Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus

Selleks, et inimene saaks Euroopa Liidus (EL) vabalt valida elu- ja töökohariiki, peab talle olema tagatud sotsiaalkaitse. Näiteks õigus saada tasuta arstiabi, hüvitisi ja toetuseid ning pensioni.
Ainult ühe riigi seaduseid rakendades ei ole alati võimalik seda tagada. Seetõttu on vastu võetud reeglid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks. Need on kirjas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 ja rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009.

Koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa majanduspiirkonnas (EMP) – kõigis EL liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. Need puudutavad kõiki EL liikmesriikide kodanikke ning ka Euroopa Liidus seaduslikult elavaid mittekodanikke.

Sotsiaalkindlustuse koordineerimise üldreegel

EMP riikides liikuvatele inimestele kehtib samaaegselt ainult ühe EMP riigi sotsiaalkindlustus.

Üldjuhul on selleks selle riigi oma, kus töötaja töötab või FIE tegutseb. Seda olenemata sellest, millises riigis ta elab või millises riigis asub tööandja.

Majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele kohaldub üldjuhul selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus nad elavad.

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioon tugineb neljale põhimõttele:
 

  • Võrdne kohtlemine
    Igasugune diskrimineerimine on keelatud. Inimest ei või toetusest ilma jätta ainult põhjusel, et seda taotlev inimene ei ole selle riigi kodanik ega alaline elanik. 
  • Korraga kehtivad ühe liikmesriigi õigusaktid
    Üldjuhul on töötaja sotsiaalselt kindlustatud töökohariigis. 
  • Pensionide, toetuste ja hüvitiste eksport.
    Näiteks Eestis teenitud pensioni makstakse ka siis, kui pensionär siirdub elama mõnda teise EMP riiki. 
  • Kindlustusperioodide kokku liitmine.
    Kui inimesel on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitist, liidetakse kõigis EL liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid kokku.
 
 

Hüvitised EL liikmesriikides

Ülevaate EMP riikide sotsiaalkindlustussüsteemidest leiab Euroopa Komisjoni hallatavast andmebaasist MISSOC (Mutual Information System on Social Protection ehk Euroopa Liidu vastastikune sotsiaalkaitsealane infosüsteem).

Andmebaas annab ülevaate riikide sotsiaalkindlustussüsteemidest, nende administreerimisest ja rahastamisest ning sisaldab sotsiaalkindlustusharude (ravi-, pensioni-, töötuskindlustus, peretoetused jt) detailset kirjeldust inglise, saksa ja prantsuse keeles. 

 

Perehüvitised


Paljud riigid maksavad laste kasvatamisega seoses peredele toetusi. Eestist Euroopa Liitu tööle või elama asudes ja ka Eestisse elama tulles on oluline teada, et mitmest riigist korraga täismahus toetuseid ei saa. Kui pereliikmed elavad ja töötavad mitmes Euroopa Liidu riigis, siis on perehüvitiste määramisel kõige tähtsam, kas ja kus riigis lapsevanemad töötavad.

Loe täpsemalt perehüvitiste maksmisest Euroopa Liidus

Pensionid
 

Pensionide maksmine on Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Islandil, Liechtensteinis ja Šveitsis reguleeritud määrustega (EÜ) 883/2004 ja (EÜ) 987/2009. Nende määruste rakendusalasse kuuluvad:

  • vanaduspensionid
  • toitjakaotuspensionid
  • töövõimetuspensionid

Loe täpsemalt pensioni saamisest ja maksmisest välisriiki

 

Töötamine Euroopa Liidu liikmesriigis

Kui inimene on töötamise või FIEna tegutsemise tõttu seotud rohkem kui ühe EL liikmesriigiga, on vaja kindlaks määrata, millise riigi sotsiaalkindlustus talle kehtib. Seda nii töötajate ajutise lähetamise kui mitmes riigis samaaegselt töötamise/tegutsemise korral. Samuti juhul, kui inimene saab välismaal tegutsemise eest tulu Eesti  ettevõtluskonto vahendusel. Selleks tuleb taotleda tõend A1.

Otsuse, millise riigi sotsiaalkindlustust ja kehtivaid seadusi inimese suhtes kohaldatakse, teevad sotsiaalkindlustusasutused, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja inimese reaalsest olukorrast.
 

Korraga kohaldatakse ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte:

  • Töötajale või FIEna tegutsevale inimesele kehtib selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus ta töötab/FIEna tegutseb. 
  • Riigiteenistujale kehtib selle liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem, kellele allub riigiasutus, mille teenistuses ta on. 
  • Kaitseväeteenistusse, kordusõppustele või riigiteenistusse kutsutud inimesele kehtib ta teenistusse või õppustele kutsunud liikmesriigi sotsiaalkindlustus. 
  • Liikmesriigi lipu all merd sõitval laeval töötamist või FIE-na tegutsemist käsitletakse selles liikmesriigis töötamise või FIE-na tegutsemisena. 
    Välja arvatud juhul, kui inimene elab teises liikmesriigis, kuhu on ka registreeritud või kus tegutseb talle palka maksev ettevõtja. Sel juhul kohaldub talle elukohariigi sotsiaalkindlustus.
  • Lennumeeskonna või salongipersonali tegevus loetakse toimuvaks liikmesriigis, kus asub nn põhibaas (määratletud määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisas). 
  • Töötushüvitisi saavale isikule kohaldub talle töötushüvitisi maksva liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem. 


Ülejäänud inimestele (nn majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele) kohaldub nende elukohajärgne sotsiaalkindlustussüsteem.   

 

Erisused üldreeglitest

Lähetuse ja mitmes riigis samaaegselt töötamise puhul kehtivad alljärnevad reeglid:

 

Lähetus

on töötaja ajutine välisriiki suunamine kuni 24 kuud kestvaks perioodiks. Lähetuse ajal peab tööandja tasuma töötaja eest koduriigi seadustes ette nähtud sotsiaalkindlustusmakseid. Kehtima jäävad koduriigi ravi-, pensioni- ja töötuskindlustus. Seda tingimusel, et töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning töötajat ei saadeta teist töötajat asendama.

Samad reeglid kehtivad FIE suhtes, kes läheb oma põhitegevusega tegelema teise liikmesriiki, tingimusel, et selle eeldatav kestus ei ületa 24 kuud.

 

Mitmes riigis töötamine

on olukord, kus töötaja jaoks on püsivalt tavapärane töötada mitmes liikmesriigis. See hõlmab nii inimesi, kes töötavad oma tööandja heaks rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, kui inimesi kellel on samaaegselt mitmes liikmesriigis jõus rohkem kui üks tööleping.

Kindlustajariigi määramisel on otsustav see, millises riigis toimub oluline osa töötaja tegevusest:

Kui oluline osa tegevusest toimub elukohariigis,
 

kohaldatakse elukohajärgse liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi.

Kui oluline osa tegevusest ei toimu elukohariigis,
 

lähtutakse kindlustajariigi määramisel erieeskirjadest:

  • Töötamine mitmes riigis ühe tööandja heaks > tööandja registrijärgse või põhilise tegevuskoha sotsiaalkindlustus.
  • Töötamine kahe samas riigis tegutseva tööandja heaks > tööandjate tegevuskoha sotsiaalkindlustus.
  • Töötamine kahe erinevas riigis tegutseva tööandja heaks, kellest ühe registrijärgne asukoht või tegevuskoht on inimese elukohariigis ja teisel mõnes teises liikmesriigis > teise liikmesriigi sotsiaalkindlustus.
  • Töötamine mitme tööandja heaks, kelle registrijärgsed asukohad või tegevuskohad asuvad eri liikmesriikides väljaspool elukohariiki > elukohariigi sotsiaalkindlustus.
  • Töötamine kahes või enamas liikmesriigis tööandja heaks, kes on registreeritud väljaspool Euroopa Liitu, kuid samal ajal elades ühes liikmesriigis, ilma seal olulise osaga oma tööst tegelemata > elukohajärgse liikmesriigi sotsiaalkindlustus.

Ka FIE puhul, kes tegutseb korraga või vaheldumisi kahes või enamas liikmesriigis, on kindlustajariigi määramisel otsustav see, kus toimub oluline osa tema tegevusest või asub huvikese. Kui oluline osa tema tegevusest toimub elukohariigis, kohaldatakse elukohariigi sotsiaalkindlustusskeemi.
Kui FIE ei tegutse olulisel määral oma elukohariigis, kohaldub talle selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem, kus asub tema tegevuste huvikese.

 

Samaaegne palgatöö ja FIE-na tegutsemine eri riikides

Inimesele, kes teeb palgatööd ja tegutseb FIE-na eri riikides, kohaldatakse selle riigi sotsiaalkindlustussüsteemi, kus ta on palgatööl.

 

Riigiteenistuja, kes on samaaegselt palgatöötaja või FIE

Inimesele, kes on riigiteenistuja ühes liikmesriigis ja töötab või tegutseb FIE-na teises liikmesriigis, kohaldub selle riigi sotsiaalkindlustus, mille riigiteenistuja ta on.

 

Euroopa Ühenduste lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustus

Euroopa Ühenduste lepinguline töötaja võib valida, millise riigi sotsiaalkindlustussüsteemi tema suhtes kohaldatakse:

  • selle liikmesriigi oma, mille territooriumil ta töötab;
  • selle liikmesriigi oma, mis viimati tema suhtes kehtis;
  • selle liikmesriigi oma, mille kodanik ta on.


Valikuõigust saab kasutada üks kord ja see jõustub töösuhte alguskuupäeval.

 

 

Tõendi A1 taotlemine

Lähetuses viibivale või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis (sh ELi majanduspiirkonna riigid ja Šveits) töötavale inimesele, peab olema väljastatud tõend A1 ehk „Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend“.

Tõendiga A1 kinnitatakse, et töötaja eest makstakse sotsiaalmaksu just selles riigis, kus on tõend väljastatud. Tõendiga saab töötaja oma teistele töökohariikidele tõestada, et seal sotsiaalkindlustusmaksete maksmise kohustust ei ole.

  • Lähetatavale töötajale peab tõendit A1 taotlema tööandja.
  • Kui Eestis elav inimene töötab samaaegselt mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis (sh ELi majanduspiirkonna riigid ja Šveits), taotleb A1 tõendit tema ise või tema Eesti tööandja.
    Kui inimene lisaks teisele töökohariigile ainult töötab Eestis, aga siin ei ela, tuleb taotleda tõendit A1 oma elukohariigi sotsiaalkindlustusasutusest.

Tõendi A1 kehtivuse ajal peab tööandja tasuma töötaja eest sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset Eestisse. Sotsiaalkindlustusametit tuleb teavitada kõigist muutusest, mis võivad mõjutada väljastatud tõendi A1 kehtivust. Sellisteks muutusteks on näiteks töötaja töölepingu lõpetamine, töötaja tegevuse katkemine välisriigis, töötaja elukohariigi muutumine.

Tõendit A1 saab taotleda eesti.ee portaalis nii endale ise, kui seda saab teha töötaja eest ka tööandja. 

Töötaja endale
 

tõendi A1 taotlemiseks kasutage teenuseid, mille leiate lehel

Tööandja või FIE
 

tõendi A1 taotlemiseks kasutage teenuseid, mille leiate lehelt


NB! Teenuse kasutamiseks ettevõtte esindajana vali esmalt ekraani ülal paremal asuvast rippmenüüst rolliks soovitud ettevõtte ametikoht. Vaikimisi saab riigiportaali teenuseid kasutada ettevõtte B-kaardil olev ainuesindusõiguslik isik. Tema saab anda ka teistele õiguseid ettevõtte nimel e-teenuste kasutamiseks. 
Õiguste andmise juhend
 

Riigiametitele
 

tõendi A1 taotlemiseks kasutage teenused, mille leiate lehelt

NB! Riigi- ja avalik õiguslikud asutused, mis ei ole Äriregistris registreeritud, peavad esmalt määrama riigiportaalis administraatori esitades vastava taotluse. Taotluse peab allkirjastama asutuse esindusõiguslik isik. See tuleb saata digitaalselt allkirjastatuna aadressile help@ria.ee või paberil postiga aadressile Riigi Infosüsteemi Amet, Rävala 5, Tallinn, 15169.

Kui Teil ei ole võimalik taotlust riigiportaali eesti.ee kaudu esitada, palume kasutada paberkandjal tõendi A1 (E101) taotlusvorme.
Täidetud taotluse palume saata:

 

 

Tõendi A1 taotluse menetlemise tähtaeg


Kui tõendi A1 taotlus on esitatud riigiportaalis elektroonselt, väljastame tõendi A1 järgneva tööpäeva jooksul.

Seda siiski vaid juhul, kui: 

  • Vähemalt 25% tööandja tavapärasest tegevusest toimub Eestis;
  • Töötaja elukoht on Eesti;
  • Töötaja eeldatav töö kestus välisriigis ei ületa 24 kuud;
  • Töötajat ei saadeta välisriiki asendama teist lähetatud töötajat;
  • Töötaja eelmisest lähetusest on möödunud vähemalt kaks kuud;
  • Kogu välisriigis töötamise ajal on töötaja ja tööandja vahel kehtiv töösuhe;
  • Töötamine on registreeritud Maksu- ja Tolliametis töötamise registris;
  • Vahetult enne lähetust kehtib töötajale Eesti sotsiaalkindlustus;
  • Kolmanda riigi kodanikul on Eestis töötamiseks kehtiv elamisluba

 

Taotlused, millel esineb puudusi või mis on esitatud paberkandjal menetleme haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras s.t hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse registreerimisest. Kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.

 

NB! Alates 18. märtsist 2019 kehtivad Eestis väljastatud A1 tõendid ilma allkirja ja pitsatita ning sotsiaalkindlustusamet paberil tõendeid postiga ei väljasta. Väljastatud A1 tõendeid saate vaadata ja välja printida teenuses:

 

 

  • Lisainfo

  • Ravikindlustuskaart

    Eesti Haigekassas kindlustatud ja välisriigis ajutiselt töötaval inimesel, kellele on väljastatud tõend A1 on õigus saada välisriigis arstiabi Eesti Haigekassa väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel, mitte tõendi A1 alusel.
     

    Pikaajalises lähetuses (üle 6 kuu) viibiv inimene või tema tööandja saavad haigekassast avalduse alusel taotleda vormi E106. Vorm E106 annab inimesele õiguse registreerida end töökoha riigis ravikindlustussüsteemi ning sellisel juhul saab inimene tervishoiuteenuseid samadel alustel kui selles riigis kindlustatud isikudki. Informatsiooni arstiabist Euroopa Liidus ja mujal ja E106 vormi taotluse leiab Haigekassa kodulehelt.

  • Sotsiaalkindlustusmaksete tasumise info

    Eesti territooriumil töötavate isikute mitteresidendist tööandja leiab kohalike sotsiaalkindlustusmaksete (sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse) tasumise korra Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

  • Lähetatud töötajate infoväli

    Lähetatud töötajate tasustamise, töötingimuste ja registreerimise kohta, tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta, leiate informatsiooni Tööinspektsiooni kodulehelt.

  • Euroopa Komisjoni praktiline juhend

    Praktiline juhend "Euroopa Liidus (EL), Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ja Šveitsis töötajate suhtes korraldatavad õigusaktid" on leitav Euroopa komisjoni kodulehelt.