Sa oled siin

Erihoolekandeteenused

 

Erihoolekandeteenused on suunatud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kui teiste hoolekande abimeetmetega ei ole vajalikku abi võimalik osutada.

Erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused psüühikahäirega inimestele, kuid mitte kõik psüühikahäirega inimesed ei vaja alati oma igapäevaelu toimetuleku tagamiseks, elukvaliteedi hoidmiseks või tõstmiseks erihoolekandeteenuseid.

Kellele on erihoolekandeteenused mõeldud?

  • Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele.
  • Raske psüühikahäirega inimestele on omane rahutu või väga endassetõmbunud olek, arusaamatu või tegelikkusele mittevastav jutt, oluliselt on häiritud inimese sihipärane käitumine.
  • Sügava psüühikahäirega inimese puhul on omane sage etteaimamatu käitumine, mis häirib sageli ümbritsevaid inimesi, inimene ei suuda ise oma olukorda hinnata, tema jutt on arusaamatu või sõnaline kontakt temaga ei õnnestu.
  • Püsiva kuluga psüühikahäire puhul on tegemist aastaid (või kogu elu) kestva kroonilise kuluga psüühikahäirega, mis oluliselt halvendab inimese iseseisvat toimetulekut igapäevaeluga.
  • Lisaks, kui inimesel:
    • on püsivad diagnoositud haiguse negatiivsed sümptomid ja haigusseisundi sagedased ägenemised,
    • ei esine pikemaajalisi tervisliku seisundi stabiilseid perioode,
    • puudub haigusteadlikkus ja keeldub ravist,
    • on vajanud viimase 5 aasta jooksul tahtevastast ravi ning eelnevatele kirjeldustele lisanduvad veel ka olulised raskused igapäevaeluga toimetulemisel,
    • sotsiaalsete võimete oluline puudujääk või langus ning kõrge teiste häirete (sõltuvushäired, meeleoluhäired, isiksusehäired) esinemise sagedus, siis on psüühikahäirega inimene õigustatud kasutama erihoolekandeteenust.

 

Erihoolekandeteenused – millal ja kuidas?

  • Sotsiaalkindlustusametil on kohustus hinnata, kas erihoolekannet taotleva inimese puhul on ainuke võimalus vajalikku abi anda erihoolekandeteenustega või saab inimesele vajalikku abi tagada ka teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega, sh kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenustega.
  • Seal juures võetakse arvesse inimese toimetuleku-, tegevus- ja osalusvõimet ning terviseseisundit lähtudes erihoolekandeteenuse eesmärgist.
  • Kõikidel erihoolekandeteenustel toimub inimese aktiviseerimine ja iseseisvuse suurendamine. Samuti peab inimene teenusel olles ka ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse.
  • Ööpäevaringne erihooldusteenus on kõige raskemate sümptomitega psüühikahäiretega inimestele, kellele ei ole võimalik abi ja toetust tagada muu sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenusega. Seega kaalub Sotsiaalkindlustusamet alati enne teenusele suunamist või teenuse kasutamise pikendamist, kas inimesele on võimalik osutada tema vajadustele vastavat abi muude sotsiaalteenustega. Eesmärgiks on ühest küljest tagada abi nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik ning pakkuda abi, mis on inimese tegelikule toimetuleku– ja tegevusvõimele vastav. Näiteks kui täisealise psüühikahäirega inimese osalus- ja tegevusvõime on langenud määrani, et teenuse peamiste tegevustena on vajalik tema abistamine ja toetamine vaid enesehügieeni– ja teenindamises ja tavapärastes igapäevaelu toimingutes. Enam ei ole võimalik tulenevalt bioloogilisest vanusest või muude asjaolude tõttu inimese toimetuleku arendamine, tuleb kaaluda inimesele vajaliku teenusena teisi sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud abimeetmeid, mis ei ole erihoolekandeteenused.

Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus või toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenust ning ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud elupinnal.

Erihoolekandeteenust on õigus saada alates 18. eluaastast. Kuna erihoolekandeteenuste järjekorrad võivad olla pikad, saab end järjekorda panna juba 16-aastaselt, et täisealiseks saamisel võimalikult kiiresti vajalikku erihoolekandeteenust saada.

Erihoolekandeteenuste korraldus ja osutamise põhimõtted on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses.

 

Erihoolekandeteenused

Igapäevaelu toetamise teenus

Teenusel aidatakse kujundada inimese igapäevaelu toimetulekuoskusi ja tööoskusi ning nõustatakse tema lähedasi ja temaga koos elavaid inimesi. Teenuse eesmärk on emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamise abil tagada inimesele parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng.

Igapäevaelu toetamise teenusel on lisaks veel kaks teenuse alaliiki suuremat järelevalvet ja toetust vajavatele inimestele.

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske ja sügava puudega täisealistele. Teenus on mõeldud autismispektriga inimestele, kes pidevalt ja intensiivselt esitavad äärmuslikult kahjustavat käitumist ning selle tõttu vajavad teenusel pidevat järelevalvet. Äärmuslik kahjustav käitumine on nt karjumine, röökimine, teiste inimeste löömine, tõukamine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine, põgenemine, esemete lõhkumine, loopimine jm.

Teenuse osutamine toimub ühes grupis koos maksimaalselt kuuele inimesele vähemalt kolme vastava ettevalmistuse saanud töötaja poolt. Töötajad peavad oskama kasutada ÄK-käitumise esinemise sagedust ja intensiivsust vähendavaid kaasaegseid käitumisjuhendamise võtteid. Teenusel õpetatakse, harjutatakse ja kinnistatakse igapäevaseid toimetulekuoskusi ning töösarnaseid tegevusi. Teenuse vajadusel on selle kasutamise õigus vähemalt 120 tundi kuus.

Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena raske või sügava intellektihäirega täisealisele. Teenus on mõeldud inimestele, kellel on diagnoositud raske või sügav intellektihäire (diagnoos F72-F73) ning kes ei ole ise võimelised sooritama enese eest hoolitsemisega seotud tegevusi. Seetõttu vajavad nad lisaks tavapärastele igapäevaelu toetamise tegevustele veel ka suurt hooldust, pidevat kõrvalabi või püsivat igapäevaste tegevuste üle võtmist tegevusjuhendaja poolt.

Teenuse osutamisel lähtutakse konkreetse inimese võimekusest ja vajadustest. Lisaks tavapärastele igapäevaelu toetamise tegevustele tagatakse sellel teenusel inimesele:

  • juhendamine ja abistamine hooldus- ja hügieenitoimingutes
  • juhendamine ja abistamine eneseteenindamisel (nt riietumine, mähkmete ja hügieenisidemete vahetamine, pesemine, toitmine)
  • muud toimetulekut tagavad toimingud: tunnetusprotsesside, kommunikatsiooni ja motoorika toetamine ning juhendamine ja abistamine inimese personaalsetel huvidel põhinevates tegevustes.

Teenuse vajadusel on selle kasutamise õigus kuni 21 (öö)päeva kuus.

Mõlema teenuse eesmärgiks on lisaks tavapärasele igapäevaelu toetamise teenuse eesmärkidele tagada turvaline ja paindlik teenuse osutamine ja võimaldada inimestel jätkata elamist oma koduses keskkonnas sobiva toetava teenuse toel, lükates edasi vajadust asuda ööpäevaringsetele hooldusteenustele ning võimaldada hoolduskoormusega lähedastel osaleda tööhõives ning ühiskonnaelus.

Töötamise toetamise teenus

Teenusel juhendatakse ja nõustatakse inimest tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti.

NB! Töötamise toetamise teenuse osutaja peab leidma teenusele suunatud inimesele sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast teenuse osutamise alustamist. Kui töötamise toetamise teenust saama suunatud inimene ei ole ühe aasta jooksul ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse teenuse osutamine.

Toetatud elamise teenus

Teenusel juhendatakse inimest selles, kuidas korraldada oma majapidamist ja igapäevaelu, eesmärgiga parandada inimese sotsiaalset toimetulekut ja kaasata teda ühiskonnaellu. Teenuse eesmärk on tagada inimesele võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades.

Kogukonnas elamise teenus

Teenusel luuakse inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodne peresarnane elukorraldus, et suurendada tema iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu.

Teenust osutatakse teenuseosutaja pakutud elamispinnal. Kogukonnas elamise teenusel oleval inimesel tuleb ise tasuda omaosalus majutuse ja toitlustuse eest.

Ööpäevaringne erihooldusteenus erinevatele sihtgruppidele sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele, sügava liitpuudega inimesele ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud inimesele

Teenusel pakutakse inimesele ööpäevaringset hooldamist ja arendamist eesmärgiga tagada talle iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Erinevalt eelnevatest erihoolekandeteenustest tagatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse korral teenusel viibivatele inimestele ka turvalisus.

Igapäevaelu toetamise teenusele päeva- ja nädalahoiuteenusena, ööpäevaringsele erihooldusteenusele, ööpäevaringsele erihooldusteenusele sügava liitpuudega inimesele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele ebastabiilse remissiooniga inimesele saab suunata ainult rehabilitatsiooniplaani alusel.

Kohtumäärusega ööpäevaringsele erihooldusteenusele saab suunata inimese tema enda nõusolekuta kuni üheks aastaks kohtumääruse alusel. Kohtumääruse saamiseks peab kohtule tegema vastava avalduse inimese elukohajärgne kohalik omavalitsus.

Erihoolekandeteenuse osutajad leiad: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/erihoolekandeteenuste-osutajad

Erihoolekandeteenuseid ei osutata

  • vanaduspensioni ikka jõudnud inimesele, kellel on diagnoositud ainult dementsus.

Kui vanaduspensioni ikka jõudnud inimene ei tule dementsuse tõttu enam kodus iseseisvalt toime, siis tuleb abi saamiseks pöörduda selle kohaliku omavalitsuse poole, kus on inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kohalik omavalitsus saab pakkuda inimese toimetulekuks erinevaid sotsiaalteenuseid, sh erinevaid kogukonnas korraldatavaid sotsiaalteenuseid- nt koduteenuseid, eakate päevahoid või väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Abivajaduse korral on kohalikul omavalitsusel kohustus välja selgitada inimese abivajadus ja pakkuda sellele vastavat abi. Lisainformatsiooni selle kohta annab kohalik omavalitsus;

  • inimesele, kellel on juhtiva psüühikahäirena alkoholi või narkootilise aine sõltuvus.

Erand on kehtestatud seetõttu, et erihoolekandeteenused ei ole sobilikud ega piisavad sõltuvushaigetele inimestele – erihoolekandeteenuste osutamise käigus ei suudeta tagada neile vajalikku ravi. Sõltuvushaigete inimeste ravi korraldatakse tervishoiu- või rahvatervise meetmete raames.

 

Teenusele suunamine

Teenusele suunamisel hindame inimese erihoolekandeteenuse vajadust arvestades sealjuures inimese toimetuleku-, tegevus- ja osalemisvõimet, terviseseisundit ning teenuste eesmärke, millal on just erihoolekandeteenuste osutamine vajalik.

Igapäevaelu toetamise, sh ja autismispektriga isikutele, töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenustele suunamiseks on vajalik esitada kas psühhiaatri hinnang või rehabilitatsiooniplaan. Nendes peab olema nimetatud nende teenuste vajalikkus inimese toimetuleku toetamisel.

Kui inimesel on enne 01.01.2016 koostatud kehtiv rehabilitatsiooniplaan, on tal õigus eespool nimetatud teenuseid saada rehabilitatsiooniplaani alusel, kuid juhul, kui need teenused on rehabilitatsiooniplaanis märgitud vajalike teenustena. Alates 01.01.2016 saab inimese suunata eespool nimetatud teenustele psühhiaatri hinnangu alusel, rehabilitatsiooniplaani ei ole vaja enam koostada.

Ööpäevaringsele erihooldusteenusele, välja arvatud kohtumäärusega teenusele, suuname inimese üksnes rehabilitatsiooniplaani alusel.

Teenuste saamiseks on vaja inimesel või tema eestkostjal esitada esmalt erihoolekandeteenuse taotlus (23.31 KB, DOCX), mille saab täita ja saata

Erihoolekandeteenuse taotluse täitmiseks võib pöörduda ka meie piirkondliku juhtumikorraldaja poole, kuid palume vastuvõtuaeg eelnevalt kokku leppida. Juhtumikorraldajate kontaktandmed leiad http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused/juhtumikorraldajate-kontaktandmed.

Erihoolekandeteenuse taotluse menetlemine võtab aega kuni 15 tööpäeva.

Pärast taotluse esitamist hindab juhtumikorraldaja inimese erihoolekandeteenuse vajadust, võttes aluseks psühhiaatri hinnangu või rehabilitatsiooniplaani. Kui inimesel puudub rehabilitatsiooniplaan, kuid seda on erihoolekandeteenuse saamiseks vaja, suunab juhtumikorraldaja inimese selle koostamiseks sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutaja juurde. Kui plaanist nähtub, et inimene vajab erihoolekandeteenust, siis suunab juhtumikorraldaja inimese erihoolekandeteenusele.

Sobiva erihoolekandeteenuse osutaja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepib inimene kokku juhtumikorraldajaga. Teenusele suunamiseks väljastab juhtumikorraldaja nii erihoolekandeteenuse osutamise otsuse kui ka suunamisotsuse kui

  • inimene vastab teenuse saamiseks vajalikele nõuetele;
  • riigieelarves on olemas raha teenuse osutamiseks;
  • teenuse osutajal, kelle juurde inimene soovib minna, on vaba koht;
  • inimene on nõus tasuma kogukonnas elamise teenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.

Erihoolekandeteenuste järjekord

Paraku ei ole alati soovitud teenuse osutaja juures vaba kohta või riigieelarves piisavaid vahendeid, et inimene teenusele suunata. Sellisel juhul võtab juhtumikorraldaja inimese teenuse järjekorda ja väljastab järjekorrateate. Teavet järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta saab piirkondlikult juhtumikorraldajalt ja lisatud erihoolekande järjekordade tabelist (27.1 KB, PDF) (08.01.2018), mida uuendame kord kuus. Teenusekohtade info on teenusekohtade tabelis (793.36 KB, PDF) (01.06.2018).

Pärast suunamisotsuse väljastamist peab inimene pöörduma teenusele kokkulepitud tähtpäevast arvates hiljemalt

  • kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul;
  • seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul.

Kui inimene soovib pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, tuleb esitada taotlus juhtumikorraldajale. Vaba koha olemasolul väljastab Sotsiaalkindlustusamet uue suunamisotsuse soovitud teenuseosutaja juurde.

 

Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused 

Sotsiaalkindlustusamet tasub erihoolekandeteenuse osutajale tasu teenuseosutamise eest. Teenustel on maksimaalsed maksumused, mida Sotsiaalkindlustusamet maksab teenuseosutajale, kellega on sõlmitud haldusleping erihoolekandeteenuse osutamiseks.

Erinevatel erihoolekandeteenustel on teenuse maksimaalse maksumuse sees erinevad kulukomponendid, mis on just selle teenuse osutamise eripäraga seotud. Kõikidel teenustel kuulub maksimaalse maksumuse hulka:

  1. personali palga- ja koolituskulu;
  2. transpordikulu;
  3. töötajate tervisekontrolli kulu ja vaktsineerimise kulu;
  4. büroo- ja postitarvete ning sideteenuste kulu;
  5. teenuse tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite, materjalide, ruumide sisustuse ja muu kulu;
  6. ruumide koristustarvete kulu.

Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused:

  • igapäevaelu toetamise teenuse maksimaalne maksumus on 122 eurot kalendrikuus;
  • igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele, kelle esineb pidev ja intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine on maksimaalse maksumusega 957 eurot kalendrikuus;
  • igapäevaelu toetamise teenus päeva- või nädalahoiuteenusena suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske või sügava intellektihäirega täisealisel on maksimaalse maksumusega päevasel ajal 35 eurot ja ööpäevas 45 eurot, kuni 21 ööpäeva eest kuus;
  • töötamise toetamise teenuse maksimaalne maksumus on 101 eurot kalendrikuus;
  • toetatud elamise teenuse maksimaalne maksumus on 189 eurot kalendrikuus;
  • kogukonnas elamise teenuse maksimaalne maksumus on 369 eurot kalendrikuus;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus on 482 eurot, kus ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12-le isikule;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus on 529 eurot kalendrikuus, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12-le isikule;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse ebastabiilse remissiooniga ja liitpuudega isikule maksimaalne maksumus on 724 eurot kalendrikuus, kus ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12-le isikule;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse ebastabiilse remissiooniga ja liitpuudega isikule maksimaalne maksumus on 796 eurot kalendrikuus, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12-le isikule;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule maksimaalne maksumus on 1118 eurot kalendrikuus.

 

Teenuste maksumus on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“.

 

Omaosalus

Omaosalus on kogukonnas elamise teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel inimese poolt teenuseosutajale makstav tasu. Omaosalust tasub inimene teenuse ajal kasutatud majutuse ja toitlustuse kulude eest. Selle kohta esitab teenuseosutaja inimesele arve.

Kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isikute maksimaalne omaosalus on kehtestatud 2018.a riigieelarve seadusega.

Omaosaluse maksimaalne suurus 2018. aastal:

  • kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 230 eurot kuus;
  • ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule;
  • ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule.

Pärast omaosaluse ja isiklike riiklike maksete tasumist (omaosalus, tulumaks, töötuskindlustusmaks, kogumispensioni makse) peab jääma inimesele kätte vähemalt 15% tema sissetulekust. Kui kätte jääb väiksem summa, tähendab see, et inimesel puuduvad piisavad rahalised vahendid omaosaluse tasumiseks. Selle puuduoleva omaosaluse osa hüvitab riik inimese eest. Eraldi taotlust selleks ei ole vaja esitada, rahaliste vahendite puudusel on inimesel selleks õigus.

Oma soovi puuduoleva omaosaluse osa hüvitamiseks annab inimene alates 01.01.2018 erihoolekandeteenuse taotlusel. Seal on olemas vastav kinnitus, millega inimene avaldab oma soovi ja annab nõusoleku enda sissetulekute kontrollimiseks Maksu- ja Tolliameti infobaasidest. Teenusele suunamisel kontrollib juhtumikorraldaja Maksu- ja Tolliametist inimese tulud/kulud ning vajadusel teeb otsuse inimesele omaosaluse puudujääva osa tasumiseks riigieelarvest. Arvutamisel võetakse aluseks teenusele suunamisele eelneva kuu sissetulekud.

Juhul, kui inimene on juba teenusel ja tal on omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks taotlus esitamata, siis on tal võimalus esitada eraldi taotlus omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest (20.7 KB, DOCX) juhtumikorraldajale. Vastava otsuse omaosaluse hüvitamiseks riigieelarvest teeme kümne tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib teenusel olemise ajal ise regulaarselt inimese sissetulekuid ning vajadusel muudab riigieelarvest tasutava omaosaluse hüvitise suurust.