Projektid

 

RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel

2015.‒2016. aastatel alustati Sotsiaalministeeriumis rehabilitatsiooni ja taastusravi valdkonna kitsaskohtade kaardistamist, millest üheks on inimese tervikvaate puudumine kui ta liigub erinevate teenuste vahel. Üheks arendustegevuseks sai „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni“ (RFK) katsetamine ning rakendamine taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel.

Eesmärk: RFK metoodika rakendamine ja üleriigiliselt kasutusele võtmine, mis võimaldab abivajajate terviklikku ja proaktiivset toetamist, olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude tervishoiu, tööhõive või hoolekandesüsteemiga. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis kasutada RFK metoodikat üle Eesti puude raskusastme tuvastamisel, töövõime hindamisel ning inimese toimetuleku olukorra kirjeldamiseks taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendite süsteemis.

Kestus: 01.01.2017-31.12.2022

Sihtrühmad

  • Erivajadustega inimesed
  • Toimetulekuraskustes inimesed
  • Hoolduskoormusega inimesed
  • Hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad) ning asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil
  • Avaliku ja erasektori esindajad

Toimunud tegevused

01.06.2018‒01.11.2019 viidi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga läbi katseprojekt, kus rakendati taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis

  • RFK katsetamist standardkeelena kliendi funktsioneerimisvõime hindamise tulemuste kirjeldamiseks
  • RFK-le tugineva rehabilitatsioonitsükli rakendamist tööprotsesside ühtlustamiseks
  • Prototüübis kliendi teekonna jälgimist taastusravi- või rehabilitatsiooniteenusele suunamisest kuni tulemuste hindamise ja protsessi lõpetamiseni.

Projekti lõppraportiga on võimalik lähemalt tutvuda siin (PDF).

Jätkutegevused 2021-2022 aastal

  • RFK eestikeelse tõlke ja juhendmaterjalide kaasajastamine
  • RFK koolitajate ja valdkonna spetsialistide koolitused
  • Ärianalüüs üleriigilise RFK rakendamiseks valdkondade üleselt
  • Infosüsteemide edasiarendused toetamaks järkjärgulist rakendumist

 

Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“

RFK projektijuht
Eva Kuslap
eva.kuslap@sotsiaalkindlustusamet.ee
+372 530 963 90

Uuendamise kuupäev: 27.10.2020

 

Lisainfo

 

 

Perelepitusteenuse arendamine

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuseid 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ projekt „Riiklik perelepitussüsteemi loomine"

Üldinfo:

Projekti elluviimise periood: veebruar 2020 – jaanuar 2024.

Programmioperaator: Sotsiaalministeerium

Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond

Perelepitusteenuse projekti eesmärk: Projekti eesmärk on riikliku perelepitussüsteemi loomine aitamaks  kaasa sellele, et lapse elukorraldust puudutavad vaidlused - lapse tulevane elukoht, vanema-lapse vaheline suhtluskord, ülalpidamine ja teised lapse kasvatamisega seotud küsimused – lahendatakse esmajoones perelepitajate abiga kohtuväliselt.

Perelepituse projekti tulemus: Projekti lõpuks on välja töötatud uus riiklik perelepituse korraldus- ja rahastamismudel, teenuse kättesaadavus on suurenenud ning teenuse sihtrühmade (lapsevanemad ja spetsialistid) teadlikkus ja seeläbi ka valmidus teenust kasutada tõusnud.

Projekti sihtrühmad ja põhilised tegevused: Projekti käigus töötatakse välja  perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel, võetakse kasutusele koolitusprogramm ning koolitatakse uusi lepitajaid, mistõttu on üheks otseseks sihtrühmaks  potentsiaalsed teenuse osutajad ehk lepitajad. Projekti oluline eesmärk on luua eeldused ja jõustada perelepitussüsteemi lahendamaks lapse elukorraldust puudutavad küsimused eeskätt kohtuväliselt perelepitaja juures ja seega on projekti oluliseks sihtrühmaks ka lahku läinud või lahku minevad lapsevanemad, kes võivad potentsiaalselt vajada perelepitusteenust, aga ka lastega töötavad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötajad,  kohtunikud,  lastekaitsetöötajad jm.

Projektijuht:
Ann Lind-Liiberg
ann.lind-liiberg@sotsiaalkindlustusamet.ee
+372 53625966

 

Taastava õiguse vabatahtlike süsteemi arendamine

Tegevusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ vahenditest Justiitsministeeriumiga sõlmitava partnerlusleppe alusel.

Tegevusi viib ellu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond.

Projekti tegevuste elluviimise periood: 01.2020-08.2022

Projekti eesmärk: Projekti eesmärgiks on ohvriabi lepitusteenuse süsteemi uuendamine, sh töö noortega ja vabatahtlike lepitajate kaasamine, et see põhineks taastava õiguse põhimõtetel ja praktikatel.

Saavutatavad tulemused: Koolitatud on vähemalt 70 vabatahtliku lepitajat ja aastas viiakse vabatahtlike poolt läbi vähemalt 100 lepitust.

 

Taastava õiguse vabatahtlike ja koostööpartnerite tänuüritus

 

Lõpetab taastava õiguse vabatahtlike I lend ja sealhulgas tunnustatakse häid koostööpartnereid.

Taastava õiguse vabatahtlikud jagavad enda mõtteid https://www.youtube.com/watch?v=PhEJW8flleg

        

 

 

 

Taastava õiguse infokohtumised 

Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi ja ennetusteenuste osakond viis läbi infokohtumised neile, kes tundsid, et soovivad panustada oma kogukonna turvalisuse tagamisse.
Jagasime infot selle kohta, mis on taastav õigus, milliste juhtumite ja konfliktide puhul saab seda rakendada ning milline on taastava õiguse vabatahtliku roll ja ülesanded.
Infokohtumised toimusid
 
16. juunil kell 13.00 Tartus Dorpati konverentsikeskuses.
29. juunil kell 13.00 Jõhvis Keskväljak 1 III korruse nõupidamisruumis.
 
Taastava õiguse tutvustav video: https://www.youtube.com/watch?v=inxvHyL7HSY

Kontaktisik:

Annegrete Johanson
annegrete.johanson@sotsiaalkindlustusamet.ee
+372 5919 5182 

 

Ohvriabi süsteemi arendamine

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ projekt „Ohvriabi süsteemi arendamine"

Projekti elluviimise periood: 32 kuud, 01.2020-08.2022.

Programmioperaator: Sotsiaalministeerium

Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond

Projekti partner(id): Norwegian Center for Violence and Traumatic Stress Studies

Eelarve: 385 755 eurot, millest 85% Euroopa Majanduspiirkonna toetus

Eesmärk: 

Süstemaatiline, jätkusuutlik ja koordineeritud ohvriabisüsteem pere- ja soopõhise vägivalla ohvritele, tänu millele on võimalik katkestada vägivallaring, vältida taasohvristamist ning aidata kaasa ohvrite iseseisva toimetuleku saavutamisele.

Tegevussuunad:

  • Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi tõstmine
  • Vabatahtlike kaasamise süsteemi loomine pere- ja soopõhise vägivalla ohvrite toetamiseks
  • Tervishoius perevägivalla varajase märkamise süsteemi loomine
  • Perevägivalla toimepanijatele sekkumisprogrammide arendamine
  • Avaliku arvamuse uuring vägivallaga seotud hoiakute muutuste kohta

Loe täpsemalt projekti kohta siit

Kontaktisik:
Liis Sild
liis.sild@sotsiaalkindlustusamet.ee
+372 5194 9691

Norra logo

 

 

ska_logo

 

 

 

ohvriabi_logo

 

 

 

Puudega laste tugiteenuste arendamine

Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidava projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ tegevus „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“.

Eesmärk: arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid - lapsehoid, tugiisik ning toetava teenusena transporti - nii et teenused oleksid kättesaadavad kõigile, kelle teenusevajadus on hinnatud kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse- või sotsiaaltöö spetsialisti poolt (eeldab juhtumiplaani tegevuskava olemasolu STAR-is).

Sihtgrupp: raske ja sügava puudega 0-17 (k.a) aastased lapsed

Rahastus: ESF perioodiks 2014-2022 on Toetuse Andmise Tingimused (TAT): „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ arvestatud 38 488 956 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 792 169 eurot, mis teeb kokku 45 281 125 eurot

Kestus: 01.09.2014-31.12.2022

Tegevused: Projekti raames arendatakse ja pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenust suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele (Lastekaitseseaduse § 3 lg 2 sätestab lapseealiseks alla 18-aastast isikut).

Teenuseid on õigus taotleda raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal (lapsevanem ja eestkostja) või lapse perekonnas hooldajal, kelle enda ja lapse elukohana on registreeritud Eesti Vabariik.

Teenuste taotlemine algab kohalikust omavalitsuse üksusest (KOV). Lapse seaduslik esindaja peab kõigepealt pöörduma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kus vanemale selgitatakse KOV-i korraldatavate (riik eraldab igal aastal läbi toetusfondi kohalikele omavalitsusüksustele rahalisi vahendeid tugiteenuste osutamiseks) teenuste saamise tingimusi ja korda ning lisarahastamise (Sotsiaalkindlustusameti ESF-rahastus) võimalusi. Raske ja sügava puudega laste puhul peab KOV hindama teenuse vajaduse iga lapse puhul individuaalselt. Teenuse vajadus hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ja fikseeritakse lapse juhtumiplaani tegevuskavas. Teenuse vajaduse hindamisel vestleb lastekaitsetöötaja lapsevanemaga ning hindab teenuse vajadust sobiliku hindamisvahendi toel (näiteks lapse heaolu käsiraamat). Lisaks on KOV töötajal õigus juurde küsida taotlejalt täiendavaid dokumente (rehabilitatsiooniplaan, haridusasutuses koostatud arenduskava) ja vestelda lapsele oluliste võrgustikuliikmetega.

Teenuste saamiseks tuleb lapsevanemal täita taotlus (728.67 KB, RTF) ja esitada digitaalallkirjastatult info@sotsiaalkindlustusamet.ee või täita Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses.
 
Oluline on teada, et transporditeenust saab taotleda üksnes koos teiste tugiteenustega, sest teenust ei osutata eraldiseisvana haridusasutuses, rehabilitatsiooniasutuses, terviseasutuses jne käimiseks, vaid üksnes juhtudel, kui laps on vaja edasi-tagasi transportida lapsehoiu- või tugiisikuteenusele.

Menetluse pikkus: Taotlusele vastatakse 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest või kätte saamisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

Teenuste aastaseks mahuks on kuni 4918 eurot kalendriaastas ühe lapse kohta.

Teenuste saamiseks arvestatud aastast rahalist mahtu saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul ja see järgmisse aastasse edasi ei kandu ning lapsevanemale seda rahas välja ei maksta.

Teenuste saamise õigus algab alates koordinaatori poolt väljastatud otsuse kuupäevast ja kehtib kuni otsusel näidatud kuupäevani. Otsused kehtivad üldjuhul kuni puude raskusastme otsuse lõppemise kuupäevani, projekti tegevuste lõppemiseni (31.12.2020) või lapse täisealiseks saamiseni.

Teenusteks ette nähtud summa eest on võimalik teenuste osutamist taotleda üksnes Sotsiaalkindlustusameti hankepartnerite juures.

 

Struktuurivahendid sotsiaalvaldkonnas 2014 - 2020

Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond (ÜF). 
Struktuurifondide kasutamise aluseks 2014 - 2020 eelarveperioodil on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Partnerluslepe ja Ühtekuuluvusfondide rakenduskava.

Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkondadele eraldati struktuurivahenditest sel eelarveperioodil 500 000 000 eurot. Koos riikliku omafinantseeringuga investeeritakse sotsiaalvaldkonda 2014-2020 perioodil ligi 600 000 000 eurot. 
Lisaks ESF programmidele allkirjastasid 8. juunil 2011. a Eesti välisminister Urmas Paet ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Oslos Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismide rakendamist käsitlevad vastastikuse mõistmise memorandumid. Eesti sai 2014. aastani toetusena Euroopa Majanduspiirkonnalt ja Norralt kokku 44,9 miljonit eurot.

Norra toetuse peamised eesmärgid on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid Norra ja abisaajariikide vahel omavahel kokku lepitud esmatähtsates valdkondades. Lisaks Eestile on abisaajariikide hulgas veel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Malta, Hispaania ja Portugal. Norra netotoetus Eestile on 23,68 miljonit eurot.

Toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks ehk TAT koostatakse suurte valdkondlike muutuste tegemiseks, uute tegevuste piloteerimiseks ning haldamise lihtsustamiseks, neid tegevusi viivad  üldjuhul ellu rakendusasutused (ministeeriumid koostöös allasutuste või partneritega).

 

Ühtsete integratsiooni toetavate sotsiaalvaldkonna meetmete välja töötamine ning rakendamine Eestis 

Alates 1. jaanuarist 2019 korraldab sotsiaalkindlustusamet teenuseid, millega toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kolmandatest riikidest pärit sisserändajate vastuvõttu ja kohanemist. Kuna ränne on kasvanud kogu maailmas, elab ka Eestis üha rohkem erineva kultuuritaustaga inimesi. Need inimesed vajavad sageli kõrvalist abi, et taas toime tulla. Meie peame pakkuma neile igas Eestimaa nurgas teenuseid, mis lähtuvad konkreetse inimese vajadusest.

Et Eestisse saabuvad inimesed saaksid vajaliku abi, viib sotsiaalkindlustusamet läbi projekti „Ühtsete integratsiooni toetavate sotsiaalvaldkonna meetmete välja töötamine ning rakendamine Eestis“ (CIMISM). Projekti raames koolitatakse välja piirkondlikud spetsialistid, kes abistavad siia saabunud sisserändajaid ning nõustavad oma kolleege, kes teisest kultuurist tulnud inimestega tegelevad. Spetsialistid koolitavad KOV ametnikke, ohvriabi- ja lastekaitse töötajaid, politseinikke, psühholooge, meedikuid ja haridustöötajaid. Seeläbi oskame aidata sisserännanutel Eestiga paremini kohaneda ning vähendame ohtu, et nad satuksid siin isolatsiooni.

Projekt kestab 1.05.19–31.03.2022 ning seda juhib sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste juht Kaisa Üprus-Tali. Projekti toetavad siseministeerium ning Euroopa varjupaiga-, Rände- ja integratsioonifond.

 

Projekt BADEV

Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt „Badev“.

Projekti periood: 01.02.2018-31.01.2020

Projekti toetussumma 153 138,40 eurot, sh Euroopa Komisjoni toetust 122510,72 eurot.

Badev projekt on Eesti, Läti ja Poola ühisprojekt lastemajateenuse arendamiseks. Lastemaja on sõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakume seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks. Eestis avati esimene lastemaja 2017. aasta alguses. Sotsiaalkindlustusamet on Badev projekti juhtpartneriks.

Projekti eesmärk:

  • Teadmiste ja kogemuste vahetamine projektipartnerite vahel ning läbi selle lastemaja teenuse arendamine.
  • Lastemaja töötajate oskuste ja teadmiste kasvatamine seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks.
  • Koostöövõrgustiku laiendamine ja teenuste tutvustamine laiemale avalikkusele.
  • Tõenduspõhiste teenuste kasutamine lastemajas.

Projekti tegevused:

  • Koolitused seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.
  • Erialavaheliste koostöökohtumiste korraldamine.
  • Juhendmaterjalid seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.
  • Infomaterjali koostamine lastemaja teenuse kohta.
  • Uute teenuste piloteerimine lastemajas.
  • Teraapia platvormi loomine seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.

 

Projektijuht:

Ann Lind-Liiberg
ann.lind-liiberg@sotsiaalkindlustusamet.ee
+372 6408101
 

Projekti PROMISE II

Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt „PROMISE II“

Projekti periood: 01.12.2017-31.12.2019

Projekti toetussumma 37946,48 eurot, sh Euroopa Komisjoni toetust 30357 eurot.

Promise II on järg Promise projektile, mille eesmärk on teha lastemaja teenuse arendamiseks valdkondadeülest koostööd läbi koolituste, ümarlaudade ning teiste toetavate tegevuste. Promise II projektis osalevad 12 riiki 13 organisatsiooniga. Sotsiaalkindlustusamet on Promise II projektis kaaspartneriks Läänemeremaade Nõukogule.

Projekti eesmärk:

  • Ühine õppimine ning heade praktikate vahetamine läbi ümarlaudade ja koolituste.
  • Lastemajateenuse disanimine läbi tõestatud praktikate.
  • Erialadevahelise koostöö ja tööprotsesside toetamine läbi võrgustikutöö ja ühiste kokkulepete sõlmimise.
  • Võtmeisikute teadmiste laiendamine lastemajateenusest ja selle vajalikkusest.
  • Laste arvamuse välja selgitamine ning selle kasutamine lastemajateenuse arendamiseks.

Projekti tegevused:

  • Ümarlaudade korraldamine lastemaja töötajatele.
  • Välislektoriga koolitused lastemaja töötajatele.
  • Laste arvamuste ja tagasiside kogumine lastemajateenuse kohta.
  • Promise Standardi eesti keelde tõlkimine ja kasutusele võtmine.
  • Webinarid

 

Projektijuht:

Ann Lind-Liiberg
ann.lind-liiberg@sotsiaalkindlustusamet.ee
+372 6408101
 

Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele 

Projekti eesmärk:
Uue teenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende 
hariduse omandamist turvalises keskkonnas ja toimetulekut täiskasvanueas.

Projekti periood: 01.04.2013 - 31.01.2017
Projekti toetussumma on: 1045 462 eurot, sh Norra toetus 888 643 eurot

Projekti “Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames on koostatud Sotsiaalkindlustusameti tellimusel rehabilitatsiooniprogramm (1.03 MB, PDF) lastele, kellel on raske ja püsiv psüühikahäire. Rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise nõuandva komisjoni 30.03.2017 otsusega nr 2/2017 otsustati programmi mitte kinnitada, kuid võtta kasutusele juhendmaterjalina.

 

Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks

Meetme eesmärk on riiklikku laste, noorte ja perede heaolu puudutavat poliitikakujundust võimalikult hästi kohalikule tasandile viia ning kohalikke omavalitsusi asjakohaste tegevuste planeerimisel nõustada ja toetada.
Piirkonnaüksuste projekti lõpuks on loodud kohalikele vajadustele kohaldatud funktsioon, mis tagab piirkondlikes üksustes paiknevate koordinaatorite näol mitterahalise nõustava toe kohalike võrgustike arendamiseks ennetustegevuste planeerimisel ja ellu viimisel nii eestvedamis- kui erialase suutlikkuse tõstmise näol.

Projekti raames luuakse piirkondlikud üksused, luuakse lapse heaolu kajastava kvaliteedimõõdikute süsteemi, ühtlustatakse andmete kogumise põhimõtteid, lisaks ennetavate teenuste kaardistamine ja kvaliteedikriteeriumite määratlemine ning projekti tegevuste mõju hindamine.

Projekti periood on 18.9.2014-31.12.2016. Projekti tegevused on lõppenud.

 

 

Mitmedimensiooniline pereteraapia

Mitmedimensioonilise pereteraapia programm on Eestis kasutusel esmakordselt. Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga nelja dimensiooniga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline dimensioon. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt. Projekti eesmärk on pakkuda raskete käitumisraskustega lastele/noortele ja nende peredele tõenduspõhist pereteraapiat.

Projekti kestus: 18.9.2014-31.03.2017. Alates 01.04.2017 rahastatakse MDFT teenust riigieelarve vahenditest.

Mitmedimensiooniline pereteraapia on osa eelnevalt kindlaksmääratud projektist „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“, mis on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“.
Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine alaealiste kuritegevuse vähendamine ning laste ja noorte probleemse käitumise põhjustega tegelemine. Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähendada kinnistesse asutustesse ehk vanglasse ja erikooli sattuvate laste arvu.

 

 

Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine

Tegevuste raames arendatakse ning pakutakse nii perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui asenduskoduteenuse osutajatele vajalikke koolitusi ning tugiteenuseid. Lisaks piloteeritakse kutselise erihoolduspere teenust ning pakutakse järelevalve tõhustamiseks ja sisulisemaks arendamiseks järelevalve teostajatele koolitusi ning juhendmaterjale. Oluliseks saab järelhoolduse arendamine, mille raames töötatakse välja toetavad tugiteenused asendushoolduselt elluastuvatele noortele, et tagada asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisev toimetulek.
„Asendushoolduse kvaliteedi tõstmise“ projekt viiakse ellu koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga perioodi 2015-2020. Projekti kogueelarveks on kavandatud kokku 6 milj. eurot.   

 

 

Pikaajaline kaitstud töö

Pikaajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi PKT teenus) on loodud inimeste jaoks, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel võimaldatakse inimesel teha võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivad töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning sealjuures on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.                   

Kaitstud töö projekti raames pakuvad teenuseosutajad üle Eesti erivajadusega inimestele võimalust töötada neile sobilikes tingimustes.

Kaitstud töötamise teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist:

  • TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“.
  • tegevuse kestus: 01.03.2015-31.12.2021

Lisainfo projekti kohta SKA kodulehel: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/kaitstud-too/

 

 

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks

Tegevuste üldeesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule.

Tegevuste raames töötatakse välja teenuse mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika asutustele kasutamiseks ning ka tutvustatakse seda. Töötatakse välja ja tutvustatakse teenuse osutajatele kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüsi metoodikat ning tehakse perioodiline analüüs. Luuakse üldised ja spetsiifilised sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised Euroopa vabatahtliku kvaliteediraamistiku põhimõtteid arvestades ning rakendatakse teenuseosutajate seas kvaliteedijuhtimissüsteemi. Samuti jätkatakse konsultantide ja audiitorite koolitamist. 

Järelevalve kvaliteedi tõstmisega planeeritakse mõjutada ka hoolekandeteenuste kvaliteeti.
On planeeritud läbi viia varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuseks.

Projekti sihtrühmadeks on sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad, kohalike omavalitsuste ametnikud ning hoolekandeteenuste osutajad.
Sotsiaalkindlustusamet on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tervise Arengu Instituudi kõrval üks tegevusi elluviiv partner Sotsiaalministeeriumi juhitavas tegevuses meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed““ raames. 
Projekt on toetatud ESF vahenditest.
Projekti periood 01.01.2015 - 31.12.2020

Lisainfo projekti kohta SKA kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-ja-jarelevalve/kvaliteedijuhised 

 

 

Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

Projekti eesmärgiks on juhtumikorralduse mudeli (MARAC) ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.

MARAC (Multi Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. MARAC hõlmab endas ohvrite riskide tuvastamist ja hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumikorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist.

Projekti sihtrühmaks on riskis olevad pered, sh lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud, ning riskis olevate peredega vahetult kokku puutuvad spetsialistid, sh kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, politseiametnikud, ohvriabitöötajad, naiste tugikeskuse töötajad, tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid kes omavad puutumust lähisuhtevägivalla all kannatavate perede probleemidega.

Projekti tegevuste läbi valmistatakse ette juhtumikorralduse mudel, katsetatakse ning kohandatakse mudelit, arendatakse seda ning laiendatakse mudeli kasutust eri piirkondadesse. Projekti puhul oli esmalt eesmärk pakkuda 15 piirkonna kohaliku tasandi spetsialistidele võimalust kasutada juhtumikorralduse mudelit riskis olevate, sh lähisuhtevägivalla all kannatavate perede abistamiseks. Eesmärgiks ennetada lähisuhtevägivalla raskeid tagajärgi, vähendada korduvohvristumisi ja –õigusrikkumisi. 2019. aasta seisuga on kõigis Eesti maakondades üks või mitu MARAC-i ehk kõrge riskiga tegelevat võrgustikupõhist töörühma (kokku 19). MARAC-idesse on kaasatud ka kuue erineva piirkonna vabatahtlikud tugiisikud. Projekti jooksul laienetakse kõigisse Eesti maakondadesse. ESF lisarahastuse toel tegeldakse aastatel 2020–2023. mudeli rakendamise kvaliteediga seonduvate arendustega: teostatakse üle-eestilisi võrgustiku jätkukoolitusi, arendatakse koostööd meditsiini- ja kohtusüsteemiga, töötatakse välja, katsetatakse ja võetakse kasutusele MARAC-ide seire- ja kvaliteedi hindamise süsteem ning teostatakse MARAC-i mõjude uuring.

Sotsiaalkindlustusamet on antud projekti tegevuste elluviijana partner Siseministeeriumi juhitavas tegevuses, meetme „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ raames. Projekt on toetatud ESF vahenditest.

Projekti toetussumma: 795 787 eurot.

Tegevuse kestus: 1.09.2015-31.12.2023.

 

 

Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele

Projekti eesmärgiks on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate toetamine ja nõustamine keerulisemate kliendijuhtumitega tegelemisel ning toimetulekuraskustes isikutele nõustamisteenuste pakkumine üle Eesti. Selle tulemusel paraneb inimeste igapäevaeluga toimetulekuvõime, suundumiseks tööturuteenustele ja rakendumiseks tööle.

Sihtgrupiks on mitmete probleemide samaaegsest esinemisest tingitud toimetulekuraskustes tööealised inimesed ja nende pereliikmed, kelle toetamiseks ei piisa kohaliku omavalitsuse enda võimalustest või ressurssidest (teenused, toetused).

Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatava projekti raames tehakse koostöös kohalike omavalitsustega juhtumipõhist võrgustikutööd ja osutatakse toimetulekuraskustega inimestele nõustamisteenuseid, sh psühholoogilist- ja perenõustamist, võlanõustamist, sotsiaalnõustamist ja tugiisikuteenust.

Projekt on jätkuks Sotsiaalkindlustusameti poolt aastatel 2012-2015 läbiviidud projektile „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“.

Projekti periood on: 01.01.2016 - 31.01.2019

 

 

Abivahendite kasutamise võimaldamine

Tegevust toetab Euroopa Sotsiaalfond. Toetuse eesmärk on tööealiste erivajadustega ning vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste suurendamine. Selleks tagatakse vajalike abivahendite kättesaadavus vähenenud töövõimega või puuet omavale mittetöötavatele ja juba töötavatele tööealistele inimestele.

Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseeritakse teenust osutavale ettevõttele abivahendi müügi või üürimise korral toote maksumuse osa lähtuvalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusest nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“.

Abivahendi müüja või üürija tagab inimesele abivahendi sobitamise ja kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise.

TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ (01.01.2016-31.12.2020).

TAT „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ (01.05.2020-31.12.2022).

Projekti toetussumma: 7 482 011 eurot.

 

Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine

Tegevuse eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega kuulmispuudega (kurtide, vaegkuuljate ja hiliskurdistunute) inimestele suunatud tõlketeenuste valikut ja osutamist, mis soodustaksid ja toetaksid nende praegust töötamist avatud tööturul, võimalikku tööturule liikumist ning seal püsimist. Eestis on 2000–5000 isikut, kellel on kuulmispuue domineeriva puudena või kuulmispuue liitpuude koosseisus (Sotsiaalkindlustusameti registri andmed ning Sotsiaalministeeriumi arvutused) ja nad vajavad regulaarselt tõlkide abi, kes vahendavad nende suhtlust kuuljatega, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi.

Tegevuse käigus koostatakse esmalt kuulmispuudega inimestele tõlketeenuste pakkumise üldine kontseptsioon, mis on võimalike tõlkeliikide (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) ja tõlke vahendamise võimaluste (nt videotõlge) ülene, et hinnata tõlketeenuste rakendamise vajadusi ja võimalusi Eestis. Analüüsitakse kuulmispuudega isikutele suunatud tõlketeenuste osutamise kogemust välismaal ning tuvastatakse võimalikud takistused ja probleemid teenuste osutamisel Eestis. Saadud tulemuste põhjal kujundatakse sihtrühmale sobivad teenusemudelid, koostatakse kulumudelid, disainitakse, katsetatakse ja pakutakse teenuseid.

Projekti raames pakutakse viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. Samuti pakutakse väljaõpet kirjutustõlgina tööle hakkamiseks ning täienduskoolitusi viipekeeletõlkidele. Lisaks koostatakse tõlketeenuste soovituslik juhend, mis aitab kohalikel omavalitsustel kuulmislangusega inimestele suunatud tõlketeenuste pakkumist korraldada.

Sihtrühm

Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine).

Tegevuse üldajaraam

01.05.2015–31.12.2021

Kirjutustõlketeenuse kohta leiab lisainfot siit https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/kirjutustolke-teenus

Teenuse saamiseks tuleb võtta ühendust Skype’i teel kasutajaga „kaugtõlge“ (Skype kasutaja: kaugtolge@outlook.com).

Kaugtõlketeenuse kohta leiab lisainfot siit https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/kaugtolke-teenus

Teenuse saamiseks tuleb võtta ühendust teenusepakkujaga, kirjutades meiliaadressile info@viipekeeletolgid.ee (Viipekeeletõlkide OÜ, www.viipekeeletolgid.ee)

Tegevuse elluviija

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus: 01.05.2015–31.12.2018, Sotsiaalkindlustusamet: 01.01.2019–31.12.2021

Abikõlblik kulu perioodil 2015-2020 on 647 368,78 €

Projektijuht: Timo Hansman timo.hansman@sotsiaalkindlustusamet.ee  tel:+372 5344 3479

 

Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid puudega seotud raskusi. Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks tööturule siirduda või tööhõives jätkata. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku teenusevajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul hindab esmast teenusevajadust SKA juhtumikorraldaja. Selle järel hakkavad kliendid teenust saama juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava või varem koostatud programmi alusel, keerukamate juhtumite puhul koostab isikliku rehabilitatsiooniplaani rehabilitatsioonimeeskond. Teenuse osutamise käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.

Rehabilitatsioon sisaldab muu hulgas järgmisi teenuseid: füsioteraapia, tegevusteraapia, loovteraapia, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kogemusnõustamine, psühholoogiline nõustamine, õendusalane nõustamine, sotsiaalnõustamine, arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühm on isik, kes vastab osaliselt sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 tähenduses õigustatud isiku kriteeriumitele:

1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani);

2) kellel ei ole tuvastatud sügavat puuet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;

3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele    vanaduspensionile;

4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;

5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust.

 

TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine“.

Projekti toetussumma: 2 307 661 eurot.

Tegevuse kestus: 1.05.2017-31.12.2018.