Sa oled siin

Kahjuhüvitised

 

Kahjuhüvitiste eesmärk on aidata tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu tervisekahjustuse saanud inimesel igapäevaelus toime tulla ja tagada talle sissetulek. Hüvitisega kompenseeritakse tervisekahjustuse tõttu tekkinud otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kahjuhüvitise maksmise kohustus on esmalt tööandjal, kelle juures töötamisel kutsehaigus välja kujunes või tööõnnetus juhtus.

Sotsiaalkindlustusameti poole saab pöörduda, kui tööandja on likvideeritud ja tal ei ole õigusjärglast. Hüvitise maksmise kohustuse võtab sel juhul enda kanda riik.

mees hööveldab

 
 

Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju hüvitised

 

Sul on õigus kahjuhüvitisele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • töötervishoiuarst on sul tuvastanud kutsehaiguse või tööinspektsioon on registreerinud sinuga juhtunud tööõnnetuse (st sul on kutsehaiguse diagnoosiga teatis, millel on kirjas kutsehaiguse väljakujunemise periood ja tööandjad, kelle juures töötamine võis põhjustada haigestumise või tööõnnetuse raport, milles on kirjas, kus ja mis asjaoludel tööõnnetus juhtus);
  • su töövõime on hinnatud (tööealisel inimesel) või sul on tuvastatud puue (vanaduspensioni ealisel inimesel);
  • sa ei saa tervise tõttu töötada endisel töökohal ja su sissetulek on vähenenud või puudub; sul on tekkinud täiendavad kulud seoses töövigastusest/kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusega;
  • ettevõtte kohustus kahju hüvitamiseks on tuvastatud.


Pane tähele, et kahjuhüvitise nõue tuleb esitada tööandjale, kes on kahju tekkimisega seotud. Kui tööandja ei ole nõus hüvitist maksma, saad esitada nõude hüvitise väljamõistmiseks kohtusse.

Sotsiaalkindlustusameti poole on sul õigus pöörduda, kui  tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Andmeid tööandja likvideerimise kohta saab vaadata äriregistrist https://ariregister.rik.ee/lihtparing

   

Milliseid kahjuhüvitisi Sotsiaalkindlustusamet maksab?

Sissetuleku vähenemisest tingitud kahjuhüvitis

Igakuiselt makstavale sissetuleku vähenemisest tingitud kahjuhüvitisele on sul õigus kui:

  • sul puudub tervisekahjustuse tõttu sissetulek – sa ei tööta
  • töötad tervisekahjustuse tõttu osalise tööajaga või teisel töökohal ja su sissetulek on vähenenud

Kahjuhüvitise suuruse arvestamine

Kahjuhüvitise arvestuse aluseks on sinu kutsehaiguse tuvastamisele või tööõnnetusele eelnenud 12 täistööajaga töötatud kuu keskmine sissetulek. Haiguselehel viibimise või puhkusel olemise kuud jäävad arvestusest välja. Lisaks võtame arvesse:

  • elukalliduse tõusu
  • kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse protsendi,
  • asutuse süü ulatuse protsendi,
  • sinule määratud töövõimetoetuse, töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni
  • Kui sa töötad, siis sinu töötasu suuruse

Elukalliduse tõusu  arvesse võtmiseks indekseerime ehk korrutame iga arvesse mineva kuu sissetuleku indeksiga. Indeksi saame, kui võtame hüvitise määramise ajal kehtiva miinimumpalga ja jagame selle töötasu väljamaksmise ajal kehtinud miinimumpalgaga.

Näide 1: Kui arvesse läheb 2016. aasta sissetulek ja hüvitis määratakse 2018. aastal, siis arvutamisel kasutatav indeks on 1,16. (2018. aasta miinimumpalk (500 eurot) / 2016. aasta miinimumpalgaga (430 eurot) = 1,16).

Hüvitise arvutamiseks korrutame sinu indekseeritud keskmise sissetuleku kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse protsendi ja asutuse süü ulatuse protsendiga.

Näide 2: Kui sinu keskmine indekseeritud sissetulek on 500 eurot ja sul on tuvastatud kutsehaiguse tõttu 60% töövõime kaotus ja asutuse süü ulatus on 100%, siis hüvitis on 500 x 60% x 100% = 300 eurot.

Saadud tulemist lahutame sinule määratud töövõimetoetuse, töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni.

Näide 3. Kui sulle arvutatud hüvitatav osa on 300 eurot ja sulle määratud töövõime toetus on 160 eurot, siis hüvitise suurus on 300 - 160 = 140 eurot. Meie hüvitame likvideeritud ettevõtete osa. Kui see on 100%, siis hüvitise suurus = hüvitatav osaga, seega 140 eurot x 100% = 140 eurot.

Kui sa töötad, siis arvestame indekseeritud keskmisest sissetulekust maha töötasu selle osa, mis ületab sinu säilinud töövõimele vastavat arvestuslikku sissetulekut.

Säilinud töövõime leiame kui lahutame 100%-st sinu kutsealase töövõime vähenemise protsendi:
100% - kaotatud töövõime % (näiteks 40%) = säilinud töövõime (näiteks 60%.)

Säilinud töövõimele vastava võimaliku sissetuleku leiame, kui korrutame indekseeritud keskmise sissetuleku säilinud töövõime protsendiga:

Indekseeritud keskmine sissetulek x säilinud töövõime % = võimalik sissetulek.

Näide 4. Maie töötab mittetäieliku tööajaga. Tema töötasu on 500 eurot, tema töövõime on kutsehaiguse tõttu vähenenud 40% ja talle on määratud töövõimetoetus 160 eurot. Tema varasema sissetuleku põhjal arvestame, et tema kaotatud keskmine sissetulek on 700 eurot. Tema kutsehaiguse väljakujunemisega seotud asutustest üks on likvideeritud – selle asutuse osa, mille võtame enda kanda, on 54%.

Kahjuhüvitise suuruse arvestuskäik:  

Arvutame Maie võimaliku sissetuleku arvestades tema säilinud töövõimet. Tema säilinud töövõime on 60% (100% - kaotatud töövõime 40% = 60%). 

Tema võimalik sissetulek oleks - kaotatud keskmine sissetulek 700 eurot x säilinud töövõime 60% = 420 eurot.
Maie praegune töötasu (500 eurot) on suurem, kui oleks varasema keskmise sissetuleku põhjal ja tema säilinud töövõimet arvestades tema arvestuslik „võimalik sissetulek“ (420 eurot). 


Seetõttu vähendame indekseeritud keskmist sissetulekut selle osa võrra - (700 – (500 – 420) = 620 eurot.

Hüvitatav osa = vähendatud keskmine sissetulek x töövõime kaotuse %. 620 x 40% = 248 eurot.

Kuna Maie saab ka töövõimetoetust, siis kahjuhüvitise suuruse saamiseks lahutame hüvitatavast osast töövõimetoetuse - 248 - 160 = 88 eurot,

Viimaks korrutame saadud summa selle asutuse protsendiga, mis kuulub meie hüvitamisele
88 x 54% = 47,52 eurot.

Sotsiaalkindlustusamet maksab Maiele kahjuhüvitist summas 47,52 eurot kuus.

Täiendav ravikulude hüvitis

Hüvitame lisaks ka kulud, mis on seotud kutsehaiguse või tööõnnetuse raviga:

  • kulutused proteesidele ja abivahenditele
  • kulutused retseptiravimitele
  • kulutused taastusravile
  • sõidukulud raviasutusse
  • kannatanu hooldamiskulud

Seda, kas lisakulu on seotud kutsehaiguse või tööõnnetusega, hindab meie ekspertarst just sinu vajadusest lähtuvalt.

Ravikulude hüvitamisele on sul õigus, kui sul on kehtiv töövõime hindamise või töövõimetuse tuvastamise otsus ja sa saad Sotsiaalkindlustusametist kahjuhüvitist.
Hüvitame sulle kulud vastavalt likvideeritud ettevõtte osale.
Hüvitamise protsendi paneme kirja sinuga sõlmitavasse lepingusse.

Lisakulutuste hüvitamise taotluse koos kuludokumentidega saad esitada hiljemalt kolme aasta jooksul pärast kulutuste eest tasumist.

Proteesid ja abivahendid

Hüvitame proteesid ja abivahendid esitatud kuludokumendi alusel, kui ekspertarsti arvamuse kohaselt on need sulle vajalikud. Siia kuulub ka näiteks ratastooli rent, mähkmed, tugitallad, põlveside jne. Sellel hüvitisel piirmäära ei ole.

Retseptiravimid

Hüvitamisele kuuluvad need retseptiravimid, mis on vajalikud kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahjustuse raviks. Muud ravimid (näiteks vererõhu ja südamerohud) hüvitamisele ei kuulu.

Alates 1. jaanuarist 2019 hakkame maksma ravimihüvitist igakuiselt kindla summana ja täiendavaid dokumente retseptiravimite hüvitamiseks esitama ei pea. Ravimihüvitise piirmääraks on 8,50 eurot kuus (100% hüvitamise korral) ehk 102 eurot aastas. Ravimihüvitist maksame iga kuu 12-ndal kuupäeval.

Kõik kahjuhüvitise saajad, kes on 2017. või 2018. aastal ravimihüvitist taotlenud, hakkavad igakuist retseptiravimite hüvitist saama ilma täiendava taotluseta. Näiteks, kui oled esitanud meile 2017. a ravimiarveid ja Sulle on täiendavalt ravimite maksumus hüvitatud, on Sul ka edaspidi õigus ravimihüvitisele. Maksame vastavalt meie hüvitatavale osale Sulle ravimihüvitist igakuuliselt ilma, et peaksid täiendavaid dokumente esitama.

Kui Sa ei ole varasemalt ravimite hüvitamist taotlenud ja soovid 2019. aastal seda saada, pead esmasel taotlemisel esitama kulu tõendava dokumendi (näiteks apteegi arve). Ekspertarst annab hinnangu, kas ostetud retseptiravimid on seoses sinu kutsehaiguse või tööõnnetuse diagnoosiga vajalikud. Kui ravimid on näidustatud, hakkame Sulle igakuiselt kindlas summas ravimihüvitist maksma ja edaspidi enam kuludokumente esitama ei pea.

Kui aasta lõpul selgub, et Sinu kulutused retseptiravimitele olid suuremad, kui meie hüvitatud summa (102 eurot), on Sul õigus esitada meile täiendav ravimihüvitise taotlus (PDF) (PDF).  

Taastusravi kulud

Taastusravil võid käia kodust (ambulatoorne) või siis olla ravil ööbimise ja toitlustusega (sanatoorne). Hüvitame taastusravi kulud, kui ekspertarsti hinnangul on seda ravi sulle vaja.

  • Ambulatoorse ravi korral hüvitame ravi maksumuse 14 päeva eest üks kord aastas piirmääras kuni 300 eurot.
  • Sanatoorse ravipaketi puhul hüvitame kogu paketi maksumuse 10 päeva eest üks kord aastas piirmääras kuni 700 eurot.

Ühel kalendriaastal saad kasutada kas ambulatoorset taastusravi 14 päeva või sanatoorset ravi 10 päeva. Raviasutuse, kuhu soovid ravile minna, saad valida ise.

Taastusravi saamiseks saad küsida meilt garantiikirja, milles kinnitame, et tasume ravi eest meie hüvitatava osa. Selleks broneeri endale koht raviasutuses ja anna meile garantiikirja vajadusest teada. Palun anna teada, mis raviasutusse, millal ja mitmeks päevaks sul ravi broneeritud on. Samuti palun täpsusta, kas ööbid raviasutuses või käid kodust taastusravil.

Garantiikirja väljastamise vajadusest anna teada meie menetlejatele või saada e-kiri aadressil kahjuhuvitised@sotsiaalkindlustusamet.ee

Me saadame asutusele sinu taotluse alusel digitaalselt garantiikirja. Helistame sulle enne ravi algust, et oleme garantiikirja raviasutusele väljastanud.

Sõidukulud

Hüvitame sinu elukohast raviasutusse ja tagasi tehtud sõidukulud 0,10 eurot kilomeetri kohta.
Hüvitame sõidukulud juhul, kui raviasutuse külastus oli ekspertarsti arvates vajalik. Kuludokumente (bussipiletid; bensiinitšekk) esitada ei ole vaja.

Kui käisid raviasutuses garantiikirja alusel, ei ole vaja sõidukulude kohta taotlust esitada. Hüvitame sõidukulud, kui raviasutus esitab meile arve sinu ravipaketi maksumuse kohta.

Kui käisid raviasutuses omal kulul või käisid eriarsti vastuvõtul tuleb sõidukulude hüvitamiseks esitada
taotlus (PDF) (PDF). Taotlusele tuleb lisada arstitõend vastuvõtul viibimise kohta. Kui tõendit pole, siis täiendav selgitus, kus on kirjas arsti ja raviasutuse nimi ning vastuvõtul viibimise kuupäev.

Näide: Käisid 03.09.2016 haiglas neuroloogi vastuvõtul ja 08.09.2016 käisid samas haiglas mammograafial. Vahemaa sinu elukohast raviasutusse on 5 km. Hüvitame sõidukulud neuroloogile ja tagasi koju summas 5km x 0,10 eurot x 2 = 1 euro. Mammograafial käimist ei hüvitata, kuna see ei ole seotud kutsehaiguse raviga.

Kannatanu hooldamiskulud

Kuludokumendi alusel hüvitame kannatanu hooldamise lisakulud olenemata sellest, kes teda hooldab. Kulu tõendavaks dokumendiks võib olla näiteks vabas vormis koostatud hooldusleping, kus on kirjas hooldusteenuse eest tasutav summa. Voodihaige või spetsiaalse meditsiinilise hoolduse puhul hüvitame kuni sanitari või hooldusõe kuupalga alammäärani, muu hoolduse puhul aga kuni 60% sellest määrast. Kõrvalise hoolduse vajadust hindab ekspertarst.

2018. aastal hüvitame spetsiaalse meditsiinilise hoolduse puhul kulutused kuni 705,60 eurot, muu hoolduse puhul kuni 423,60 eurot kalendrikuus.

Toitja kaotusest tingitud kahjuhüvitis 

Kahjuhüvitisele on õigus ka inimesel, kes on tööõnnetuse tõttu kaotanud pereliikme, kelle sissetulekust ta sõltus.

Kahjuhüvitist saad, kui oled hukkunud pereliikme:

  • alla 18-aastane laps
  • 18–24-aastane laps, kui õpid statsionaarses õppes
  • lesk, kui sul on töövõime hinnatud
  • vanaduspensioni eas olev lesk
  • vanaduspensioni eas vanem
  • vanem, kui sul on töövõime hinnatud
  • mittetöötav lesk ja oled rase
  • kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja sa ei tööta
     

    Näide. Olev sai tööõnnetuses surma. Tema perekonnas on 7- ja 17-aastane laps ja vanaduspensioni eas ema. Õigus hüvitisele on nii mõlemal lapsel kui vanaduspensioni eas emal.

Pane tähele, et lisaks kahjuhüvitisele võib olla õigus saada ka toitjakaotuspensioni. Loe lähemalt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension/pension-liigid-ja-soodustused#Toitjakaotuspension

 

Kahjuhüvitise taotlemine

Kahjuhüvitise nõue tuleb esmajärjekorras esitada tööandjale, kes on kahju tekkimises süüdi. Kui tööandja ei ole nõus hüvitist maksma, saad pöörduda hüvitise väljamõistmiseks kohtusse.

Sotsiaalkindlustusameti poole on võimalik kahjuhüvitise saamiseks pöörduda ainult juhul, kui kutsehaigusest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahju tekkimises süüdi olev tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud.

Kui esitad taotluse kolme aasta jooksul arvestades päevast, kui kutsehaigus diagnoositi, töövõime vähenemine hinnati või asutus, kes hüvitist maksis, likvideeriti, määrame ja maksame kahjuhüvitist alates selleks õiguse tekkimisest. Hilisemal taotlemisel maksame hüvitist alates taotluse esitamise päevast.

 

Enne taotluse esitamist

  • Kui oled tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni), on sul vaja enne kahjuhüvitise taotlemist lasta hinnata oma töövõimet Töötukassas.

Soovi korral võime sinu taotluse töövõime hindamiseks Töötukassale edastada ka meie. Kui oled Töötukassast töövõime vähenemise otsuse saanud, pöördu kahjuhüvitise taotlemiseks meie poole.
Kui Töötukassa otsustab, et su töövõime ei ole vähenenud, ei ole sul õigust kahjuhüvitist saada.

Taotluse esitamine
 

Kahjuhüvitise taotlemiseks esita meile:

  • Taotlus (258.64 KB, PDF)
  • Kutsehaiguse korral töötervishoiuarsti teatis kutsehaiguse diagnoosiga ja seotud tööandjate loeteluga – selle saad Põhja-Eesti Regionaalhaiglast;
  • töövigastuse korral tööõnnetuse raport – selle saad Tööinspektsioonist;
  • kutsehaiguse väljakujunemisega või tööõnnetuse toimumisega seotud tööandja juures töötamist tõendavad dokumendid (nt tööraamat, lepingud jne);
  • kui asutus on sulle enne likvideerimist hüvitist maksnud, tõend asutuse makstud hüvitise kohta;
  • kui taotled ka lisakulutuste hüvitamist, lisa kuludokumendid (ravimiarved, taastusravi arved).
     

Saada dokumendid:

 

Taotluse läbivaatamine, otsuse tegemine ja lepingu vormistamine


Vaatame esitatud taotluse läbi ja teeme otsuse 30 päeva jooksul alates otsuse tegemiseks vajaliku viimase dokumendi saabumisest.

Kui sul on õigus meie käest kahjuhüvitist saada, koostame lepingu, milles on kirjas hüvitise määramise alusandmed, arvutuse käik, makstava hüvitise suurus ja tingimused. Hüvitise määramise lepingu saadame sulle posti või e-posti teel allkirjastamiseks.
Lepinguga nõustumisel tuleb sul see allkirjastada ja meile tagastada.

Kui sa ei ole meie otsusega nõus, on sul võimalik esitada tsiviilhagi Maakohtusse. Hagi esitamise tähtaeg on kolm aastat alates lepingust teadasaamisest.

 

Otsuse tegemiseks küsime ise erinevatelt ametkondadelt lisaks järgnevat infot ja dokumente:

  • ekspertarsti arvamus kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju ulatuse kohta (protsentides). Kui oled tööealine, kujundab ekspertarst arvamuse sinu töövõime hindamise aluseks olnud andmete põhjal. Kui sa oled vanaduspensionär, võtab ekspertarst aluseks sinu puude raskusastme tuvastamise alusandmed;
  • andmed asutuse süü kohta (saame Tööinspektsioonist);
  • andmed asutuse õigusjärglaseta likvideerimise kohta (saame äriregistrist või kohtuinfosüsteemist);
  • kohtuotsuse, kui hüvitis on välja mõistetud kohtuotsusega (saame kohtuinfosüsteemist);
  • töötasu tõendi (küsime tööandjalt).

 

Kui sul on mõni neist dokumentidest endal olemas, võid need ka ise koos taotlusega meile esitada ja kiirendada nii taotluse läbivaatamist.

 
 

Kahjuhüvitise saajale

Millal hüvitist makstakse?

Hüvitise kanname sinu taotluses märgitud pangakontole iga kuu 12. kuupäeval. Kui nimetatud kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale, makstakse hüvitis välja puhkepäevale eelneva tööpäeva jooksul.

Hüvitist maksame, kuni sul on kehtiv töövõime kaotuse/töövõime hindamise otsus ja ekspertarsti arvamusega on kindlaks tehtud töövõime kaotuse protsent kutsehaiguse või tööõnnetuse tagajärjel. Töövõime hindamise otsuse lõppemisel tuleb sul töövõime hindamiseks pöörduda uuesti Töötukassasse.

Kui oled tööõnnetuse tagajärjel surnud isiku ülalpeetav, maksame sulle hüvitist seni, kuni sa vastad hüvitise maksmise tingimustele. St oled hukkunud pereliikme:

  • alla 18-aastane laps
  • 18–24-aastane laps ja õpid statsionaarses õppes
  • lesk ja sul on töövõime hinnatud
  • vanaduspensioni eas olev lesk
  • vanaduspensioni eas vanem
  • vanem ja sul on töövõime hinnatud
  • mittetöötav lesk ja oled rase
  • kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja sa ei tööta.
 

Hüvitise ümberarvestamine ja maksmise lõpetamine
 

Kahjuhüvitise määrame sulle selleks perioodiks, kuni kehtib sulle määratud töövõime hindamise otsus. Kui pärast selle perioodi möödumist hindab Tööinspektsioon sinu töövõime jätkuvalt vähenenuks, jätkame eelneva lepingu alusel kahjuhüvitise maksmist.

Kui sinu töövõime hindamise otsus lõpeb seoses vanaduspensioniea saabumisega, hakkame sulle edaspidi maksma kahjuhüvitist tähtajatult. Puude raskusastet selleks täiendavalt hinnata lasta ei ole vaja. Tähtajatult maksame hüvitist kõigile vanaduspensioniealistele kahjuhüvitise saajatele.

Hüvitise maksmise lõpetame, kui sinu sissetulek on niivõrd paranenud, et sul puudub varaline kahju võrreldes kutsehaiguse tekkimise eelse ajaga.

Kui asud tööle, on sul kohustus meid sellest teavitada ühe kuu jooksul arvates töölepingu sõlmimisest. Oma töötasu suurusest pead meile teada andma iga kuu või kord kvartalis.

 

Sulle määratud hüvitise suuruse arvestame ümber:

  • automaatselt, kui muutub sinu töövõime kaotuse protsent
  • automaatselt, kui muutub sinu töövõimetuspensioni/töövõimetoetuse suurus;
  • automaatselt, indekseerimisel iga aasta 1. aprilli pensioniindeksiga;
  • automaatselt, kui sinu töötasu tõuseb
  • sinu taotluse alusel, kui asutus, kes sulle maksis osa hüvitisest, likvideeritakse.