Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

Erihoolekandeteenused

 

 

Erihoolekandeteenused on suunatud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kui teiste hoolekande abimeetmetega ei ole vajalikku abi võimalik osutada.

Erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused psüühikahäirega inimestele, kuid mitte kõik psüühikahäirega inimesed ei vaja alati oma igapäevaelu toimetuleku tagamiseks, elukvaliteedi hoidmiseks või tõstmiseks erihoolekandeteenuseid.

Kellele on erihoolekandeteenused mõeldud?

  • Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele.
  • Raske psüühikahäirega inimestele on omane rahutu või väga endassetõmbunud olek, arusaamatu või tegelikkusele mittevastav jutt, oluliselt on häiritud inimese sihipärane käitumine.
  • Sügava psüühikahäirega inimese puhul on omane sage etteaimamatu käitumine, mis häirib sageli ümbritsevaid inimesi, inimene ei suuda ise oma olukorda hinnata, tema jutt on arusaamatu või sõnaline kontakt temaga ei õnnestu.
  • Püsiva kuluga psüühikahäire puhul on tegemist aastaid (või kogu elu) kestva kroonilise kuluga psüühikahäirega, mis oluliselt halvendab inimese iseseisvat toimetulekut igapäevaeluga.
  • Lisaks, kui inimesel:
    •   on püsivad diagnoositud haiguse negatiivsed sümptomid ja haigusseisundi sagedased ägenemised,
    •   ei esine pikemaajalisi tervisliku seisundi stabiilseid perioode,
    •   puudub haigusteadlikkus ja keeldub ravist,
    •   on vajanud viimase 5 aasta jooksul tahtevastast ravi ning eelnevatele kirjeldustele lisanduvad veel      ka olulised raskused igapäevaeluga toimetulemisel,
    •  sotsiaalsete võimete oluline puudujääk või langus ning kõrge teiste häirete (sõltuvushäired,         meeleoluhäired, isiksusehäired) esinemise sagedus, siis on psüühikahäirega inimene õigustatud   kasutama erihoolekandeteenust.

 

Erihoolekandeteenused – millal ja kuidas?

  • Sotsiaalkindlustusametil on kohustus hinnata, kas erihoolekannet taotleva inimese puhul on ainuke võimalus vajalikku abi anda erihoolekandeteenustega või saab inimesele vajalikku abi tagada ka teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega, sh kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenustega.
  • Seal juures võetakse arvesse inimese toimetuleku-, tegevus- ja osalusvõimet ning terviseseisundit lähtudes erihoolekandeteenuse eesmärgist.
  • Kõikidel erihoolekandeteenustel toimub inimese aktiviseerimine ja iseseisvuse suurendamine. Samuti peab inimene teenusel olles ka ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse.
  • Ööpäevaringne erihooldusteenus on kõige raskemate sümptomitega psüühikahäiretega inimestele, kellele ei ole võimalik abi ja toetust tagada muu sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenusega. Seega kaalub Sotsiaalkindlustusamet alati enne teenusele suunamist või teenuse kasutamise pikendamist, kas inimesele on võimalik osutada tema vajadustele vastavat abi muude sotsiaalteenustega. Eesmärgiks on ühest küljest tagada abi nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik ning pakkuda abi, mis on inimese tegelikule toimetuleku– ja tegevusvõimele vastav. Näiteks kui täisealise psüühikahäirega inimese osalus- ja tegevusvõime on langenud määrani, et teenuse peamiste tegevustena on vajalik tema abistamine ja toetamine vaid enesehügieeni– ja teenindamises ja tavapärastes igapäevaelu toimingutes. Enam ei ole võimalik tulenevalt bioloogilisest vanusest või muude asjaolude tõttu inimese toimetuleku arendamine, tuleb kaaluda inimesele vajaliku teenusena teisi sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud abimeetmeid, mis ei ole erihoolekandeteenused.

Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus või toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenust ning ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud elupinnal.

Erihoolekandeteenust on õigus saada alates 18. eluaastast. Kuna erihoolekandeteenuste järjekorrad võivad olla pikad, saab end järjekorda panna juba 16-aastaselt, et täisealiseks saamisel võimalikult kiiresti vajalikku erihoolekandeteenust saada.

Erihoolekandeteenuste korraldus ja osutamise põhimõtted on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses.

Erihoolekandeteenused

Igapäevaelu toetamise teenus (IET teenus)

Teenus on mõeldud kodus elavale psüühikahäirega täisealisele, kes vajab toetust ja abi igapäevaeluga seotud tegevustes.

Teenuse eesmärk on inimese parima võimalikult iseseisva toimetuleku ja arengu tagamine ning ühiskonnaelus osalemise toetamine.

Mida teenusel tehakse? 

  • Inimest juhendatakse sotsiaalsete suhete loomisel või säilitamisel, oma aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel, viiakse läbi tugigruppide tegevust ja toetatakse nendes osalemisel ning avalike teenuste kasutamisel ja hariduse omandamisel.
  • Kujundatakse ja arendatakse inimese igapäevaelu- ja tööoskusi ning võimaldatakse töö tegemise harjutamist.
  • Nõustatakse tema lähedasi ja inimest ennast tema tervise ning käitumisega seotud eripäradest.

Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse vastavalt vajadusele inimesele sobivas kohas kokkuleppel teenuse osutajaga. Selleks võib olla päevakeskus, inimese kodu või muud koht teenuse tegevusest lähtuvalt. Teenuse osutaja poolt viiakse teenuse tegevusi läbi vastavalt inimese vajadusele.

Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub teenusel pakutava toitlustuse eest.

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske ja sügava puudega täisealistele (IET autismispektrihäire)

Teenus on mõeldud kodus elavale rakse või sügava puudega autismispektrihäire diagnoosiga täisealisele, kellel esineb pidev ja intensiivne äärmuslikult kahjustav käitumine (ÄK-käitumine) ning vajab seetõttu pidevat järelvalvet. (Äärmuslik kahjustav käitumine on nt karjumine, röökimine, teiste inimeste löömine, tõukamine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine, põgenemine, esemete lõhkumine, loopimine jmt.)

Teenuse eesmärk

  • Pakkuda turvalist teenuskeskkonda 
  • Tagada inimese võimalikult parim toimetulek ja areng ning oskuste kinnitamine, rakendades kaasaegseid käitumisjuhendamise võtteid, ennetades ja vähendades seeläbi ÄK-käitumise esinemise sagedust.
  • vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada nende töötamist ning ühiskonnaelus osalemist.

Mida teenusel tehakse?

  • Tagatakse inimesele pidev järelvalve, et märgata muutusi tema käitumises ja keskkonnast tulenevaid ärritajaid.
  • Juhendatakse inimest kõikides igapäevaelu tegevustes, kasutades selgelt visualiseeritud infot ja tegevusjuhendeid.
  • Toetatakse eneseteenindusoskuste läbi viimisel, sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel, aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel.
  • Nõustatakse lähedasi ja kaaslasi ning toetatakse tugigruppide tegutsemist.

Teenuse osutamine toimub koos maksimaalselt kuuele inimesele vähemalt kolme vastava ettevalmistuse saanud töötaja poolt. Töötajad peavad oskama kasutada ÄK-käitumise esinemise sagedust ja intensiivsust vähendavaid kaasaegseid käitumisjuhendamise võtteid.

Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse vastavalt inimese vajadusele päevasel ajal teenuse osutaja poolt sobivaks kujundatud keskkonnas – päevakeskuses. Teenuse osutaja viib teenusel tegevusi läbi vastavalt inimese vajadusele. Teenuse kasutamise õigus on vähemalt 120 tundi kuus.

Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub teenusel toitlustamise eest.

Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (IET päeva- ja nädalahoid)

Teenus on mõeldud inimesele 

  • kellel on diagnoositud muu täpsustatud intellektihäire (diagnoosi kood F78) või täpsustamata intellektihäire (diagnoosi kood F79), raske või sügav intellektihäire (diagnoosi koodid F72-F73), kellel on suur hooldusvajadus, vajab pidevat kõrvalabi igapäevaeluga seotud tegevustes ning pole ise võimeline sooritama enese hooldusega seotud tegevusi. Seetõttu vajavad nad lisaks tavapärastele igapäevaelu toetamise tegevustele veel ka suurt hooldust, pidevat kõrvalabi või püsivat igapäevaste tegevuste üle võtmist tegevusjuhendaja poolt.
  • kellel on mõõdukas intellektihäire (diagnoosi kood 71) ja kes vajavad suures mahus järelvalvet ning kõrvalabi igapäevaelu toimingute tegemistel, kuid neil ei ole suurt hooldusvajadust.

Teenuse eesmärk on pakkuda inimesele vajalikku kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, võimaldades jätkata elamist koduses keskkonnas ja lükata edasi ööpäevaringselt hoolekandeasutusse elama asumist. Samuti vähendatakse lähedaste hoolduskoormust ja toetatakse nende töötamist ning osalemist ühiskonnaelus.

Mida teenusel tehakse? 

  • Inimest juhendatakse ja abistatakse hooldustoimingutes, hügieenitoimingutes ja eneseteenindamisel ( nt riietumisel, mähkmete ja hügieenisidemete vahetamisel, pesemisel, toitmisel).
  • Lisaks juhendatakse ja abistatakse  sotsiaalsete suhete loomisel või säilitamisel, oma aja planeerimisel, vaba aja ja huvitegevustes osalemisel ning päeva sisustamisel, viiakse läbi tugigruppide tegevusi ja toetatakse nendes osalemisel.
  • Teenusel kujundatakse ja arendatakse inimese igapäevaelu oskusi vastavalt tema võimekusele. Samuti võimaldatakse töösarnaseid võimetekohaseid tegevusi. Vajadusel nõustatakse teenusel inimese lähedasi tema tervise ja käitumisega seotud eripäradest.
  • Vastavalt teenusel viibimise ajale tagatakse teenuse osutaja poolt igapäevaselt ka toitlustamine ja ööbimise võimalus.

Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse päevasel ajal kuni 10 tundi, vajadusel terve ööpäev. Ühes kuus on võimalik teenust kasutada kuni 21 (öö)päeva.

Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub teenusel pakutava toitlustamise ja vajalike hooldusvahendite eest. Kasutades teenust ööpäevaringselt tasutakse ka ööbimisega seotud kulud.

Töötamise toetamise teenus (TT teenus)

Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kes vajab töö leidmiseks ning töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist.

Teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada inimest tema võimetele vastava sobiva töö otsimise ja töötamise ajal.

Mida teenusel tehakse?

  • Inimest motiveeritakse tööle asumiseks, toetatakse võimetekohase töö leidmisel, lähtudes inimese huvidest. Juhendatakse inimest töö otsimise ajal, töö olemasolul või töö leidmisel sellega seotud ülesannete täitmisel ja töötamise ajal tekkivates küsimustes.
  • Vajadusel juhendatakse ja nõustatakse tööandjat inimese tööle rakendamisel ja töötamise ajal tekkida võivatest olukordadest ja eripäradest.
  • Toetatakse  inimese ettevalmistust iseseisvalt tööle asumisel.

Millal teenust osutatakse? Teenuse osutamine toimub vastavalt vajadusele inimesele sobivas kohas kokkuleppel teenuse osutajaga. Selleks võib olla inimese kodu või muu koht teenuse tegevusest lähtuvalt. Teenuse osutaja poolt viiakse teenuse tegevusi läbi vastavalt inimese vajadusele.

Mille eest tuleb tasuda? Teenusel ei ole kulusid, mille eest tuleb inimesel tasuda

NB! Töötamise toetamise teenuse osutaja peab leidma teenusele suunatud inimesele sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast teenuse osutamise alustamist. Kui töötamise toetamise teenust saama suunatud inimene ei ole ühe aasta jooksul ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse teenuse osutamine

Toetatud elamise teenus (TE teenus)

Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kes suudab enda eest hoolitseda ja juhendamise korral toime tulla igapäevaelu toimingutega, kuid vajab toetust iseseisvalt elades.

Teenuse eesmärk on pakkuda inimesele tuge võimalikult parima toimetuleku tagamiseks iseseisvalt elades.

Mida teenusel tehakse? Inimest juhendatakse tema majapidamise korraldamisel, sh eelarve koostamisel, eluruumi kasutamise ja selle hooldamisega seotud teenuste korraldamisel ning kasutamisel. Kui inimene elab teenuse osutaja eluruumides, toetatakse inimest talle iseseisva elamispinna leidmisel ja iseseisvaks elamiseks ettevalmistamisel.

Teenusel abistatakse inimest elukorraldusega seotud reeglites kokku leppimisel ning nende täitmisel.

Millal teenust osutatakse? Teenuse osutamine toimub vastavalt vajadusele inimesele sobivas kohas kokkuleppel teenuse osutajaga. Selleks võib olla inimese kodu, päevakeskus või muu koht teenuse tegevustest lähtuvalt. Teenuse osutaja viib teenuse tegevusi läbi vastavalt inimese vajadusele.

Mille eest tuleb tasuda? Elades teenuse osutajale kuuluvas eluruumis tasutakse eluaseme kasutamisega seotud kulud.

Kogukonnas elamise teenus (KE teenus)

Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kes tuleb toime enese eest hoolitsemisega ja suudab osaleda majapidamisetöödes, kuid vajab päevasel ajal pidevat juhendamist igapäevaelu tegevustes ja toetust toitlustuse tagamisel ning elamiseks eluruumi.

Teenuse eesmärk  on säilitada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, et ta tuleks peresarnase elukorralduse juures võimalikult iseseisvalt või väikese juhendamisega toime oma igapäeva eluga.

Mida teenusel tehakse? Kogukonnas elamise teenusel elavad inimesed koos ühe perena, jagavad ühist elupinda ning tegevusjuhendaja aitab neid:

  • ajaplaneerimisel
  • vaba aja sisustamisel
  • avalike teenuste kasutamisel
  • õppimise võimaluste leidmisel ja õppimise juures
  • töötamise või töösarnaste tegevuste juures

Inimese vajadusi ja tegevusvõimet arvestades ostetakse temaga koostöös hügieenitarbed, riided, voodipesu ja tagatakse nende hooldus. Vajadusel muretsetakse ka käsimüügiravimid ja meditsiinitarvikud. 

Millal teenust osutatakse? Teenuse kasutamine toimub ööpäevaringselt, kuid öisel ajal ei viibi personal teenuse osutamise ruumides, vaid on inimesele kättesaadav (nt telegoni teel).

 Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

Ööpäevaringne erihoolekandeteenus (ÖE teenus)

Teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna tagamine teenuse osutaja ruumides. 

Kes saab teenust kasutada?

Täisealine:

  • kellel on tuvastatud raske või sügav puue
  • kellel on töövõime kaotus vähemalt 80% või tuvastatud puuduv töövõime
  • kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja eks ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid
  • kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist

Mida teenusel tehakse? Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kasutajad elavad teenuse osutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonna ning tegevusjuhendaja aitab ja juhendab neid:

  • sotsiaalsete suhete  loomisel, säilitamisel ja arendamisel
  • aja planeerimisel
  • vaba aja sisustamisel
  • avalike teenuste kasutamisel
  • õppimise võimaluste leidmisel ja õppimise juures
  • igapäevaelu oskuste arendamisel, kaasates inimesi arendavatesse tegevustesse

 Inimest toetatakse ja abistatakse hooldustoimingutes ning kõigis kõrvalabi vajavates igapäevaelu tegevustes. Teenuse ajal tagatakse inimesele raviskeemi järgimine.

Vajadusel tagatakse inimesele transport tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks. Samuti toetatakse hooldustoimingute tegemisel ja tagatakse iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus. 

Inimese vajadusi ja tegevusvõimet arvestades ostetakse temaga koostöös hügieenitarbed, riided, voodipesu ja tagatakse nende hooldus. Vajadusel on teenuse osutaja poolt ka käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid. 

Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuse osutaja ruumides.

Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

Ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektrihäirega inimesele (ÖE autismispektrihäire)

Teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna tagamine teenuse osutaja ruumides rakendades kaasaegseid käitumisjuhendamise võtteid vähendades seeläbi äärmuslikult kahjustava käitumise (ÄK-käitumise) esinemise sagedust.

 Kes saab teenust kasutada?

Täisealine:

  • kellel on diagnoositud autismispektrihäire (ehk pervasiivne arenguhäire)
  • kellel on tuvastatud raske või sügav puue
  • kellel on töövõime kaotus vähemalt 80% või tuvastatud puuduv töövõime
  • kellel esineb pidev ja intensiivne ÄK-käitumine ning seetõttu on vajalik pidev järelvalve
  • kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ja ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist
  • kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid

 

Mida teenusel tehakse? Teenust osutatakse teenuse osutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonnas kuni kuueliikmelises grupis. Töötajad kasutavad ÄK-käitumise esinemise sagedust ja intensiivsust vähendavaid kaasaegseid käitumise juhendamise võtteid. Teenusel tagatakse inimesele pidev järelvalve, et märgata muutusi tema käitumises ja keskkonnast tulenevaid ärritajaid. Tegevusjuhendaja toetab ja juhendab inimest selgelt visualiseeritud info ja tegevusjuhenditega järgmistes tegevustes:

  • sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel
  • aja planeerimisel
  • vaba aja sisustamisel
  • tervishoiu-, sotsiaal- ja teiste avalike teenuste kasutamisel
  • õppimise võimaluste leidmisel ja õppimise juures
  • igapäevaelu ja tööoskuste arendamisel, kaasates inimesi vastavatesse tegevustesse ja võimaldades töö tegemise harjutamist
  • igapäevaelu toimingutes
  • tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud raviskeemi järgimisel.

Vajadusel tagatakse inimesele transport tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks. Samuti toetatakse vajadusel hooldustoimingute tegemisel. Teenusel on tagatud iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus.

Inimese vajadusi ja tegevusvõimet arvestades ostetakse temaga koostöös hügieenitarbed, riided, voodipesu ja tagatakse nende hooldus. Vajadusel on teenuse osutaja poolt käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid. 

Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuse osutaja ruumides.

Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

Ööpäevaringne erihoolekandeteenus sügava liitpuudega inimesele (ÖL teenus)

Teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna tagamine teenuse osutaja ruumides. 

Kes saab teenust kasutada?

Täisealine:

  • kellel on raske või sügav vaimne alaareng ja lisaks struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mille alusel on määratud puue
  • kellel on tuvastatud sügav puue
  • kellel on töövõimekaotus vähemalt 90% või tuvastatud puuduv töövõime ( tööealisel)
  • kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ja ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist
  • kellele ei saa abi osutada sotsiaalteenustega ja kes ei kausta teisi erihoolekandeteenuseid

 Mis teenusel tehakse? Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kasutajad elavad teenuse osutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonnas ning tegevusjuhendaja aitab ja juhendab neid:

  • sotsiaalset suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel
  • aja planeerimisel
  • vaba aja sisustamisel
  • avalike teenuste kasutamisel
  • õppimise võimaluste leidmisel ja õppimise juures
  • igapäevaelu  oskuste arendamisel, kaasates inimesi arendavatesse tegevustesse

Inimest toetatakse ja abistatakse hooldustoimingutes ning kõigis kõrvalabi vajavates igapäevaelu tegevustes. Teenuse ajal tagatakse inimesele määratud raviskeemi järgimine.

Vajadusel tagatakse inimesele transport tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks. Samuti toetatakse hooldustoimingute tegemisel ja tagatakse iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus.

Inimese vajadusi ja tegevusvõimet arvestades ostetakse temaga koostöös hügieenitarbed, riided, voodipesu ja tagatakse nende hooldus. Vajadusel on teenuse osutaja poolt käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid.

Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuse osutaja ruumides.

Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

Ööpäevaringne erihoolekandeteenus ebastabiilse remissiooniga inimesele (ÖR teenus)

Teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna tagamine teenuse osutaja ruumides. 

Kes saab teenust kasutada?

Täisealine:

  • kellel on ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire
  • kes on tööealine ja kellel on töövõime kaotus vähemalt 90% või tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime
  • kes on vanaduspensioniealine ja tal on tuvastatud sügav puude raskusaste
  • kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ja ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist
  • kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kausta teisi erihoolekandeteenuseid.

Mida teenusel tehakse? Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kasutajad elavad teenuse osutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonnas ning tegevusjuhendaja aitab ja juhendab neid:

  • sotsiaalset suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel
  • aja planeerimisel
  • vaba aja sisustamisel
  • avalike teenuste kasutamisel
  • õppimise võimaluste leidmisel ja õppimise juures
  • igapäevaelu  oskuste arendamisel, kaasates inimesi arendavatesse tegevustesse

Inimest toetatakse ja abistatakse hooldustoimingutes ning kõigis kõrvalabi vajavates igapäevaelu tegevustes. Teenuse ajal tagatakse inimesele määratud raviskeemi järgimine.

Vajadusel tagatakse inimesele transport tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks. Samuti toetatakse hooldustoimingute tegemisel ja tagatakse iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus. 

Inimese vajadusi ja tegevusvõimet arvestades ostetakse temaga koostöös hügieenitarbed, riided, voodipesu ja tagatakse nende hooldus. Vajadusel on teenuse osutaja poolt käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid. 

Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuse osutaja ruumides.

Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

Erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel (ÖK teenus)

Teenuse eesmärk  on vähendada inimese ohtlikkust endale või teistele ning saavutada inimese nõusolek kasutada muud abi, mida osutatakse väljaspool kinnist hoolekande asutust. 

Kes ja kuidas saab teenust kasutada?

Teenus on psüühikahäirega täisealisele inimesele, kes tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda püsivalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning:

  • ta on endale või teistel ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama;
  • varasemate teenuste kasutamine ei ole osutunud piisavaks või muude teenuste kasutamine ei ole võimalik.

Otsuse teenuse vajaduse kohta teeb kohus. Teenusele paigutamise saab algatada inimese eestkostja või inimese elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus, kes peavad esitama kohtule põhjendatud avalduse.

Mida teenusel tehakse?

Teenust osutatakse kinnises hoolekandeasutuses, kus teenuse osutaja vastutab turvalisuse ja ohutuse tagamise eest. Teenusel on ööpäevaringne kontroll ja ülevaade inimese liikumise, asukoha ja tegevuste üle. Samuti on tagatud saatja, kui inimesel on vaja lahkuda teenuse osutaja ruumidest või territooriumilt.

Tegevusjuhendaja toetab ja juhendab inimest:

  • sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel
  • aja planeerimisel
  • vaba aja sisustamisel
  • tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants-, ja muude teenuste (avalike teenuste) kasutamisel
  • õppimise võimaluste leidmisel ja õppimise juures
  • igapäevaelu ja tööoskuste arendamisel, kaasates inimesi vastavatesse tegevustesse ja võimaldades töö tegemise harjutamist
  • igapäevaelu toimingutes
  • tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud raviskeemi järgimisel.

Vajadusel tagatakse inimesele transport tervishoiu-, sotsiaal- ja muudele avalikele teenustele jõudmiseks. Samuti toetatakse hooldustoimingute tegemisel ja tagatakse iseseisva õendusabi teenuse kättesaadavus.

Inimese vajadusi ja tegevusvõimet arvestades ostetakse temaga koostöös hügieenitarbed, riided, voodipesu ja tagatakse nende hooldus. Vajadusel on teenuse osutaja poolt käsimüügiravimid, meditsiinitarvikud ja inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid.

Millal teenust osutatakse? Teenust osutatakse ööpäevaringselt teenuse osutaja ruumides.

Mille eest tuleb tasuda? Inimene tasub majutuse ja toitlustamise eest.

Erihoolekandeteenuse osutajad leiad: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/erihoolekandeteenuste-osutajad

 

Teenusele suunamine

Erihoolekandeteenuse saamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja hindab, millises eluvaldkonnas vajab inimene kõrvalabi või toetust, ja otsustab, kas sobivaks abimeetmeks on erihoolekandeteenus. Teenuse taotlusest otsuse tegemiseni võib minna kuni 40 tööpäeva. Teenuse vajaduse puhul abistab juhtumikorraldaja sobiva teenuse osutaja valikul ja vaba teenuskoha olemasolul suunab inimesel teenusele.

Kui soovitud teenuseosutaja juures ei ole vaba kohta, siis võetakse inimene järjekorda.

Täpsemat infot ja nõustamist erihoolekande teenuste kohta saad juhtumikorraldajatelt. Juhtumikorraldajate kontaktandmed leiad http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused/juhtumikorraldajate-kontaktandmed

Teenuste saamiseks on vaja inimesel või tema eestkostjal esitada esmalt erihoolekandeteenuse taotlus (28.41 KB, DOCX), mille saab täita ja saata

Juhtumikorraldajate kontaktandmed leiad http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused/juhtumikorraldajate-kontaktandmed.

Igale erihoolekandeteenuse kasutajale koostatakse teenusel tegevusplaan, kuhu pannakse koostöös inimesega kirja tema eesmärgid ning soovid ja tegevused nende saavutamiseks.

Teenusele suunamiseks väljastab juhtumikorraldaja nii erihoolekandeteenuse osutamise otsuse kui ka suunamisotsuse kui

  • inimene vastab teenuse saamiseks vajalikele nõuetele;
  • riigieelarves on olemas raha teenuse osutamiseks;
  • teenuse osutajal, kelle juurde inimene soovib minna, on vaba koht;
  • inimene on nõus tasuma kogukonnas elamise teenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.

 

Erihoolekandeteenuste järjekord

Paraku ei ole alati soovitud teenuse osutaja juures vaba kohta või riigieelarves piisavaid vahendeid, et inimene teenusele suunata. Sellisel juhul võtab juhtumikorraldaja inimese teenuse järjekorda ja väljastab järjekorrateate.

Järjekordi peame nii teenuste kui maakondade kaupa. Iga inimene saab erihoolekandeteenuse taotlust esitades ära märkida, millisesse maakonda ja teenuse osutaja juurde ta teenusele soovib minna.

Lisaks teenuste ja maakondade jaotusele peame erihoolekande teenustele tava- ja eelisjärjekorda. Eelisjärjekorda lisame inimesed:

  • kes viibivad asenduskodus
  • kes on sund- või tahtevastasel ravil
  • kes on kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihooldusteenusel või kinnisel lasteasutuse teenusel ja vajavad pärast nimetatud teenuste lõppemist erihoolekandeteenust
  • kes saavad teenuseid läbi pilootprojektide
  • kelle teenusevajadus on muutunud
  • kelle erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuse osutaja tegevusloa või lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu.

Mõnele teenusele on järjekorrad pikad, sest:

  • teenuse vajajaid on oluliselt rohkem kui vabu teenuskohti
  • inimene soovib teenusekohta kindla teenuse osutaja juurde, kellel ei ole hetkel vaba kohta ja teise teenuse osutaja juurde ei ole inimene valmis teenuskohta vastu võtma.
  • inimene paneb end igaks juhuks järjekorda, et vajaduse tekkimisel kindlustada koht järjekorras võimalikult ees.

Sellest tulenevalt võib teenusele pääseda järjekorras tagapool olev inimene, juhul kui ta vajab koheselt teenust ning on valmis asuma Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutud esimesele vabale teenuskohale.

Teavet järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta saab piirkondlikult juhtumikorraldajalt ja lisatud erihoolekande järjekordade tabelist (434.04 KB, PDF), mida uuendame kord kuus. Teenusekohtade info on teenusekohtade tabelis. (669.84 KB, PDF)

Pärast suunamisotsuse väljastamist peab inimene pöörduma teenusele kokkulepitud tähtpäevast arvates hiljemalt

  • kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul;
  • seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul.

Kui inimene soovib pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, tuleb esitada taotlus juhtumikorraldajale. Vaba koha olemasolul väljastab sotsiaalkindlustusamet uue suunamisotsuse soovitud teenuse osutaja juurde.

 

Omaosalus

Omaosalus on teenuse kasutaja poolt teenuseosutajale makstav tasu teenuseajal kasutatava majutuse ja toitlustamisega seotud kulude eest.

 

Omaosaluse maksimaalne suurus:

  • kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 230 eurot kuus;
  • ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule;
  • ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule.

Kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isikute maksimaalne omaosalus on kehtestatud 2019. a riigieelarve seadusega.