Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Lähisuhtevägivald

Lähisuhtevägivald (ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega lähisuhtes, sh suguluses. Lähisuhtevägivalla all võib kannatada iga inimene olenemata soost, east, rahvusest, rassist ja seksuaalsest sättumusest. Ka ei ole lähisuhtevägivalla korral oluline see, kas sa oled sinu vastu vägivalda tarvitanud inimesega koos elanud või mitte.

Tihti teeb kõige rohkem haiget meile inimene kes “hoolib” meist kõige rohkem. Seetõttu on abi otsida raske, sest võime vägivallatsejat ühtaegu karta, vihata ja armastada.

Enamasti kannatavad lähisuhtevägivalla all naised, sest sageli on nad meestest füüsiliselt ja majanduslikult nõrgemad. Ometi võivad lähisuhtevägivalla all kannatada ka mehed. On oluline, et soost olenemata julgeks inimene abi otsida.

Milles vägivald väljendub?

  • Füüsilise vägivalla korral teeb üks inimene teisele füüsiliselt haiget: lööb teda, põletab, kägistab jne. Füüsilist vägivalda on kõige lihtsam ära tunda.
  • Psühholoogilist vägivalda iseloomustab hirm vägivallatseja ees. Siia kuulub emotsionaalne väärkohtlemine, millega kaasneb teise inimese väärikuse õõnestamine. Sageli isoleerib väärkohtleja inimese sõpradest, perekonnast, koolist ja töötamisest.
  • Seksuaalse vägivalla korral sunnib inimene teisele vastu tahtmist peale seksuaalseid tegevusi.
  • Majandusliku vägivalla korral muudab üks inimene teise endast rahaliselt sõltuvaks, näiteks kontrollib pangakontot või keelab käia tööl või koolis.

Tihti tunneb vägivalla all kannatav inimene, et tema on juhtunus süüdi, mistõttu on tal raske toimuvast rääkida. Ent vägivalla leplik talumine ei ole lahendus. Vägivallal on palju eri ilmeid ja seetõttu on seda vahel raske ära tunda. Pea meie spetsialistidega nõu kohe, kui tunned, et midagi on sinu lähisuhtes või peres valesti. 

Võta ühendust sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoniga 116 006 või leia lähim naiste tugikeskus või seksuaalvägivalla kriisiabi keskus.

Kuidas aidata vägivaldses suhtes lähedast?

Vägivaldses suhtes inimene tunneb end üksildase ja hirmununa. Seepärast tuleb sul ära tunda märgid, mis viitavad vägivaldsele lähisuhtele, ja olla talle toeks. Julgusta inimest oma murest rääkida, väljenda muret, toeta ja julgusta teda. Kui tunned, et enda teadmistest jääb napiks, pea nõu politsei või ohvriabitöötajaga.

naine hoiab käsi näo ees

Kuidas ennast vägivaldses suhtes kaitsta?

  • Kui tunned, et olukord on sulle ohtlik, helista kohe häirekeskusesse numbril 112. Ära pelga helistada politseisse – nii võid päästa vägivallast nii iseenda kui ka oma lapsed.
  • Mõtle enda ja oma laste ohutusele. Aruta usaldusväärse inimesega läbi enda turva- ja põgenemisplaan. Turvaplaani aitab sul koostada näiteks ohvriabitöötaja või naiste tugikeskuse töötaja. On hea, kui saad plaani koostada turvalises paigas.
  • Kui koostad turvaplaani, siis kaalu kindlasti ka võimalust minna turvalisesse paika juba täna.
  • Usalda oma instinkte. Kui tunned, et oled ohus, siis tõenäoliselt see nii ongi. Vahel on vägivallatseja käitumisest näha märke, et ta on ärritumas ja võib vägivalda kasutada. Paki valmis hädavajalikud asjad ja varu võimaluse korral piisavalt raha. Jäta need asjad sõbra juurde või tööle. Ole valmis lahkuma esimesel võimalusel ohutusse kohta, näiteks naiste turvakodusse. 
  • Lepi lähedastega kokku abikutsung või salasõna (SMS, kokkulepitud ikoon Messengeris, Whatsappis vms), millega saad turvaliselt märku anda, et oled ohus. Lepi ka lastega kokku salasõna.
  • Hoolitse vigastuste korral selle eest, et saad esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad, kui sulle endale esmapilgul tundub.
  • Räägi ka lastega kodus toimuvast vägivallast ning õpeta lastele, kellega võtta ühendust, kui nad on koos vägivallatsejaga ja kardavad.

Kuidas koguda tõendusmaterjali kogetud lähisuhtevägivalla kohta?

Miski ei õigusta vägivaldset käitumist sinu suhtes! Kui su lähedased on kasutanud sinu vastu vägivalda, saad abi ohvriabist, naiste tugikeskusest ja politseist. Abi saamiseks pole tarvis esitada mingeid tõendeid. Samas võivad politsei võimalused sind aidata olla paremad, kui oled saanud koguda tõendusmaterjali selle kohta, mida sulle või su lähedastele on tehtud. Allpool annamegi abistavaid juhtnööre, kuidas seda korrektselt teha. Kui soovid need välja printida, saad seda teha siit:

How to collect evidence of experienced domestic violence? Helpful guidelines for gathering evidence in criminal proceedings
Как собрать доказательства пережитого насилия в близких отношениях? Полезные советы по сбору доказательств в уголовном процессе

Paneme sulle südamele, et oleksid allpool toodud juhtnööre järgides ettevaatlik, eriti kui elad sinu kallal vägivalda tarvitava inimesega koos või tal on muul viisil juurdepääs su kodule ja asjadele.

Lähisuhtevägivallal võivad olla seda kogenu jaoks rängad tagajärjed kogu eluks ja selle tarvitamist ei õigusta miski. Seepärast on kõige olulisem, et lähisuhtevägivalda kogenuna saaksid vajalikku tuge. Samamoodi on aga oluline, et vägivalla tarvitamine sinu vastu lõpeks ning vägivalda tarvitanu saaks vastutusele võetud. Selleks on vaja, et sinu vastu tarvitatud lähisuhtevägivalla kohta oleks olemas piisavad tõendid. Lähisuhtevägivalla eripära on, et see leiab tihti aset koduseinte vahel ning sellel ei pruugi olla muid tunnistajad peale toimepanija ja sinu enda. Seepärast on tihti just su enda kogutud materjal vägivalla kohta kõige parem või lausa ainuke tõend. Tõendusmaterjaliks, mis aitab politseil sind kaitsta, võib olla nii toimunu jäädvustamine foto-, video- või helisalvestisena kui ka e-kirjad, sõnumid, toimunu kohta märkmete tegemine, toimunu tagajärgede fikseerimine arsti juures, sellest kellelegi kirjutamine või rääkimine vms. Nende tõendite korrektsest kogumisest on lähemalt juttu allpool.

Lähisuhtevägivalla korral on vägivalla tarvitaja ühtlasi sulle lähedane inimene. Seetõttu on pigem tavaline, et sa ei pruugi olla kohe valmis kogetud vägivalla tõttu politsei poole pöörduma. Siiski on oluline koguda võimalusel tõendusmaterjali juhuks, kui millalgi siiski oled valmis politsei poole pöörduma.

Lühidalt

  • Sul endal on kõige rohkem infot ja materjali selle kohta, mida sinuga on tehtud. Selline materjal võib olla toimunu jäädvustamine foto-, video- või helisalvestisena, aga ka e-kirjad, sõnumid, toimunu kohta märkmete tegemine, toimunu tagajärgede fikseerimine arsti juures, sellest kellelegi kirjutamine või rääkimine vms.
  • Kui sulle tehakse liiga, pöördu abi saamiseks politseisse igal juhul ka siis, kui sul ei ole toimunu kohta esitada ühtegi tõendit.
  • Kogu võimaluse korral tõendusmaterjali ka siis, kui sa ei ole praegu veel valmis politsei poole pöörduma.

 Turvalisus

Tõendite kogumine lähisuhtevägivalla kohta pole kunagi täiesti ohutu, kuid ükski tõend ei ole nii oluline, et selle kogumiseks ebamõistlikult riskida oma elu ja tervisega. Seepärast kogu kogetud vägivalla kohta tõendusmaterjali vaid sellistes olukordades ja sellisel viisil, mis ei pane sind veelgi suuremasse ohtu.

Mõtle hoolega läbi, kus sa kogutud tõendusmaterjali hoiad. Kui elad sinu suhtes vägivalda tarvitava inimesega koos või tal on muul viisil juurdepääs sinu kodule, ei ole kodu tõendusmaterjali hoidmiseks turvaline paik. Sellisel juhul püüa anda kogutud tõendusmaterjal hoiule mõnele usaldusväärsele perekonnaliikmele või sõbrale. Kui hoiad tõendusmaterjali arvutis või telefonis, kaitse turvalise salasõnaga nii seadmeid kui ka konkreetset kohta (dokumentide kausta, e-posti-, sotsiaalmeedia- vms kontot, digitaalset pilve vms), kus sa tõendusmaterjali hoiad. Võimaluse korral hoia digitaalsel kujul tõendusmaterjali pilveteenuses, sellisel juhul jäävad dokumendid seadme hävimisel alles. 

Arvesta alati ka võimalusega, et sinu vastu vägivalda tarvitanu jälgib su nutiseadmeid ja tal on ligipääs su e-posti, sotsiaalmeedia jms kontodele. Võimaluse korral tasub seetõttu saata koopia kogutud tõendusmaterjalist ka mõnele usaldusväärsele pereliikmele või sõbrale. Kaalu kindlasti ka vägivalda tarvitava inimese eest varjatud e-posti- või sotsiaalmeediaplatvormi konto loomist, mille kaudu turvaliselt suhelda ja kuhu tõendusmaterjali koguda.

Lühidalt

  • Kogu tõendusmaterjali sinuga tehtu kohta ainult siis, kui see ei sea sind ebamõistlikult ohtu. Sinu elu ja tervis on kõige tähtsamad!
  • Hoia kogutud tõendusmaterjali turvalises kohas (nt turvalise perekonnaliikme või sõbra juures).
  • Kaitse arvutis vm seadmes hoitavat tõendusmaterjali turvaliselt salasõnaga.
  • Varunda arvutis vm seadmes hoitav tõendusmaterjal võimaluse korral pilveteenuses või saada koopia usaldusväärsele inimesele. Nii jääb materjal alles ka siis, kui su seadmega midagi juhtub või vägivalda tarvitav inimene sellesse salvestatud materjalile ligi pääseb.
  • Esimesel võimalusel loo endale teine, sinu suhtes vägivalda tarvitava inimese eest varjatud e-posti või sotsiaalmeediaplatvormi konto, mille kaudu saad turvaliselt suhelda ja kuhu tõendusmaterjali koguda.

       Korrastatus

Kogu materjali kõige kohta, mis sulle muret tekitab, aga tee seda korrastatult!

Lähisuhtevägivalla kohta materjali kogudes ära murra pead selle üle, kas üks või teine tegu on kuritegu, kas selle eest on põhjust karistada, kas sinu kogutud materjal on teo toimumise tõendamiseks piisav jne. Need kõik on küsimused, millega tegelevad juristid ja kriminaalasja menetlejad (politsei, prokuratuur, kohus). Sina talleta võimalikult palju infot selle kohta, mis teise inimese käitumise juures sulle muret valmistab, las spetsialistid otsustavad, kas seda teavet ja mida sellest on võimalik kasutada.

Korrasta kogutud materjal kronoloogiliselt või muul viisil, nt päevikuvormis või kasutades failide pealkirjades lisaks sündmuse lühikirjeldusele ka kuupäeva jms. Kui ühe ja sama sündmuse kohta on mitu erinevat tõendit, katsu need omavahel kuidagi seostada (nt kogu sama sündmuse kohta käivad dokumendid ühte kausta). Kõik see aitab kriminaalasja menetlejal, kellele sa oma kogutud tõendusmaterjali esitad, toimunust parema ülevaate saada. Ka aitab see kogutud tõendusmaterjali mõista ja tõendina kasutada ilma sinu lisaselgitusteta. 

Lühidalt

  • Kogu tõendusmaterjali kõigi vägivaldsetete tegude kohta, mille kohta saad. Ära muretse, kas kogu materjal on vajalik, las selle üle otsustab kriminaalasja menetleja.
  • Süstematiseeri kogutud tõendusmaterjal kronoloogiliselt või muul viisil.

Pea päevikut

Tee jooksvalt märkmeid kõige kohta, mida vägivalda tarvitav inimene sulle halba on teinud, ükskõik kui vähetähtis see toimumise hetkel ka ei tundu. Tee märkmeid kindlasti jooksvalt, sest tagantjärele ei tule kõik asjad nii täpselt meelde. Ole juhtunu kohta märkmeid tehes võimalikult detailne ja märgi mh kindlasti ära järgmine.

päevik
  • Kes ja kelle suhtes (sinu, laste, su lähedaste) suhtes vägivalda tarvitas?
  • Mis juhtus ehk milles vägivalla tarvitamine seisnes? Lisa võimaluse korral ka olukorra ning enne ja pärast toimunu lühikirjeldus, see aitab hiljem detaile paremini meenutada.
  • Millal juhtus (kui vähegi võimalik, märgi siin ära ka kuupäev ja kellaaeg)?
  • Mitu korda juhtus ning kas seda on ka varem juhtunud ja kui, siis millal?
  • Kus juhtus?
  • Kes juhtunut pealt nägid/kuulsid või võisid seda pealt näha/kuulda ja kellele sa juhtunust rääkisid? Kui võimalik, küsi ja märgi üles ka pealtnägijate/kuuljate kontaktandmed.
  • Kas sul õnnestus juhtunu kuidagi jäädvustada (video, kõnesalvestus, sõnum või e-kiri vms)?

Pole vahet, kas kirjutad märkmed paberile või arvutisse või telefoni, peaasi on, et vägivalda tarvitanu ei teaks nende olemasolust ega saaks neile kuidagi ligi.

Lühidalt

  • Pea toimuva kohta päevikut!
  • Tee seda jooksvalt, tagantjärgi ei pruugi sa kõike mäletada.
  • Märkmed olgu võimalikult detailsed: märgi üles kuupäevad, kellaajad, toimumiskoht, (võimalikud) pealtnägijad jm oluline.
  • Hoia päevikut turvalises kohas, vajadusel kodust eemal.
  • Võimalusel jäädvusta toimunu ja oma vigastused video või foto peale ning lisa sellekohane märge ka päevikusse.

Otsi abi

Kui võimalik, anna sinu suhtes toime pandud rikkumisest alati teada hädaabinumbril 112. Hädaabinumbril tehtud kõne salvestus on muu hulgas ka tõend selle kohta, et sa oled sel hetkel sellise teo kohta infot andnud. Nt kui sind pidevalt jälitatakse, ent politseile helistades paneb jälitaja jooksu, tasub ikkagi hädaabinumbrile helistada ja jälitamine sel viisil fikseerida. Salvestatakse ka ohvriabi telefonil 116 006 tehtud kõned. Koos muude tõenditega võivad sellised salvestused olla hiljem olulised lisatõendid sinu kaitseks.

Võimaluse korral fikseeri tekitatud vigastused kindlasti perearsti juures või EMOs, seksuaalvägivalla korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses (vt keskuste asukohti www.palunabi.ee/seksuaalvagivald). Tee seda, ükskõik kui väikesed (pealtnäha) vigastused ka poleks. Palun räägi ka arstile, mis juhtus. Palu arstil see info ka digilukku kirja panna, kui on kindel, et vägivalda tarvitanud inimene ei pääse neile andmetele ligi.

Räägi sellest, mis sulle on tehtud, enda jaoks turvalistele isikutele. Ka see, mida teised isikud sinult kuulsid, võib teiste tõendite kõrval kujuneda hiljem oluliseks, eriti kui sa oled enda kallal tarvitatud vägivallast neile rääkinud kohe pärast selle kogemist ja veel selle mõju all olles.

Lühidalt

  • Kui tajud olukorda endale või oma lähedastele ohtlikuna, helista alati 112.
  • Fikseeri tekitatud vigastused perearsti juures või EMOs, seksuaalvägivalla korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses.
  • Räägi toimunust sinu jaoks turvalistele isikutele.

       Jäädvusta

Jäädvusta ise: pildista, filmi, salvesta!

Sul ei ole õigust salvestada vestlust või muud tegevust, mille osaline sa ise ei ole.

naine teeb endast pilti

Vestluses osalejana on sul samas õigus vestlust salvestada ka ilma teisi vestluses osalejaid sellest teavitamata ja neilt nõusolekut küsimata. Samas peaks sellise vestluse salvestusel olema kuulda ka su enda hääl. Vastasel juhul ei pruugi olla arusaadav, et tegemist on sinu osalusel toimunud vestlusega, ning seda võib olla keeruline menetluses sinu kaitseks kasutada. Pea ka silmas, et videokõne korral pead salvestamisel arvestama, et salvestamine võib olenevalt kasutatavast keskkonnast teisele poolele nähtav olla. Samuti tuleb arvestada, et salvestise avalikult jagamine ilma teis(t)e salvestatu(te) nõusolekuta pole lubatud. Oma turvalisuse ja õiguste kaitseks võid enda tarbeks tehtud salvestise erandina edastada kriminaalasja menetlejale või mõnele enda jaoks turvalisele isikule tingimusel, et ta saadetut avalikult ei levita.

Kui sinu suhtes tarvitatud vägivalda või selle tagajärgi on võimalik jäädvustada fotol või videol, tee seda (vigastuste pildistamise kohta vt täpsemalt edaspidi). Vigastusi pildistades/filmides tee seda tingimata nii, et näha oleks ka sinu nägu. See kinnitab, et tegemist on sinu vigastustega. Kui võimalik, saada foto/video ka mõnele usaldusväärsele perekonnaliikmele või sõbrale, lisades võimalusel ka lühikese kirjelduse selle kohta, millal ja kus vägivald aset leidis. Sellega on hiljem võimalik täiendavalt tõendada pildistamise/salvestuse tegemise aega ja kohta. Väldi mitmekordset salvestamist ja ümbersalvestamist, kuna see võib kaotada salvestuse algandmed (nt pildistamise aega puudutavad andmed) ning seega muuta selle tõendina kõlbmatuks. Salvestuse tegemise aeg on salvestuse kasutamise jaoks tõendina väga oluline.

Jäta alles ja säilita turvalises kohas kõik sõnumid, e-kirjad ja kirjad, mis puudutavad
vägivaldset käitumist, vajadusel tee neist ekraanipilt. Tee seda võimalikult kiiresti, sest sõnumeid on võimalik ka tagantjärele kustutada. Sõnumit või (e-)kirja jäädvustades jälgi, et jäädvustusel oleks nähtav saatja ja saaja nimi või nendega seostatav kontakt (telefoninumber, meiliaadress) ning saatmise kuupäev.

Sõnumeid vm kirjalikke teateid saates jälgi ka ise, kuidas ja mida sa kirjutad. Hoidu emotsioonidest, ära kasuta solvavaid väljendeid ja kirjuta nii lühidalt, kui võimalik. Kaalu kirjutades alati ka seda, kas seda üldse on vaja teha, ning millistele vägivallatseja küsimustele on vaja vastata ja millistele mitte.

telefonisõnumid

Kui sind mingi tegevus häirib (nt pidev helistamine, sõnumite saatmine või jälitamine), siis väljenda selgelt ka kirjalikult, et sa ei soovi seda. See aitab hiljem tõendada, et selline tegevus oli sulle tõepoolest vastumeelne ning sa oled seda tegijale ka selgelt väljendanud.

Palun hoia turvalises kohas alles vägivallale viitavad asitõendid – verised või katki rebitud riided ja muud asjad. Kui muud võimalust pole, tee neist vähemalt pilt ja salvesta see vastavalt eelnevalt kirjeldatud juhistele.

Lühidalt

  • Oma telefonikõne vm vestluse salvestamine enda tarbeks on lubatud, ent avalikult jagada seda ei või. Erandina võib salvestuse oma õiguste kaitseks edastada kriminaalasja menetlejale või mõnele turvalisele isikule, kes seda avalikult ei levita.
  • Kui vägivalda või selle tagajärgi on võimalik jäädvustada fotol või videol, tee seda. Kui võimalik, saada foto/video koos kirjeldusega toimunu kohta mõnele turvalisele isikule.
  • Vigastusi pildistades/filmides tee seda tingimata nii, et näha oleks ka sinu nägu. Vastasel juhul ei pruugi olla tõendatav, et tegemist on just sinu suhtes toime pandud vägivallaga.
  • Jäädvusta vägivaldset käitumist puudutavad sõnumid, kirjad jm kirjalikud dokumendid. Tee seda kindlasti nii, et oleks näha, kes, millal ja kellele sõnumi/kirja saatis.
  • Ole oma sõnumites tasakaalukas ja faktipõhine ning väldi solvavaid väljendeid, ära kirjuta vajaduseta, sh ära vasta korduvalt. Kui soovid mingi tegevuse lõpetamist, väljenda seda võimaluse korral alati ka kirjalikult.
  • Kui võimalik, hoia vägivallajälgedega (verised, katkised) asjad alles või tee neist vähemalt pilti.

Enda kogutud tõendusmaterjali saad esitada koos kuriteoteatega politseile (https://www.politsei.ee/et/avaldus-politseile või kohapeal).

Nõu materjalide kogumise kohta saad küsida ka naiste tugikeskustelt ja ohvriabilt (vt palunabi.ee või helista 116 006).

Siin on näidisloetelu tegudest, mis Eesti seaduste järgi on kriminaalkorras karistatavad. Pea silmas, et tegemist ei ole ammendava loeteluga.

Karistusseadustiku (KarS) järgi on kriminaalkorras karistatavad süüteod näiteks järgmised teod (kasutatud on KarSi sõnastust):

  • raske tervisekahjustuse tekitamine ehk sellise tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule; tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; raske psüühikahäire; raseduse katkemine; nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või surm. Karistatav on ka sellise tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest (KarS §-d 118 ja 119)
  • teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine (KarS § 121)
  • ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist (KarS § 120)
  • seksuaalne väärkohtlemine (KarS §-d 141 kuni 1451)
  • kupeldamine (KarS § 1332)
  • teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine (KarS § 136)
  • teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmine õnnetuse või üldise ohu korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata (KarS § 124)
  • teise isikuga korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine (KarS § 1573)
  • jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil (KarS § 137). Selliseks teoksselline tegu on nt sellise vestluse teadlik salvestamine, mille osaline Sa ise ei ole
  • kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või kui lähenemiskeeldu või muud isikuõiguse kaitse abinõud rikutakse korduvalt (KarS § 3312)
  • lapsevanema teadev kõrvalehoidumine oma nooremale kui 18aastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest (KarS § 169)

Viimati uuendatud 19.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?