Sa oled siin

Laste kasvatamine mõjutab pensioni

Lapsevanemal (või vanema abikaasal, eeskostjal või peres hooldajal), kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat kuni 18-aastast last, on õigus saada suuremat pensioni ja jääda varem pensionile (kui lapsi on vähemalt kolm või lapsel on puue)

Ühte õigust saab kasutada korraga üks vanem. Selle, kes millist õigust kasutab, peavad vanemad kirjalikult kokku leppima. Kui kokkuleppele ei jõuta, jagame õigused võrdselt mõlema vanema vahel.

 

Lastega seotud pensionilisad

Lapse sünniajast sõltub, mille täpsemalt laste kasvatamisega seoses pensionile juurde arvestame:

  • Enne 1991. aastat sündinud lapsed

    Arvestame pensionistaažile juurde 2 aastat staaži ning lisaks 1 aastahinde suuruse pensionilisa iga lapse kohta

  • 1991. kuni 2012. aastal sündinud lapsed

    Arvestame pensionile juurde 3 aastahinde suuruse pensionilisa iga lapse kohta

  • 2013. aastal ja hiljem sündinud lapsed

    •   Kui vanem on liitunud II pensionisambaga, maksame lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni iga kuu kogumispensioni kontole täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Loe lähemalt

    •   Kui vanem ei ole liitunud II pensionisambaga, arvestame pensionile juurde 3 aastahinde suuruse pensionilisa

Üht õigust saab kasutada üks vanem. Erinevaid õiguseid võib aga omavahel jagada.
Näiteks üks vanem võib minna laste kasvatamise eest varem pensionile ja teine saada pensionilisa.

Selle, kes millist õigust kasutab, peavad vanemad kirjalikult kokku leppima ja saatma vastavalt avaldused lapse kasvatamise eest pensionilisa taotlemise ja sellest loobumise kohta e-posti aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Kui kokkuleppele ei jõuta, jagame õigused võrdselt mõlema vanema vahel.

Nii staažiaasta kui pensionilisa annavad pensionile juurde kindla rahasumma, mille suurus sõltub iga aasta 1. aprillil muutuva aastahinde suurusest.
Näiteks alates 1. aprillist 2019 on pensioni aastahinde suurus 6,627 eurot. Loe pikemalt pensionide indekseerimisest.

Pensionilisa arvutame juurde kõigile pensionitele peale rahvapensioni, väljateenitud aastate pensioni ja eripensionite. Ka juhul, kui vanaduspensioni suuruse arvutamise aluseks ei ole olnud inimese enda pensionistaaži andmed, ei lisandu sellele pensionilisa.

Näide 1: Peeter ja Inga on abielus. Neil on kolm last. Esimene laps sündis 1979, teine laps 1984. ja kolmas laps 1992. aastal. Kui Peeter läks pensionile, otsustati koos, et just tema pension suureneb laste kasvatamisega seoses.
Tema pensionile arvestati juurde nii esimese kui teise lapsega seoses mõlema eest 2 aastat staaži ja 1 aastahinde suurune pensionilisa. Kolmanda lapse kasvatamise eest sai Peeter 3 aastahinde suuruse pensionilisa, sest ta sündis pärast 1991. aastat.

Näide 2: Kasparil ja Liial sündis 2014. aastal laps. Liia on liitunud II sambaga aga Kaspar ei ole. Koos otsustati, et lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni saab lapse kasvatamise eest II samba kontole kogumispensioni sissemakseid Liia. Kasparil ei ole seega enam tulevikus võimalik selle aja eest pensionilisa saada.

 

Soodustingimustel vanaduspension

Saad minna varem vanaduspensionile, kui oled lapsevanem, lapsevanema abikaasa, eestkostja või hooldaja ja kasvatanud vähemalt 8 aastat:

keskmise, raske või sügava puudega last - 5 aastat varem

5 või enamat last  - 5 aastat varem

4 last - 3 aastat varem

3 last - 1 aasta varem

Kui jääd neil tingimustel varem vanaduspensionile, siis sinu pensioni suurus ei vähene nagu ennetähtaegse vanaduspensioni puhul.

Kui sama lapsega seoses on õigus varem pensionile minna mitmel inimesel, peavad nad kirjalikult kokku leppima, kes õigust kasutab. Kui kokkuleppele ei jõuta, jagame õiguse vanemate vahel võrdselt.

Loe täpsemalt pensioni taotlemisest.

 

Kohustusliku kogumispensioni täiendavad sissemaksed

Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid kogumispensioni ehk II pensionisamba kontole.

Maksame kogumispensioni kontole igakuiselt täiendavalt 4% (2020. aastal on see 47,31 eurot kuus) Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sünnikuul ja kolmeaastaseks saamise kuul saab täiendavaid sissemakseid nende päevade eest, mille eest on sellele õigus.

Sissemakseid teeme korraga ainult ühele vanemale.

  • Kui mõlemal vanemal on kohustusliku kogumispensioni konto ja soovite täiendavad sissemaksed omavahel jagada, saate saajat sissemaksete saamise ajal vahetada. Sissemakseid hakkame uuele saajale tegema avalduse esitamise päevast.
     
  • Kui ainult üks vanem on liitunud kohustusliku kogumispensioni II sambaga - otsustage koos, kas soovite, et see vanem saab täiendavaid sissemakseid oma pensionikontole. Sel juhul saab tulevikus lapse kasvatamise eest suuremat pensioni tema.
    Kui aga soovite, et lapse kasvatamine suurendaks teise vanema pensioni, loobuge täiendavatest sissemaksetest. Teine vanem saab sel juhul oma pensionile 3 aastahinde suuruse pensionilisa. 
    Soovi korral saab ka pensionikonto omanik taotleda sissemakseid lühema aja eest, kui lapse 3-aastaseks saamiseni. Sel juhul saab teine vanem pensionilisa proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid tehtud.

NB! Kui oled liitunud kohustusliku kogumispensioniga, sõltub tulevikus pensionisuurendus ainult sellest, kas oled kasutanud õigust täiendavatele sissemaksetele. Pensionilisa sel juhul enam saada ei ole õigust.

Kogumispensioni täiendavate sissemaksete saamise soovi saad kinnitada koos teiste perehüvitistega meie iseteeninduses.  
Kui oled lapse rahvastikuregistris registreerinud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt meieni. Saadame seejärel iseteenindusse mõlemale vanemale hüvitiste pakkumuse. Sealt leiad ka kohustusliku kogumispensioni täiendavad sissemaksed, mille saad kinnitada endale, jätta teisele vanemale või nende saamisest loobuda.

Et saada kohustusliku kogumispensioni täiendavaid sissemakseid alates lapse sünnist, tuleb see kinnitada hiljemalt 6 kuud pärast lapse sündi.