Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

Tööandjatele

 

Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest

Lisaks põhipuhkusele on töötajatel erinevate olukordade puhul õigus kasutada mitmeid puhkuseliike, mille eest peab tööandja maksma töötajatele riiklikult sätestatud puhkusetasu. Tööandjatel on selliste puhkuseliikide puhul võimalik esitada kolme kuu jooksul pärast seda, kui töötaja on puhkust kasutanud, sotsiaalkindlustusametile taotlus puhkusega seoses makstud tasu riigieelarvest hüvitamiseks.

Hüvitatakse järgnevate puhkuseliikide puhkusetasu:

Pane tähele, et puhkusetasu hüvitamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates töötaja puhkuse kasutamise kuust. Hiljem ei ole võimalik Sotsiaalkindlustusametil taotlust menetlusse võtta.
 

Taotluse esitamine
 

​Taotlus puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamiseks tuleb esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puhkuse kasutamise kuust. Taotluse esitajaks saab olla tööandja või tööandja poolt volitatud isik. Meil on õigus kontrollida tööandja esitatud andmete õigsust ja taotluse koostamise aluseks olnud dokumente.

Taotlust on kõige mugavam esitada läbi riigiportaali www.eesti.ee. Taotluse leiad alajaotusest

Töökeskkond ja personal --> Taotlus puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamiseks

Kui e-keskkonnas taotlemine ei ole mingil põhjusel võimalik, siis saab taotluse esitada ka digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil andmik@sotsiaalkindlustusamet.ee või posti teel aadressil Tallinna 14, 79513, Rapla. Taotlust on võimalik esitada ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes.

Taotlusvorm: Andmik riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise taotlemiseks *.xls (50.5 KB, XLS),   *.pdf (485.9 KB, PDF).

 

 

Töötamine Euroopa Liidu liikmesriigis

Selleks, et inimene saaks Euroopa Liidus (edaspidi EL) vabalt valida elu- ja töökohariiki, peab talle olema tagatud ka õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, töötuhüvitisi ning peretoetusi oma lastele.

Üksnes ühe riigi õigust rakendades ei ole alati võimalik rändtöötajale sotsiaalkaitset tagada. Seetõttu on ELis vastu võetud reeglid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks. Need sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 ja rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009. Reeglid, kuidas sotsiaalkindlustusasutused teevad kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib, on kirjas nimetatud määrusete II jaotises.

Üldreegel on, et Euroopa majanduspiirkonna riikides (kõik EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) liikuvatele töötajatele ja ka füüsilisest isikutest ettevõtjatele (FIE) kohaldatakse samaaegselt ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi. Reeglina on selleks selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus töötaja töötab või FIE tegutseb ja seda olenemata sellest millises riigis töötaja või FIE elab või millise riigis asub tööandja.

Olukorras, kui inimene on töötamise tõttu või FIE oma tegutsemise tõttu seotud rohkem kui ühe EL liikmesriigiga, on aga vaja kindlaks määrata, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib. Sellised olukorrad on näiteks töötajate ajutine lähetamine ja mitmes riigis samaaegselt töötamine/tegutsemine. Otsuse selle kohta, millise riigi sotsiaalkindlustust ja kehtivaid seadusi inimese suhtes sellises olukorras kohaldatakse, teevad sotsiaalkindlustusasutused, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja inimese reaalsest olukorrast. See riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte otsustati kohaldada, väljastab isikule tõendi A1.

Tõend A1 („Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend“) on Euroopa Komisjoni poolt kehtestanud tõend ja sellega saab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav inimene vastuvõtva riigi ametkonnale tõendada, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu ei ole tõendi omanikul ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides, vaid kõik tema tööandjad tasuvad sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis, kust talle on väljastatud tõend A1 ja seeläbi on tagatud inimesele ka kõik sotsiaalõigused ning –hüved selle riigi seaduste kohaselt.

Mitmes riigis töötamise puhul tuleb tõendit A1 alati taotleda sellest riigist, kus töötaja elab ja lähetuse puhul sellest riigist, kust soovitakse töötajat teise riiki tööle lähetada.

Loe edasi: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/avaleht/sotsiaalkindlustus-euroopa-liidus

 

Tööraamatute hoiule andmine Sotsiaalkindlustusametisse

Tulenevalt töölepingu seaduse §-st 134 on alates 1. jaanuarist 2011 võimalik anda tööraamatud Sotsiaalkindlustusametisse hoiule. Tööraamatu saab esitada Sotsiaalkindlustusametile tööraamatu omanik ise või tema tööandja.


2009. aasta suvel kehtima hakanud töölepingu seaduse kohaselt ei ole enam tööandjal tööraamatu pidamise kohustust. Samas on varasemalt tööraamatutesse kantud andmed vajalikud nii enne 1999. aastat omandatud pensioniõigusliku staaži kui erijuhtudel hiljem töötatud perioodide kindlakstegemiseks. Tööraamatu andmeid võib vaja minna veel paljude aastate pärast toimuvaks pensionide määramiseks. Seega ei tohi lasta tööraamatul kaduma minna või hävineda.

Tööandja käes olevat tööraamatut hoitakse seal seni kuni kestab tööleping või teenistussuhe. Töö- või teenistussuhte lõppemisel tuleb anda tööraamat üldjuhul töötajale või teenistujale. Kui töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest seda välja võtnud, võib tööandja anda tööraamatu sotsiaalkindlustusametisse hoiule.

Sotsiaalkindlustusametile üleantavatele tööraamatutele peab tööandja lisama nimekirja, milles märgib tööraamatute arvu ning isikute nimed ja isikukoodid, kelle tööraamatud hoiule antakse.
Sotsiaalkindlustusametil on õigus vajadusel nõuda lisateavet isiku tuvastamiseks.

Tööraamatu andmed, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse. Pärast vanaduspensioni määramist tagastatakse tööraamat selle omanikule.

Tööraamatuid saab esitada Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikele klienditeenindustele. Küsimuste korral palume pöörduda e-posti aadressil tooraamat@sotsiaalkindlustusamet.ee või sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360.