Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Turvalised suhted

 

„Turvalised suhted“
on ohvriabi ja Tagasi Kooli ennetuslik koostööprojekt,
mille raames annab 100 külalisõpetajat üle Eesti
7.-9. klassi noortele külalistunde turvaliste lähisuhete teemal.

 

 

turvalised suhted

Turvalised suhted

Projekti tutvustus

7.-9. klassile mõeldud külalistundides räägitakse, millised on turvalised suhted, ebaturvaliste suhete tunnused ning kuhu pöörduda, kui noor märkab või kogeb ebaturvalist suhet.

Tunnid toimuvad eesti- ja venekeelsetes koolides üle Eesti nii kontakttunnina kui ka e-külalistunnina. Iga külalisõpetaja läbib tunni jaoks ohvriabi poolse väljaõppe ning saab kaasa valmis tunnikava materjalid. Külalistundide kokkulepped sõlmib Tagasi Kooli.

Külalistunni õpiväljundid:

  • noor oskab nimetada käitumisi, mis viitavad (eba)turvalisele suhtele;
  • noor on saanud julgustust suhete teemal rääkida;
  • noor teab, kuhu pöörduda, kui tal on mure oma suhte pärast.

Ühe külalistunni kestus on 45 minutit, mille käigus viiakse noortega läbi aktiivseid arutelusid ja harjutusi.

Kui mõni kool tunneb veel huvi külalistunni tellimise vastu oma kooli või noortekeskusesse, siis tuleks ühendust võtta Tagasi kooli projektijuht Merle Tiigisooniga aadressil merle@tagasikooli.ee

Mis on turvalised suhted?

Kontrolli oma teadmisi turvalistest suhetest. Allpool on selgitavad vastused

Selgitavad vastused:

Kas tegemist on turvalise suhtega, kui…

  • üks noor kutsub teist hüüdnimedega.

Vastus: Sõltub, kuid kui hüüdnimed on pigem halvustava alatooniga, siis on tegemist kiusamisega.

  • noormees ei luba oma tüdruksõbral käia (suve)tööl ning võtab talt kogu raha ära. 

Vastus: Ei, tegemist on majandusliku vägivallaga ning eesmärgiga hoida kontrolli teise üle.

  • poiss saadab tüdrukule sõnumi, et armastab teda.

Vastus: Jah, tegemist on turvalise suhtega. Juhul kui see pole aga näiteks osa manipulatsioonist, mida öeldakse  peale vägivalla kasutamist.

  • klassikaaslane saadab noorele sadu sõnumeid, et uurida, kus ja kellega ta on koos.

Vastus: Ei, sellise käitumisega üritatakse kontrollida teist inimest.

  • tüdruk kogu aeg ähvardab oma sõbrannat, et lööb teda, kuid tegelikult ei tee seda kunagi.

Vastus: Ei, pideva vägivallaga ähvardamisega hirmutatakse ning kontrollitakse teist osapoolt ning see ei ole OK. Vägivalda võib esineda ka samasoolistes paarides.

  • ema alandab ning sakutab last kehva tulemuse pärast tunnistusel.

Vastus: Ei, tegemist on suhtega, mis ei tekita ega toeta peres turvalisust ning lapse enesekindlust. Igasugune vägivald pole OK.

  • üks partneritest räägib teisele, et see võtab kaalus juurde.

Vastus: Sõltub. On oluline olla aus ja toetav teineteise suhtes ning tunda teise tervise pärast hoolivalt muret, kuid kui üks pool kogu aeg ütleb asju, mis teist muserdavad, siis tegemist on vaimse vägivallaga.

Kui tundsid neid vastuseid lugedes, et oled ebaturvalises suhtes, siis vaata ka rubriiki „Kust saab abi?“

Kuidas lapsega suhetest rääkida?

Suhete teema käsitlemine koolitunnis võib tuua esile lastes soovi jagada oma lugusid. Sel juhul on oluline, et sa tagad turvalise keskkonna lapsele oma loo rääkimiseks ning lepid temaga kokku, mis on edasised sammud, kui ta vajab abi. Olenevalt olukorra tõsidusest paku talle pöördumist mõne spetsialisti poole või lasteabi telefonile. Kui laps hakkab jagama oma lugu tunni käigus, siis jälgi, kuidas ülejäänud klass sellele reageerib. Vajadusel palu lapsel oma lugu jagada pärast tundi individuaalselt. Tunni jooksul jälgi, et tänad igat last, kes kaasa räägib ja näiteid toob - see annab neile kinnitust, et suhete teemal on täiskasvanutega turvaline rääkida.

Kui õpilane tuleb pärast tundi individuaalselt oma lugu rääkima, siis pea meeles neid soovitusi (Allikas: “Terved ja turvalised suhted - kohtinguvägivalla ennetamine” (õpetaja juhendmaterjal))

1. KUULA!

Noort tuleb esmalt kuulata. Ärge sekkuge, laske noorel rääkida. Ärge esitage suunavaid, detailseid või kahtlevaid küsimusi.

Püüdke aru saada:

  • kas noor on praegu ohustatud?
  • kas noor võib olla ohustatud tulevikus?
  • kas keegi veel on ohustatud?
  • kas on vajalik meditsiiniline abi?
  • mis on see, mida noor vajab?
  • mida noor ise antud hetkel oluliseks peab?

2. TUNNUSTA!

Tunnustage noort, et ta tuli rääkima. Ärge heitke talle ette seda, miks ta varem ei pöördunud või ei rääkinud (Sa oled TUBLI, et sa sellest rääkisid. See on ÕIGE, et sa rääkisid. See võis olla Sulle RASKE).

Ärge väljendage oma šokki või uskumatust, jääge rahulikuks ja empaatiliseks (Mul on KAHJU, et see Sinuga juhtus).

Kuulake ja peegeldage noore tundeid, kuid ärge öelge, mida ta peaks tundma.

Ärge olge hinnangulised või kahtlevad. 

Soovitame kasutada väljendeid: 

  • Ma USUN sind. 
  • Ma võtan sind TÕSISELT. 
  • See POLE SINU SÜÜ.

Ärge kritiseerige vägivalda toime pannud inimest – tegemist võib olla kellegagi, kellest noort hoolib.

3. AITA LEIDA ABI!

Õpetaja eesmärk on kuulata ja vägivalla kahtluse korral aidata leida professionaalset abi. Õpetaja roll ei ole juurdlust toimetada ja otsustada, mis  juhtus ja kas juhtus – seda teevad vajadusel lastekaitsetöötaja ja politsei.

Varajane sekkumine annab selge signaali, et vägivald pole lubatav, et teie koolis on turvaline, ja see takistab vägivalla eskaleerumist. Kui õpilane annab Teile konfidentsiaalset teavet, mille põhjal võite oletada, et tema turvalisus on ohus, siis tuleb Teil seda teavet jagada mõne teise spetsialistiga, kes saab õpilast aidata – nt kooli vastutava tugispetsialistiga / juhtkonnaga, lastekaitsetöötajaga, politseiga. Ärge lubage noorele, et hoiate tema poolt edastatud teavet saladuses – olge aus selles osas, mida Te saate teha ja mida mitte.

Rääkige noorele, mida kavatsete ette võtta – nt soovite kaasata kooli tugispetsialisti ja koos noorega vestelda. Hea on noore nõusolekul kaasata vanem(ad), kui tegemist ei ole vägivalla toimepanijatega (tähelepanu perevägivalla korral!). Kui tegemist on tõsise vägivallajuhtumiga või vägivallakuriteoga, siis  võib olla vajalik teavitada politseid, lastekaitsetöötajat või arsti. Kui Te ei tea, mida teha, siis küsige nõu ööpäevaringselt lasteabi telefonilt 116 111.

Pange kirja, mida õpilane Teile rääkis. Kasutage võimalikult täpselt noore sõnu, ärge tõlgendage. Pange kirja, mida tegite järgmiseks, kellega rääkisite.

Noored, kes on vägivalda toime pannud kohtingusuhtes, võivad vajada eraldi tähelepanu lastekaitsetöötaja ja politsei koostöös.

Leidke toetust ka iseendale. Kellegi isikliku vägivalla looga kokkupuutumine võib olla stressitekitav kogemus. Rohkem abivõimalusi leiate rubriigist „Kust saab abi?“.

Kust saab abi?

  • Kui oled mures mõne noore heaolu pärast või oled ise noor, siis helista lasteabi telefonile 116 111 või kirjuta kodulehelt www.lasteabi.ee, info@lasteabi.ee või mobiilirakenduses „Lasteabi“.
    •   Lasteabitelefoni spetsialistid oskavad nõu anda kõigis noortega seotud teemades ning sinna saavad helistada ka noored ise, et saada tuge. 
    •   Lasteabitelefoni spetsialist saab vajadusel anda info edasiste teenuste kohta (näiteks Lastemaja).
  • Riiklik ohvriabi pakub tuge kõigile, kes on kogenud halba kohtlemist. Ohvriabi poole saab pöörduda ööpäevaringselt telefonil 116 006 või kirjutada veebis www.palunabi.ee 
  • Enda kohaliku piirkonna ohvriabitöötaja kontaktid leiad: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi-tootajate-kontaktandmed 
  • Seksuaalvägivalda viimase 7 ööpäeva jooksul kogenutele on neljas Eesti piirkonnas ööpäevaringselt avatud seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, kus spetsiaalse väljaõppega arst pakub esmast nõustamist, aitab koguda vajalikud tõendid ning pakub meditsiinilist abi.

Kriisiabikeskuste kontaktid leiad: www.palunabi.ee/ohvriabist/seksuaalvagivalla-kriisiabikeskused

  • Vägivaldselt käitunud inimestele on loodud tugiliin 660 6077, kus nõustaja pakub tuge vägivallast loobumiseks. Nõustamine on tasuta ja nõustajaga saab ühendust võtta ka e-posti teel: tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee

Lisamaterjalid