Sa oled siin

Perehüvitiste seaduse muudatuste korduma kippuvad küsimused

 

Mis ajast täpsemalt hakkab vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus mõjutama enne lapse sündi tööl käinud ema?
 

Muudatus hakkab kehtima neile, kellel tekib õigus vanemahüvitist saada alates 1. septembrist 2019.
Vanemahüvitise saamise õigus tekib pärast sünnitushüvitise ja/või rasedus-sünnituspuhkuse lõppu. Kõigil töötavatel emadel on õigus saada sünnituslehe alusel sünnitushüvitist, aga rasedus-ja sünnituspuhkusele saavad jääda vaid töö- või teenistussuhtes olnud emad. Näiteks FIE või juhatuse liikmena töötanud emadel ei ole rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämise õigust, küll aga saavad nad sünnituslehe alusel sünnitushüvitist.
Sünnitushüvitist saab 140 kalendripäeva eest ja ema võib seda saama hakata 70 - 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

Järgnevalt näited sõltuvalt sellest, millal tekib vanemahüvitise saamise õigus:

  • Kui vanem on vanemahüvitise saaja juba enne 1. septembrit 2019 või tekib õigus enne seda kuupäeva, arvutame vanemahüvitise vana süsteemi järgi ja jätkame ka edaspidi hüvitise maksmist samamoodi nagu seni maksti. Vanemahüvitist ümber ei arvutata.
  • Kui lapse eeldatav sünnikuupäev jääb vahemikku 14. mai - 22. juuni 2019 ja lapse emal on õigus sünnitushüvitisele – vanemahüvitise arvestusperiood sõltub sellest, millal jääb ema sünnituslehele ja hakkab saama sünnitushüvitist.
    • Kui sünnitusleht algab hiljemalt 13.04.2019 (k.a.) tekib vanemahüvitise saamise õigus enne 1.09.2019. Vanemahüvitise arvutame vanadel alustel - eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi.
    • Emad, kelle sünnitusleht algab 14.04.2019 või pärast seda, hakkavad vanemahüvitist saama uue süsteemi järgi ehk nende vanemahüvitis arvestatakse rasedusele (ehk 9 kalendrikuule) eelnenud 12 kalendrikuu põhjal.
  • Kui vanemahüvitise saamise õigus tekib pärast 01.09.2019, arvutatakse vanemahüvitis uue arvestusperioodi põhjal ehk raseduseelse 12 kalendrikuu põhjal.

Täpsemalt on arvestusperioodid toodud järgnevas tabelis.

Lapse sünnikuu

Uus vanemahüvitise arvestusperiood

juuni 2019

september 2017 – august 2018

juuli 2019

oktoober 2017 – september 2018

august 2019

november 2017 – oktoober 2018

september 2019

detsember 2017 – november 2018

oktoober 2019

jaanuar – detsember 2018

november 2019

veebruar 2018 – jaanuar 2019

detsember 2019

märts 2018 – veebruar 2019

jaanuar 2020

aprill 2018 – märts 2019

veebruar 2020

mai 2018 – aprill 2019

märts 2020

juuni 2018 – mai 2019

aprill 2020

juuli 2018 – juuni 2019

mai 2020

august 2018 – juuli 2019


Täpse alusperioodi leidmisel saad abi kalkulaator.ee leheküljel olevast vanemahüvitise kalkulaatorist! Kalkulaatorisse planeeritava sünnituslehe alguskuupäeva ja lapse eeldatava sünnikuupäeva sisestamisel arvutab kalkulaator välja alusperioodi, mille tulu vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseks on!

 

Mis ajast täpsemalt hakkab vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus mõjutama tulevast ema, kes enne lapse sündi tööl ei käinud?
 

Kui lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud õigust saada sünnitushüvitist, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünnist.
See tähendab, et uus vanemahüvitise arvestamise kord hakkab kehtima neile enne lapse sündi mitte töötanud emadele, kelle laps sünnib 1. septembril 2019 või pärast seda.
Kui laps sünnib varem, kehtib vana kord.


Täpse alusperioodi leidmisel saad abi kalkulaator.ee leheküljel olevast vanemahüvitise kalkulaatorist! Kalkulaatorisse planeeritava sünnituslehe alguskuupäeva ja lapse eeldatava sünnikuupäeva sisestamisel arvutab kalkulaator välja alusperioodi, mille tulu vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseks on!

 

Keda üleminek uuele süsteemile ei mõjuta?
 

Kui inimesel tekib hüvitise saamise õigus enne 1. septembrit 2019, siis teda uuele süsteemile üleminek ei mõjuta. Sotsiaalkindlustusamet määrab või maksab talle vanemahüvitist senises korras.

Ka varem määratud vanemahüvitisi sotsiaalkindlustusamet ümber ei arvuta ja maksab edasi nii, nagu varem määratud.

 

Kuidas arvestatakse vanemahüvitise suurust uue süsteemi järgi?


Alates 1. septembrist 2019 vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel arvutame vanemahüvitise suuruse välja uutel alustel. Uue korra järgi lahutame esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele 9 kuule eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutame tema hüvitise sama perioodi põhjal.

Oma vanemahüvitise arvestusperioodi ning vanemahüvitise algus- ja lõpukuupäevi on võimalik välja arvutada kasutades kalkulaatorit: https://www.kalkulaator.ee/et/vanemahuvitise-kalkulaator

 

Millal tekib õigus vanemahüvitisele?
 

Vanemahüvitisele tekib õigus järgmisel päeval pärast seda, kui lapse emal lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus (sünnitusleht/periood, mille eest maksab Haigekassa sünnitushüvitist). Enamasti kestab sünnitusleht 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi.

Kui lapse ema ei käinud enne lapse saamist tööl ning tal puudus seetõttu õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ja/või sünnitushüvitisele, hakatakse talle vanemahüvitist maksma alates lapse sünnist.

 

Kas lapsevanemad kaotavad edaspidi vanemahüvitise suuruses?
 

Kuna vanemahüvitise uus arvestusperiood jätab välja rasedusaegse perioodi, võib vanemahüvitis olla mõnevõrra madalam neile, kelle palk tõuseb rasedusperioodil või kes on raseduse ajal teeninud suuremat tulu kui enne rasedust. Samas tuleb siinkohal arvestada, et rasedusperioodil töötab suur osa emasid vaid 7 kuud (kuna 70 päeva enne lapse sündi saab minna sünnituspuhkusele) ning rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodil pole töötamine lubatud.

Ka seni kehtinud vanemahüvitise arvestusperioodi puhul on lapsevanemaid, kelle vanemahüvitise arvestusse ei jää raseduse aeg ja sel ajal teenitud sissetulek. Näiteks lapsevanemad, kelle laps sündis augustis või septembris, hakkasid saama vanemahüvitist novembris või detsembris ning eelmise kalendriaasta eest. Ka nendel lapsevanematel ei ole rasedusperiood jäänud vanemahüvitise arvestusse. Samas seni kehtinud regulatsiooni puhul jaanuaris vanemahüvitist saama hakkavate lapsevanemate puhul rasedusperiood täielikult arvestatud. See ilmestab, kuivõrd erineva perioodi alusel arvestatud vanemahüvitist võivad lapsevanemad praegu kehtiva süsteemi puhul saada.

Tuleb ka arvestada, et lapsevanemaid ja nende sissetulekute teenimise viise on palju. On töölepingu alusel töötavaid vanemaid, võlaõiguslepingu alusel töötanuid, FIE-sid jne, kelle sissetulek võib kuude lõikes erineda.

Uus vanemahüvitise arvestusperiood ei soosi tõepoolest rasedusperioodil üle töötamist (keskmisest suuremate sissetulekute saamiseks), kuid kas peakski? Vanemahüvitise arvutamise loogika on alati tuginenud sellele, et tagada lapsevanemale keskmine sissetulek ning seda eesmärki täidab ka uus vanemahüvitise arvestusperiood.

 

Keda puudutab 2019.a septembris jõustuv lapsehooldustasu maksmise lõpetamine? Kellele lapsehooldustasu enam ei maksta?
 

Praegu on perekonnas ühel lapsevanemal õigus pärast vanemahüvitise saamise lõppu saada lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapsega seoses 38,36 eurot. Lisaks kui peres kasvas üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps –19,18 eurot ka iga 3-8-aastase lapse kohta kuus. Kui peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last, makstakse 19,18 eurot kuus iga 3-8-aastase lapse kohta.

Pärast 1. septembrit 2019 sündinud lastega seoses ei maksta enam lapsehooldustasu ning vastavad vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi.

Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kelle lastele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Lapsehooldustasu ei maksta enam nendele, kelle laps sündis 1. septembril 2019 ja hiljem.

 

Miks lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse?
 

Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse, kuna see ei täida enam oma esialgset eesmärki tagada vanemale lapsehoolduspuhkuse perioodil asendussissetulek.

Lapsehooldustasu kehtestati 90ndatel aastatel, mil vanemahüvitise süsteemi veel ei olnud. Kuna asendussissetuleku rolli lapsehooldustasu ei kanna ning selle asemel on vanemahüvitis, on lapsehooldustasu näol sisuliselt tegu väikelapse vanemale suunatud täiendava peretoetusega. Samas on viimastel aastatel lapse- ja peretoetusi oluliselt suurendatud ja neid makstakse ka pikemaajaliselt, mistõttu on neil perede majandusliku toimetuleku toetamisel oluliselt suurem roll kui lühiajalisel lapsehooldustasul.
Seetõttu lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ja selle ressurss suunatakse lapsevanematele mõeldud erinevatesse puhkusetasudesse (vanemahüvitise maksmine pikemal perioodil, lapsepuhkuse tasu suurendamine jm).

 

Kas riik hoiab lastega perede pealt kokku? Kuhu see raha liigub?
 

Muudatuste eesmärk pole lastega perede arvelt kokku hoida, vaid vastupidi, muuta süsteemi paremaks. Lapsehooldustasust vabanevad vahendid seob riik aastatel järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi.

Näiteks: alates 2018. aastast ei vähendata enam vanemahüvitist, kui inimese samaaegselt teenitud tulu jääb alla 1659,90 euro ja kehtima hakkas uus, kolmikute toetus. Alates 2022. aasta aprillist tagatakse kõigile emadele juba enne lapse sündi vähemalt miinimumsuuruses hüvitis, praegu võib sünnitushüvitis mõnedel juhtudel jääda alla miinimumi, samuti tõstetakse lapsepuhkuse tasu töötasu alammääralt 50-le protsendile vanema varasemast töötasust, luuakse puhkuse ja hüvitise saamise võimalus hoolduspere vanematele ja kõigile lapse uude perre lapsendajatele, antakse enneaegselt sündinud laste vanematele pikem võimalus olla mõlemal vanemal ühiselt tasustatud puhkusel jms. Täpsemalt on võimalik nimetatud  muudatuste kohta lugeda sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt: http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused

 

Kas vanemahüvitis väheneb, kui olen olnud vanemahüvitise arvestusperioodil haiguslehel?
 

Vanemahüvitise suuruse arvestamisel lahutame töövõimetuslehel oldud päevad arvestusperioodist maha ehk haiguslehel oldud päevad arvesse ei lähe ning seega arvutatakse vanemahüvitis nende tulude ja perioodi alusel, mil töötasite (ning polnud töövõimetuslehel).

Hüvitise suuruse arvestamiseks vajaliku kuude arvu saamiseks lahutatakse kalendriaasta 365 päevast haiguslehel oldud päevad ning jagatakse tulemus 30-ga. Vanemahüvitise arvestusperioodi brutotulu jagatakse saadud kuude arvuga.

Näide: Inimene saab vanemahüvitise arvestusperioodil kokku tulu 14 015,15 eurot. Tööandja maksis selle pealt tema eest sotsiaalmaksu 4625 eurot. Töövõimetuslehel viibis see inimene 100 päeva.

Kuude arvu saamiseks:  365-100= 265 / 30= 8,83 kuud.

14 015,15 / 8,83 = 1587,22 eurot - vanemahüvitise suurus.

 

Kas uue seadusega väheneb mu vanemahüvitis, kui mul oli määratud osaline töövõime ja tegin samal ajal ka tööd?
 

Vanemahüvitise suuruse arvestamisel võetakse aluseks tulu (palk, lisatasud jms), millelt tööandja on arvestanud sotsiaalmaksu. Riik maksab töötukassa kaudu osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu riigieelarves kehtestatud kuumääralt, mis läheb arvesse ka vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Seega, kui inimesele on määratud osaline töövõime, ei vähene vanemahüvitis.

Vanemahüvitise arvestamisel liidetakse kokku nii tööandja kui ka riigi poolt töötasult tasutud sotsiaalmaksud ja nende põhjal arvutatakse vanemahüvitis.

 

Millal pikeneb isapuhkus 30-päevale ja kellel on selleks õigus?

30-päevane isapuhkus, mida tasustatakse isa täiendava vanemahüvitisega, jõustub 01.07.2020.

Õigus sellele on kõigil isadel hoolimata nende eelnevast töisest staatusest. Isapuhkust võib kasutada 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isapuhkust võib välja võtta ühes osas või ka osade kaupa. Nii võib näiteks isa oma õigust kasutada 10 päeva ulatuses siis, kui laps sünnib ja ülejäänud 20 päeva siis, kui laps on juba suurem (kuid alla 3-aastane).
Seega isa võib oma õigust kasutada samal ajal emaga või ka emast eraldi.