuleb tasuda? Juhul kui teenuseosutaja pakub ka toitlustamist, siis tasub inimene selle eest ise.

    Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske ja sügava puudega täisealistele (IET autismispektrihäire)

    Teenus on mõeldud kodus elavale autismispektrihäire diagnoosiga täisealisele, kellel esineb pidev intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine (ÄK-käitumine) ja kes vajab seetõttu pidevat järelevalvet ning kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist ja/või tegevuste ülevõtmist.

    Teenuse eesmärk on pakkuda turvalist teenuskeskkonda, vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada nende töötamist ning ühiskonnaelus osalemist; tagada inimese võimalikult parim toimetulek ja areng ning oskuste kinnistamine, rakendades kaasaegseid käitumise juhendamise võtteid ning ennetades ja vähendades seeläbi äärmusliku kahjustava käitumise esinemise sagedust. Äärmuslik kahjustav käitumine on sage ja intensiivne enese ja/või teiste inimeste elule ja tervisele ohtlik käitumine (nt karjumine, löömine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine, esemete lõhkumine ja viskamine jmt), st kaasnev kahju või käitumine iseenesest on äärmuslik.

    Mida teenusel tehakse? Teenuse osutamine toimub koos maksimaalselt kuuele inimesele vähemalt kolme vastava ettevalmistuse saanud töötaja poolt. Töötajad peavad oskama kasutada ÄK-käitumise esinemise sagedust ja intensiivsust vähendavaid kaasaegseid käitumise juhendamise võtteid. Teenusel tagatakse inimesele pidev järelevalve, et märgata muutusi tema käitumises (nt keskkonnast tulenevatele ärritajatele reageerimine, aistingute eripäradest tulenevad käitumise ilmingud jm) ning vastavalt sellele toimub juhendamine ning võimalusel keskkonna kohandamine. 

    • Juhendatakse inimest kõikides igapäevaelu tegevustes, kasutades selgelt visualiseeritud infot ja tegevusjuhendeid.
    • Juhendatakse ja aidatakse riietumisel, söömisel jm ning hooldustoimingutes.
    • Juhendatakse vaba aja sisustamisel, sh sobivate ja võimetekohaste tegevuste leidmisel.
    • Toetatakse sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel.
    • Tagatakse inimesele pidev järelevalve.
    • Nõustatakse lähedasi.

    Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse vastavalt inimese vajadusele päevasel ajal teenuseosutaja poolt sobivaks kujundatud keskkonnas – päevakeskuses. Teenuseosutaja viib teenusel tegevusi läbi vastavalt inimese vajadusele. Teenuse kasutamise õigus on vähemalt 120 tundi kuus.

    Mille eest tuleb tasuda? Teenuse saaja tasub teenusel pakutava toitlustamise eest.

    Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (IET päeva- ja nädalahoid)

    Teenus on mõeldud sügava, raske või mõõduka intellektipuudega inimesele, kes vajab enese eest hoolitsemisega seotud tegevustes pidevat kõrvalabi ning turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet või ei ole inimene ise üldse võimeline sooritama enese eest hoolitsemisega seotud tegevusi ja vajab selles pidevalt kõrvalabi ja/või püsivat tegevuste ülevõtmist tegevusjuhendaja poolt.

    Teenuse eesmärk on tagada inimese parima võimalik iseseisev toimetuleku ja areng läbi  toimetuleku toetamise, igapäevaelu- ja tööoskuste kujundamise ning  lähedaste nõustamise kaudu; oluliseks eesmärgiks on ka vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja ühiskonnaelus osalemist; võimaldada jätkata elamist koduses keskkonnas vastavalt inimese individuaalsetele vajadustele, ja lükata edasi ööpäevaringselt hoolekandeasutusse elama asumist.

    Mida teenusel tehakse? 

    • Kujundatakse ja arendatakse isiklikke ja igapäevaelu oskusi läbi igapäevaelu tegevuste, kaasates inimest võimetekohastesse ja temale sobivatesse tegevustesse.

    • Juhendatakse ja aidatakse riietumisel, söömisel jm ning hooldustoimingutes.

    • Toetatakse sobivate vaba aja- ja töölaadsete tegevuste leidmisel ja -tegemisel.

    • Nõustatakse lähedasi.

    • Vastavalt teenusel viibimise ajale tagatakse teenuse osutaja poolt igapäevaselt ka toitlustamine ja ööbimise võimalus.

    Millal teenust osutatakse? Ühes kuus on võimalik teenust kasutada kuni 23 (öö)päeva.

    Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub teenusel pakutava toitlustamise ja vajalike hooldusvahendite eest. Kasutades teenust ööpäevaringselt, tasutakse ka ööbimisega seotud kulud.

    Infoleht IET PNH teenuse kasutajatele ja nende lähedastele. (115.78 KB, PDF)

    Töötamise toetamise teenus (TT teenus)

    Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kes vajab töö leidmiseks ning töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist.

    Teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada inimest tema võimetele vastava sobiva töö otsimise ja töötamise ajal.

    Mida teenusel tehakse?

    • Inimest motiveeritakse tööle asumiseks, toetatakse võimetekohase töö leidmisel, lähtudes inimese huvidest. Juhendatakse inimest töö otsimise ajal, töö olemasolul või töö leidmisel ka sellega seotud ülesannete täitmisel ja töötamise ajal tekkivates küsimustes.
    • Vajadusel juhendatakse ja nõustatakse tööandjat inimese tööle rakendamisel ja töötamise ajal tekkida võivatest olukordadest ja eripäradest.
    • Toetatakse  inimese ettevalmistust iseseisvalt tööle asumisel.

    Millal teenust osutatakse? Teenuse osutamine toimub vastavalt vajadusele inimesele sobivas kohas kokkuleppel teenuseosutajaga, nt inimese kodus või mujal, olenevalt teenuse tegevusest. Teenuseosutaja poolt viiakse teenuse tegevusi läbi vastavalt inimese vajadusele.

    Mille eest tuleb tasuda? Teenusel ei ole kulusid, mille eest tuleb inimesel tasuda.

    NB! Töötamise toetamise teenuseosutaja peab leidma teenusele suunatud inimesele sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast teenuse osutamisega alustamist. Kui töötamise toetamise teenust saama suunatud inimene ei ole ühe aasta jooksul ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse temale töötamise toetamise teenuse osutamine.

    Toetatud elamise teenus (TE teenus)

    Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kes suudab enda eest hoolitseda ja juhendamise korral toime tulla igapäevaelu toimingutega, kuid vajab toetust iseseisvalt elades.

    Teenuse eesmärk on pakkuda inimesele tuge võimalikult parima toimetuleku tagamiseks iseseisvalt elades.

    Mida teenusel tehakse? Inimest juhendatakse tema majapidamise korraldamisel, sh eelarve koostamisel, eluruumi kasutamise ja selle hooldamisega seotud teenuste korraldamisel ning -kasutamisel. Kui inimene elab teenuseosutaja eluruumides, toetatakse inimest talle iseseisva elamispinna leidmisel ja iseseisvaks elamiseks ettevalmistamisel. Teenusel abistatakse inimest elukorraldusega seotud reeglites kokku leppimisel ning nende täitmisel.

    Millal teenust osutatakse? Teenuse osutamine toimub vastavalt vajadusele inimesele sobivas kohas kokkuleppel teenuseosutajaga. Selleks võib olla inimese kodu, päevakeskus või muu koht olenevalt teenuse tegevustest. Teenuseosutaja viib teenuse tegevusi läbi vastavalt inimese vajadusele.

    Mille eest tuleb tasuda? Elades teenuse osutamise raames enda kasutusse saadud eluruumis, tuleb teenuse saajal tasuda eluaseme kasutamisega seotud kulud.

    Kogukonnas elamise teenus (KE teenus)

    Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kes tuleb toime enese eest hoolitsemisega ja suudab osaleda majapidamistöödes, kuid vajab päevasel ajal juhendamist igapäevaelu tegevustes ja toetust toitlustuse tagamisel ning elamiseks eluruumi.

    Teenuse eesmärk  on säilitada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, et ta tuleks peresarnase elukorralduse juures võimalikult iseseisvalt või väikese juhendamisega toime oma igapäevaelu toimetamistega.

    Mida teenusel tehakse? Kogukonnas elamise teenusel elavad inimesed koos ühe perena, jagades ühist elupinda.

    • Juhendatakse ja kaasatakse igapäevaelu tegevuste korraldamisse.
    • Juhendatakse ja abistatakse aja planeerimisel, vaba aja sisustamisel, avalike teenuste kasutamisel.
    • Aidatakse ja toetatakse õppimise võimaluste leidmisel ja õppimisel ning töötamise või töösarnaste tegevuste tegemisel.

    Inimesele tagatakse hügieenitarbed, riided, voodipesu ning kaetakse nende hooldusega seotud kulud. Vajadusel on teenuseosutaja poolt ka käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud. 

    Millal teenust osutatakse? Teenuse kasutamine toimub ööpäevaringselt, kuid öisel ajal ei viibi personal teenuse osutamise ruumides, vaid on inimesele kättesaadav (nt telefoni teel).

     Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

    Ööpäevaringne erihoolekandeteenus (ÖE teenus)

    Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud hindamise tulemusena tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus, kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid.

    Teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna tagamine teenuseosutaja ruumides. 

    Mida teenusel tehakse? ÖE teenuse saajad elavad teenuseosutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonnas.

    • Aidatakse ja juhendatakse igapäevaelu oskuste arendamisel, kaasates inimesi võimetekohastesse tegevustesse.
    • Toetatakse ja aidatakse hooldustoimingutes ning kõigis kõrvalabi vajavates igapäevaelu tegevustes. 
    • Toetatakse sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel, juhendatakse aja planeerimisel, vaba aja sisustamisel ja avalike teenuste kasutamisel.
    • Aidatakse õppimise võimaluste leidmisel ja õppimisel.
    • Kujundatakse tööoskusi ja võimaldatakse töötegemise harjutamist. 
    • Juhendatakse tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud raviskeemi järgimisel.

    Vajadusel tagatakse inimesele transport tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks. Samuti tagatakse iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus. 

    Inimesele tagatakse hügieenitarbed, riided, voodipesu ning kaetakse nende hooldusega seotud kulud. Vajadusel on teenuseosutaja poolt ka käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid. 

    Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuseosutaja ruumides.

    Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

    Ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektrihäirega inimesele (ÖE autismispektrihäire)

    Teenus on mõeldud autismispektrihäire diagnoosiga täisealisele, kellel esineb pidev intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine (ÄK-käitumine) ja kes vajab seetõttu pidevat järelvalvet ning kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid.

    Teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna tagamine teenuseosutaja ruumides, rakendades kaasaegseid käitumise juhendamise võtteid ning vähendades seeläbi äärmusliku kahjustava käitumise (ÄK-käitumise) esinemise sagedust. Äärmuslik kahjustav käitumine on sage ja intensiivne enese ja/või teiste inimeste elule ja tervisele ohtlik käitumine (nt karjumine, löömine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine, esemete lõhkumine ja viskamine jmt), st kaasnev kahju või käitumine iseenesest on äärmuslik.

    Mida teenusel tehakse? Teenuse osutamine toimub teenuseosutaja ruumides koos maksimaalselt kuuele inimesele vähemalt kolme vastava ettevalmistuse saanud töötaja poolt. Töötajad peavad oskama kasutada ÄK-käitumise esinemise sagedust ja intensiivsust vähendavaid kaasaegseid käitumise juhendamise võtteid. Teenusel tagatakse inimesele pidev järelevalve, et märgata muutusi tema käitumises (nt keskkonnast tulenevatele ärritajatele reageerimine, aistingute eripäradest tulenevad käitumise ilmingud jm) ning vastavalt sellele toimub juhendamine ning võimalusel keskkonna kohandamine. 

    • Juhendatakse inimest kõikides igapäevaelu tegevustes, kasutades selgelt visualiseeritud infot ja tegevusjuhendeid.
    • Juhendatakse ja aidatakse riietumisel, söömisel jm ning hooldustoimingutes.
    • Tagatakse inimesele pidev järelevalve.
    • Juhendatakse vaba aja sisustamisel, sh sobivate ja võimetekohaste tegevuste leidmisel.
    • Toetatakse sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel.
    • Juhendatakse tööoskuste arendamisel, kaasates inimesi võimetekohastesse tegevustesse.
    • Juhendatakse tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud raviskeemi järgimisel.
    • Toetatakse tervishoiu-, sotsiaal- ja teiste avalike teenuste kasutamisel.

    Vajadusel tagatakse inimesele transport tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks ning tagatakse iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus. 

    Inimesele tagatakse hügieenitarbed, riided, voodipesu ning kaetakse nende hooldusega seotud kulud. Vajadusel on teenuseosutaja poolt ka käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid. 

    Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuseosutaja ruumides sobivaks kujundatud keskkonnas.

    Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

    Ööpäevaringne erihoolekandeteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele (ÖT)

    Kuni maikuuni 2022 oli teenuse liigi nimetus ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimesele (ÖL), kuid seoses Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatusega kaotati ära puude tuvastamise nõue erihoolekandeteenustele saamise tingimuste hulgast ning seetõttu muudeti ka antud teenuse nimetust. ÖT teenuse vajaduse selgitab välja Sotsiaalkindlustusamet abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusena.

     

    Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud hindamise tulemusena tuvastatud äärmuslik abi- ja toetusvajadus (ööpäevaringne), kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist ja/või tegevuste ülevõtmist ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid.

    Teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku säilitamine – ja võimalusel ka arendamine - ning turvalise elukeskkonna tagamine teenuseosutaja ruumides. 

    Mida teenusel tehakse? ÖT teenuse saajad elavad teenuseosutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonnas.

    • Aidatakse ja juhendatakse igapäevaelu oskuste säilitamisel ja arendamisel, kaasates inimesi võimetekohastesse tegevustesse.
    • Juhendatakse ja aidatakse riietumisel, söömisel jm ning hooldustoimingutes.
    • Juhendatakse vaba aja sisustamisel, sh sobivate ja võimetekohaste tegevuste leidmisel.
    • Toetatakse sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel.
    • Juhendatakse tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud raviskeemi järgimisel.
    • Toetatakse tervishoiu-, sotsiaal- ja teiste avalike teenuste kasutamisel.

     Vajadusel tagatakse inimesele transport tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks ning tagatakse iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus. 

    Inimesele tagatakse hügieenitarbed, riided, voodipesu ning kaetakse nende hooldusega seotud kulud. Vajadusel on teenuseosutaja poolt ka käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid. 

    Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuse osutaja ruumides.

    Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

    Ööpäevaringne erihoolekandeteenus ebastabiilse remissiooniga inimesele (ÖR teenus)

    Teenus on mõeldud inimesele, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire ja kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kausta teisi erihoolekandeteenuseid.

    Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuks ööpäevaringse erihooldusteenuse tähenduses loetakse täisealist isikut, kellel vahelduvad paranemise ja haiguse ägenemise hood pidevalt ning kelle seisund on sageli muutuv.

    Teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna tagamine teenuseosutaja ruumides. 

    Mida teenusel tehakse? ÖR teenuse saajad elavad teenuseosutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonnas.

    • Teenuse ajal tagatakse inimesele määratud raviskeemi järgimine – juhendamine lähtub eelkõige ravist.
    • Aidatakse ja juhendatakse igapäevaelu oskuste säilitamisel ja arendamisel, kaasates inimesi võimetekohastesse tegevustesse.
    • Juhendatakse ja aidatakse inimest enese eest hoolitsemisel.
    • Juhendatakse vaba aja sisustamisel, sh sobivate ja võimetekohaste tegevuste leidmisel.
    • Toetatakse sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel.
    • Toetatakse tervishoiu-, sotsiaal- ja teiste avalike teenuste kasutamisel.

    Vajadusel tagatakse inimesele transport tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks ning tagatakse iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus. 

    Inimesele tagatakse hügieenitarbed, riided, voodipesu ning kaetakse nende hooldusega seotud kulud. Vajadusel on teenuseosutaja poolt ka käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid. 

    Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuseosutaja ruumides.

    Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

    Erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel (ÖK teenus)

    Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele inimesele, kes tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda püsivalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning kes on endale ja/või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama ning varasemate teenuste kasutamine ei ole osutunud piisavaks või muude teenuste kasutamine ei ole võimalik.

    Otsuse teenuse vajaduse kohta teeb kohus, st teenusel viibimine on isiku tahtest olenematu (nõusolekuta). Teenusele paigutamise saab algatada inimese eestkostja või inimese elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus, kes peavad esitama kohtule põhjendatud avalduse.

    Teenuse eesmärk  on vähendada isiku ohtlikkust endale ja/või teistele ning suurendada valmisolekut abi vastu võtta, et ta saaks naasta tavapärasesse elukeskkonda ja oleks vajadusel nõus kasutama teisi sotsiaalhoolekande abimeetmeid, mida osutatakse väljaspool kinnist hoolekande asutust.

    Mida teenusel tehakse?

    Teenust osutatakse kinnises hoolekandeasutuses, kus teenuseosutaja vastutab inimese turvalisuse ja ohutuse tagamise eest. Teenusel on ööpäevaringne kontroll ja ülevaade inimese liikumise, asukoha ja tegevuste üle turvalisuse tagamiseks.

    • Viiakse läbi rehabiliteerivaid sekkumisi läbi elu-, töö-, ja teraapiakeskkonna, mis vähendavad ohtlikkust ja tõstavad haigusteadlikkust.
    • Juhendatakse igapäevaelu ja tööoskuste kinnistamisel ja arendamisel, kaasates inimesi vastavatesse tegevustesse ja võimaldades töö tegemise harjutamist.
    • Juhendatakse vaba aja sisustamisel, sh sobivate ja võimetekohaste tegevuste leidmisel.
    • Toetatakse sotsiaalsete suhete säilitamisel ja arendamisel.
    • Juhendatakse inimest enese eest hoolitsemisel.
    • Juhendatakse tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud raviskeemi järgimisel.

    Vajadusel tagatakse inimesele transport (saatjaga) tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks. Tagatakse iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus.

    Inimesele tagatakse hügieenitarbed, riided, voodipesu ning kaetakse nende hooldusega seotud kulud. Vajadusel on teenuseosutaja poolt ka käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid. 

    Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuseosutaja ruumides (kinnine asutus).

    Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

    Erihoolekandeteenuste osutajate kontaktandmed leiad siit (918.06 KB, PDF).

    Sõlmitud lepingud ja lepingute lisad erihoolekandeteenuste osutamiseks leiad sotsiaalkindlustusameti dokumendiregistrist.

     

     

    Teenusele suunamine

    Erihoolekandeteenuse saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant hindab, millises eluvaldkonnas vajab inimene kõrvalabi ja/või toetust, ning otsustab, kas sobivaks abimeetmeks on erihoolekandeteenus. Teenuse taotlusest otsuse tegemiseni võib minna kuni 40 tööpäeva. Teenuse vajaduse puhul abistab teenuste konsultant sobiva teenuseosutaja valikul ja vaba teenuskoha olemasolul suunab inimese teenusele.

    Kui soovitud teenuseosutaja juures ei ole vaba kohta, siis võetakse inimene järjekorda.

    Täpsemat infot ja nõustamist erihoolekande teenuste kohta saad teenuste konsultandilt. Teenuste konsultantide kontaktandmed leiad siit

     

    Teenuste saamiseks on vaja inimesel või tema eestkostjal esitada esmalt erihoolekandeteenuse taotlus (29.06 KB, DOCX), mille saab täita ja saata

    Igale erihoolekandeteenuse kasutajale koostatakse teenusel tegevusplaan, kuhu pannakse koostöös inimesega ja/või tema eestkostjaga kirja tema jaoks olulised teenuse eesmärgid ning soovid ja tegevused nende eesmärkide saavutamiseks.

    Sotsiaalkindlustusamet teeb erihoolekandeteenuse osutamise otsuse ja suunamisotsuse, kui

    • inimene on õigustatud erihoolekandeteenusele
    • riigieelarves on olemas raha teenuse osutamiseks
    • teenuse osutajal, kelle juurde inimene soovib minna, on vaba teenuskoht
    • inimene ja/või tema eestkostja on nõus tasuma kogukonnas elamise teenusel või ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel toitlustamise ja majutamise eest (omaosalus)

     

    Kui oled saanud suunamisotsuse igapäevaelu toetamise, toetatud elamise või töötamise toetamise teenusele

    • Mine oma teenuseosutaja juurde 3 päeva jooksul või 10 päeva jooksul, kui tuled sundravilt, tahtevastaselt ravilt või kohtumäärusega erihoolekandeteenuselt.
    • Teenuseosutaja juurde minnes
      •    võta kaasa isikut tõendav dokument
      •    Kui lähed toetatud elamise teenusele, siis küsi oma raviarstilt või perearstilt tõend, millel peavad olema märgitud sinul esinevad haigused (sh nakkushaigused) ning milliseid ravimeid ja millal sa võtma pead
      •    Kui sul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, võta ka see kaasa - teenuseosutaja aitab sind vajalike rehabilitatsiooniteenuste saamisel
    • Teenusel olles
      •    sõlmib teenuseosutaja sinuga kirjaliku kokkuleppe teenuse kasutamiseks
      •    koostab teenuseosutaja sinuga koos sinu vajadustele sobiva tegevusplaani

     

    Kui oled saanud suunamisotsuse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele või kogukonnas elamise teenusele

    • Mine oma teenuseosutaja juurde 7 päeva jooksul või 10 päeva jooksul, kui tuled sundravilt, tahtevastaselt ravilt või kohtumäärusega erihoolekandeteenuselt.
    • Teenuseosutaja juurde minnes
      •    võta kaasa isikut tõendav dokument
      •    oma raviarstilt või perearstilt saadud tõend oma tervise kohta, millel peavad olema märgitud sinul esinevad haigused (sh nakkushaigused) ning milliseid ravimeid ja millal sa võtma pead
      •    isiklikud riided, hügieenivahendid, ravimid, pangakaart või taskuraha jm endale vajalikud asjad
      •    kui sul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, võta ka see kaasa - teenuseosutaja aitab sind vajalike rehabilitatsiooniteenuste saamisel
    • Teenusel olles
      •    sõlmib teenuseosutaja sinuga kirjaliku kokkuleppe teenuse kasutamiseks
      •    koostab teenuseosutaja sinuga koos sinu vajadustele vastava tegevusplaani
      •    tuleb tasuda oma majutuse ja toitlustuse kulude eest (omaosalus), mille kohta esitab teenuseosutaja sulle iga kuu arve

    Pärast suunamisotsuse väljastamist peab inimene pöörduma teenusele kokkulepitud tähtpäevast arvates hiljemalt

    • kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul
    • seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul

    Kui soovid pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, esita taotlus teenuste konsultandile. Vaba koha olemasolul väljastab Sotsiaalkindlustusamet sulle uue suunamisotsuse soovitud teenuseosutaja juurde.

     Täiendavate küsimuste korral pöördu oma piirkonna teenuste konsultandi poole.

     

    Erihoolekandeteenuste järjekord

     

    Paraku ei ole alati soovitud teenuse osutaja juures vaba kohta või riigieelarves piisavaid vahendeid, et inimene teenusele suunata. Sellisel juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse järjekorda ja väljastab järjekorrateate.

    Järjekordi peame nii teenuse liigi kui maakondade kaupa. Iga inimene saab erihoolekandeteenuse taotlust esitades ära märkida, millisesse maakonda ja millise teenuseosutaja juurde ta teenusele soovib minna.

    Lisaks teenuste ja maakondade jaotusele peame erihoolekande teenustele tava- ja eelisjärjekorda. Eelisjärjekorda lisame inimesed:

    • kes viibivad asenduskodus
    • kes on sund- või tahtevastasel ravil
    • kes on kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel või kinnise lasteasutuse teenusel ja vajavad pärast nimetatud teenuste lõppemist erihoolekandeteenust
    • kes saavad teenuseid läbi pilootprojektide
    • kelle teenusevajadus on muutunud
    • kelle erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuse osutaja tegevusloa või -lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu

    Mõnele teenusele on järjekorrad pikad, kuna

    • teenuse vajajaid on rohkem kui vabu teenuskohti
    • inimene soovib teenusekohta kindla teenuseosutaja juurde, kellel ei ole hetkel vaba kohta ja teise teenuse osutaja juurde ei ole inimene valmis teenuskohta vastu võtma
    • inimene paneb end igaks juhuks järjekorda, et vajaduse ilmnemisel kindlustada endale teenuskoht järjekorras võimalikult esimeste hulgas

    Eeltoodust tulenevalt võib teenusele pääseda ka järjekorras tagapool olev inimene, kui ta vajab koheselt teenust ning on valmis asuma Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutud esimesele vabale teenuskohale.

    Teavet järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta saab piirkondlikult teenuste konsultandilt. Teenusekohtade info on teenusekohtade tabelis (1009.54 KB, PDF). (918.06 KB, PDF)

    NB Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on kohustatud asuma teenust kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.

     

      Vaata, mitmes sa järjekorras oled

       

       

      * Järjekorrateade on dokument, millega on inimesele teada antud, et temale vajalikule teenusele või tema poolt soovitud teenuseosutaja juurde ei ole vaba kohta. Kuni teenuskoha vabanemiseni on ta lisatud teenuse järjekorda.

       

       

       

      Omaosalus

      Omaosalus on teenuse saaja poolt teenuseosutajale makstav tasu teenuse ajal kasutatava majutuse ja toitlustamisega seotud kulude eest.
       
      Omaosaluse maksimaalne suurus:
       
      • kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 269 eurot kuus;
      • ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 269 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule;
      • ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 316 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones.

      Kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isikute maksimaalne omaosalus on kehtestatud 2022. a riigieelarve seadusega.