Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Erihoolekanne

Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäire diagnoosiga inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus erihoolekande tegevusjuhendaja juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik osutada vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.

Kellele?

Kas sa vajad oma vaimse tervise eripära või erivajaduse tõttu igapäevastes tegevustes toetust või abi? On sul raske elus hakkama saada, kuna sa ei saa samamoodi suhelda, väljas käia, töötada ja õppida nagu teised? Kui jah, siis võivad sulle abiks olla erihoolekande teenused.

Erihoolekande teenuseid võid saada, kui oled täisealine, elad Eestis, sul on psüühikahäire ja sind ei saa aidata muude sotsiaalhoolekande teenustega. Erihoolekande teenuseid (11 teenust) on võimalik saada oma kodus või asutuse ruumides  oleneb sellest, milles ja kui palju sa abi vajad. Oluline on ka see, kas vajad abi ainult tegevustes või ka enda eest hoolitsemisel. Seda, kas just erihoolekande teenus on sinu jaoks sobivam ja milline neist võiks olla sinu jaoks kõige parem, aitab välja selgitada sotsiaalkindlustusameti konsultant. 

Kuidas saan?

Esita sotsiaalkindlustusametile erihoolekande teenuste taotlus.

Avalduse esitamiseks on sul viis võimalust – vali, milline neist on sulle mugavam:

Täpsemat infot ja nõustamist erihoolekande teenuste kohta saad teenuste konsultandilt. 

Avalduse ja muude dokumentide esitamisest alates 40 tööpäeva jooksul võtab erihoolekande konsultant sinuga ühendust ja annab teada, kas ja millise teenusega saab sinu elu ja toimetulekut paremaks muuta. 

Kui oled saanud suunamisotsuse igapäevaelu toetamise, toetatud elamise või töötamise toetamise teenusele

  • Mine oma teenuseosutaja juurde 3 päeva jooksul või 10 päeva jooksul, kui tuled sundravilt, tahtevastaselt ravilt või kohtumäärusega erihoolekandeteenuselt.
  • Teenuseosutaja juurde minnes
    • võta kaasa isikut tõendav dokument
    • Kui lähed toetatud elamise teenusele, siis küsi oma raviarstilt või perearstilt tõend, millel peavad olema märgitud sinul esinevad haigused (sh nakkushaigused) ning milliseid ravimeid ja millal sa võtma pead
    • Kui sul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, võta ka see kaasa - teenuseosutaja aitab sind vajalike rehabilitatsiooniteenuste saamisel
  • Kui oled teenust kasutama hakanud,
    • sõlmib teenuseosutaja sinuga kirjaliku kokkuleppe teenuse kasutamiseks
    • koostab teenuseosutaja sinuga koos sinu vajadustele sobiva tegevusplaani

Kui oled saanud suunamisotsuse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele või kogukonnas elamise teenusele

  • Mine oma teenuseosutaja juurde 7 päeva jooksul või 10 päeva jooksul, kui tuled sundravilt, tahtevastaselt ravilt või kohtumäärusega erihoolekandeteenuselt.
  • Teenuseosutaja juurde minnes
    • võta kaasa isikut tõendav dokument
    • oma raviarstilt või perearstilt saadud tõend oma tervise kohta, millel peavad olema märgitud sinul esinevad haigused (sh nakkushaigused) ning milliseid ravimeid ja millal sa võtma pead
    • isiklikud riided, hügieenivahendid, ravimid, pangakaart või taskuraha jm endale vajalikud asjad
    • kui sul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, võta ka see kaasa - teenuseosutaja aitab sind vajalike rehabilitatsiooniteenuste saamisel
  • Kui oled teenust kasutama hakanud,
    • sõlmib teenuseosutaja sinuga kirjaliku kokkuleppe teenuse kasutamiseks
    • koostab teenuseosutaja sinuga koos sinu vajadustele vastava tegevusplaani
    • tuleb tasuda oma majutuse ja toitlustuse kulude eest (omaosalus), mille kohta esitab teenuseosutaja sulle igal kuul arve

Pärast suunamisotsuse väljastamist peab inimene pöörduma teenusele kokkulepitud tähtpäevast arvates hiljemalt

  • kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul
  • seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul

Kui soovid pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, esita taotlus teenuste konsultandile. Vaba koha olemasolul väljastab Sotsiaalkindlustusamet sulle uue suunamisotsuse soovitud teenuseosutaja juurde.

 Lisaküsimuste korral pöördu oma piirkonna teenuste konsultandi poole.

Erihoolekandeteenuste järjekord

Paraku ei ole alati soovitud teenuse osutaja juures vaba kohta või riigieelarves piisavaid vahendeid, et inimene teenusele suunata. Sellisel juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse järjekorda ja väljastab järjekorrateate.

Järjekordi peame nii teenuse liigi kui maakondade kaupa. Iga inimene saab erihoolekandeteenuse taotlust esitades ära märkida, millisesse maakonda ja millise teenuseosutaja juurde ta teenusele soovib minna.

Lisaks teenuste ja maakondade jaotusele peame erihoolekande teenustele tava- ja eelisjärjekorda. Eelisjärjekorda lisame inimesed:

  • kes viibivad asenduskodus
  • kes on sund- või tahtevastasel ravil
  • kes on kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel või kinnise lasteasutuse teenusel ja vajavad pärast nimetatud teenuste lõppemist erihoolekandeteenust
  • kes saavad teenuseid läbi pilootprojektide
  • kelle teenusevajadus on muutunud
  • kelle erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuse osutaja tegevusloa või -lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu

Mõnele teenusele on järjekorrad pikad, kuna

  • teenuse vajajaid on rohkem kui vabu teenuskohti
  • inimene soovib teenusekohta kindla teenuseosutaja juurde, kellel ei ole hetkel vaba kohta ja teise teenuse osutaja juurde ei ole inimene valmis teenuskohta vastu võtma
  • inimene paneb end igaks juhuks järjekorda, et vajaduse ilmnemisel kindlustada endale teenuskoht järjekorras võimalikult esimeste hulgas

Eeltoodust tulenevalt võib teenusele pääseda ka järjekorras tagapool olev inimene, kui ta vajab koheselt teenust ning on valmis asuma Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutud esimesele vabale teenuskohale.

Teavet järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta saab piirkondlikult teenuste konsultandilt. 

NB Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on kohustatud asuma teenust kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.

Vaata, mitmes sa järjekorras oled

* Järjekorrateade on dokument, millega on inimesele teada antud, et temale vajalikule teenusele või tema poolt soovitud teenuseosutaja juurde ei ole vaba kohta. Kuni teenuskoha vabanemiseni on ta lisatud teenuse järjekorda.

Omaosalus

Omaosalus on teenuse saaja poolt teenuseosutajale makstav tasu teenuse ajal kasutatava majutuse ja toitlustamisega seotud kulude eest.

Omaosaluse maksimaalne suurus

  • Kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 368 eurot kuus.
  • Ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 368 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule.
  • Ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 433 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones.

Kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isikute maksimaalne omaosalus on kehtestatud 2024. aasta riigieelarve seadusega.

Erihoolekandeteenused

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab erihoolekande tegevusjuhendaja, ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.

Loe edasi

Isikukeskse erihoolekande teenusmudel kohalikus omavalitsuses

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) tegevustega liitudes on sul võimalus saada tuge oma vaimse ja füüsilise tervise arendamiseks, sind toetatakse võimetekohase töö või tegevuse leidmisel ja aidatakse murede lahendamisel.

Loe edasi

Pikaajaline kaitstud töö

Sa soovid teha tööd hoolimata sellest, et oled vähenenud töövõimega ja oma terviseseisundi tõttu ei ole võimeline töötama tavapärastes töötingimustes? Sel juhul võib sulle abiks olla pikaajaline kaitstud töö teenus, mille raames saad teha võimetekohast tööd sulle jõukohases töötempos. Kaitstult töötamine toimub erivajadusi arvestavas töökeskkonnas ning järjepideval juhendamisel.

Loe edasi

Viimati uuendatud 05.03.2024

Kas sellest lehest oli abi?