Sa oled siin

Abi seksuaalvägivalla korral

Seksuaalvägivald on vägistamine, sellega ähvardamine, aga ka näiteks pealesunnitud puudutused.

Seksuaalvägivald on ka see, kui keegi hirmutab Sind endaga vahekorda astuma. Teisisõnu, seksuaalvägivald on see, kui keegi teeb Sinuga vastu Su tahtmist midagi seksuaalset.

Seksuaalvägivallaga on tegu ka siis, kui Sa ei saanud anda oma nõusolekut vahekorraks, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid.

Seksuaalvägivald on kuritegu ja Sa ei pea tundma end süüdi.

Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub selle toimepanijal, mitte ohvril. 

 

 

Igasuguse seksuaalse tegevuse juures on kõige tähtsam nõusolek ning Sul on alati õigus muuta meelt ja öelda ei.

Teise poole nõusolekus tuleb veenduda nii esimesel korral kui ka pikas abielus.

Seksuaalvägivald on ka see, kui keegi kasutab ära, et olid uimastatud, joobes või magasid.

On müüt, et seksuaalvägivald ähvardab vaid naisi. Seksuaalvägivalla ohvriks võivad sattuda kõik inimesed hoolimata soost või vanusest: lapsed, noored ja täiskasvanud, mehed ja naised, aga ka erineva soo- ja seksuaalidentiteediga inimesed.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad professionaalset ööpäevaringset abi seksuaalvägivalda kogenud inimestele.

Siia võib igaüks tulla kas ise või koos saatjaga, mistahes kellaajal ja ilma saatekirjata. Ei ole oluline, kas politseisse on juba pöördutud, kavatsetakse pöörduda või ei soovita seda teha.

Oodatud on nii naised kui mehedlapsednoored ja täiskasvanud, kes on kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustavad seda.

 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskusest saavad abi

Kuhu pöörduda?

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ehk SAKid asuvad neljas Eesti piirkonnas, suuremate haiglate juures:

Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku erakorraline vastuvõtt, Sõle 23, Tallinn. 
Vastuvõtutoa tel 5342 4724
Vaata lähemalt >

Ida-Viru Keskhaigla, Ilmajaama 12, Kohtla-Järve, sisenemine EMO kaudu.
Günekoloogia osakonna valveõde: tel 331 1041
Vaata lähemalt >

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu, sisenemine EMO kaudu. 
Valvegünekoloog: tel 447 3505
Vaata lähemalt >

Tartu Ülikooli Kliinikum, L. Puusepa 8, Tartu, sisenemine EMO kaudu. 
Günekoloogia osakonna valveõde tel 731 9954
Vaata lähemalt >


Keskused töötavad ööpäevaringselt ning abi on tasuta.

Millist abi pakutakse seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes?

 

Palun anna meile tagasisidet SAK teenuse kohta epostile keete.janter@sotsiaalkindlustusamet.ee.

 

 

Kannatanule

Kui Sind on vägistatud või muul moel seksuaalselt rünnatud, siis pöördu abi järele.

Sinu soovil ja nõusolekul pakuvad seksuaalvägivalla kriisiabikeskused:

    Esmane nõustamine

    Sinuga kohtub esmalt eriettevalmistusega õde või arst. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas. Nii saad rahulikult otsustada, mida soovid edasi teha. Ta kuulab ära kõik Sinu mured ja aitab neile lahendust leida. Samuti nõustab Ta Sind edasise abi võimaluste osas.

    Läbivaatus ja tõendite kogumine

    Läbivaatus ja tõendite kogumine võimaldab saada ülevaadet Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida esineda võivaid vigastusi ning koguda tõendusmaterjali, mida saab hiljem kasutada uurimise käigus.

    Saame aru, et mõte läbivaatusest võib tekitada ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sinu jaoks võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna.

    Läbivaatuse käigus selgitatakse Sulle igal sammul, mis täpselt toimub. Sul on igal ajahetkel õigus ja võimalus otsustada läbivaatus lõpetada. Läbivaatuse juures võib viibida ka Su sõber või pereliige, kui seda soovid.

    Läbivaatusel:

    • küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta
    • vaatab üle võimalikud vigastused
    • aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille)
    • otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust
    • otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms)
    • pakub sulle võimalust anda uriini- ja veenivere proov, et sealt vajadusel uimastite jälgi määrata.

    Abi raseduse ärahoidmisel

    Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine.

    SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid.

    Vasega emakasisendi vahendi paigaldamine (samuti tasuta) viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub nõustamise käigus välja Sinu jaoks parima võimaluse.

    Suguhaiguste testimine

    Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivatesse haigustesse. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas ennast suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavat ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vatipulgaga eritist kas neelust, tupest või pärakust. Samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.

    Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind ravi toetamiseks ja jälgimiseks nakkushaiguste arsti vastuvõtule. Ravi kestab 28 päeva.  

    Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb vaktsineerimisega alustada esimesel võimalusel (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.

    Uuringud ja ravi on Sulle tasuta.

    Jätkutugi

    Meie nõustajad on saanud seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks eriettevalmistuse. Võid tunda tundeid, mida pole eales varem kogenud, tunda haavatavust, hirmu ja üksildust. Sellised reaktsioonid on täiesti loomulikud. Võid soovida oma tundeid jagada kellegagi, kes Sind mõistab.

    Pärast esmase abi andmist kutsume Sind uuesti naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst Sul pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas Sulle paremini toeks olla. Sulle pakutakse võimalust käia regulaarselt mingi aja vältel ja Sulle sobival ajal psühholoogilisel nõustamisel. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine Sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning et see toetab Sinu paranemist.

    Alates 2021. aastast pakume võimalust riikliku rahastuse toel saada sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat seksuaalvägivalla ohvritele (ka minevikus toimunud seksuaalvägivalla korral), kes muul viisil nõustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. Psühholoogilise nõustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiad siit.  

    Kõigil seksuaalvägivalda kogenud inimestel on  võimalus liituda tugigruppidega, kirjutades oma soovist tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee
     

    Loe lähemalt: Toimetulek pärast seksuaalvägivalda

    Tugi politseisse pöördumisel

    Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, samuti see, kas teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametlikku käiku andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi teise elu ja tervis on ohus.

    Esmase abi järele pöördudes annab Sulle arst nõu selle kohta, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad Sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad

    Pöörduda võib ööpäevaringselt otse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda.

       

       

      Lähedased

      Kui soovid olla toeks oma pereliikmele või sõbrale, kes on kogenud seksuaalvägivalda, võid olla segaduses ja abitu. Oma tunnete läbitöötamine aitab Sul toetada lähedast, kellest hoolid.

      Loe lähemalt: Kuidas toetada seksuaalvägivalda kogenud sõpra või pereliiget

      Kõigil seksuaalvägivalda kogenud inimestel on  võimalus liituda tugigruppidega, kirjutades oma soovist tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee

      Saad toetada oma lähedast, kui:

      • kuulad teda ja ei uuri juhtunu detailide kohta – alati ei soovita kohe kõigest rääkida;
      • sa ei küsi MIKS küsimusi – nt miks sa sinna läksid, miks sa alkoholi tarvitasid jne;
      • austad oma lähedase otsust pöörduda või mitte pöörduda politseisse;
      • oled kannatlik ja ei ütle, et juhtunu tuleks unustada;
      • usud oma lähedast;
      • lubad oma lähedasel nutta ja väljendada oma tundeid isegi siis, kui nutmine sind ärritab
           

           

          Spetsialistile

          Kui oled spetsialist (õpetaja, sotsiaaltöötaja, meedik vms), kelle poole seksuaalvägivalla üleelanu pöördub, või kui kahtlustad ise, et Sinu hoolealuse suhtes võib olla seksuaalvägivald toime pandud, siis tuleb Sul seista oma hoolealuse huvide eest.

          Juhenda teda, kuidas pöörduda esmase abi järele seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse.

          Kõigil seksuaalvägivalda kogenud ohvritel on  võimalus liituda seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppidega, kirjutades oma soovist tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee

          Alates 2021. aastast on võimalus riikliku rahastuse toel saada sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat seksuaalvägivalla ohvritele (ka minevikus toimunud seksuaalvägivalla korral), kes muul viisil nõustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. Psühholoogilise nõustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiad siit.  

          Lastevastase seksuaalvägivalla või selle kahtluse korral tuleb alati teavitada politseid või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat. Politseis on spetsiaalsed üksused, kes seksuaalkuritegude menetlemisega tegelevad.

           

           

          Kui kogesid seksuaalvägivalda viimase 7 päeva jooksul

          Võid olla hirmul, segaduses ja tunda end abituna. Võid tunda, et ei suuda kedagi usaldada ja kardad abi järele pöörduda. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste eriettevalmistusega meeskonnad, kes teavad ja mõistavad seksuaalvägivalla mõju, saavad Sind aidata. 

          Palun toimi järgmiselt:

          • Mine kohta, kus Sul on ohutu ja turvaline. Hädaolukorras võid helistada numbrile 112
          • Kui Sul on tõsised vigastused ja vajad kiiret arstiabi, siis helista hädaabinumbril 112
          • Ära pese, ära vaheta riideid
            Tõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Abi järele pöördudes võta vahetusriided kaasa. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu) pesemata, soovitavalt paberkotis.
          • Pöördu võimalikult kiiresti seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.
               

               

              Kui oled kogenud seksuaalvägivalda minevikus

               

              Kunagi ei ole liiga hilja, et pöörduda pärast seksuaalvägivalla kogemist abi järele.

              Kui seksuaalvägivald on toimunud minevikus,

               

               

              Seksuaalvägivald on laastav kogemus, mis võib elu väga pikalt mõjutada. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võivad tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Sul võib olla raske keskenduda jätkamaks õpinguid või töötamaks oma senisel töökohal. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad üle pea kasvama ja igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse abistaja käest. 

              Alates 2021. aastast pakume võimalust riikliku rahastuse toel saada sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat seksuaalvägivalla ohvritele (ka minevikus toimunud seksuaalvägivalla korral), kes muul viisil nõustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. Psühholoogilise nõustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiad siit.  

               

               

              Teised abivõimalused seksuaalvägivalla korral

              24h abivõimalused seksuaalvägivalla korral:

              Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (sisenemine EMOde kaudu):

              Tööpäeviti võib pöörduda abi ja info saamiseks

              • naistearsti vastuvõtule, 
              • lähimasse erakorralise meditsiini osakonda, 
              • noorte nõustamiskeskusesse (www.amor.ee),
              • Ohvriabi töötajate poole
              • alla 18-aastased saavad pöörduda Lastemaja teenusele

               

              Kasulikud veebiaadressid:

               

               

              Mehed

              Abi seksuaalvägivalla üleelanutele on suunatud ka meestele. Meie asjatundjad on saanud eriettevalmistust esmase abi andmiseks mõlemast soost vägivallaohvritele. Ära lase ennast segada asjaolust, et abiosutajateks on naistearstid ja õed. Abiandja soost tähtsam on tema professionaalne ettevalmistus, mis aitab paraneda läbielatud traumast ja saada väärikalt ja austusega koheldud.


              Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused

              Alates 2021. aastast on võimalus riikliku rahastuse toel saada sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat seksuaalvägivalla ohvritele (ka minevikus toimunud seksuaalvägivalla korral), kes muul viisil nõustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. Psühholoogilise nõustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiad siit.  

              Kõigil seksuaalvägivalda kogenud inimestel on  võimalus liituda tugigruppidega, kirjutades oma soovist tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee

               

               

              Lapsed

              Kui laps on kogenud seksuaalvägivalda, siis on võimalik 7 ööpäeva jooksul 24h pöörduda esmase abi saamiseks seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse, kus lapsele pakutakse tundlikku standardiseeritud abi, tehakse koos kohtuarstiga vajadusel läbivaatus ja pakutakse vajalikku meditsiinilist abi. 

              Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused

              Kui esmane abi (7 ööpäeva) pole vajalik või võimalik, siis ootame
              seksuaalvägivalla kahtlusega lapsi Lastemaja teenusele.

              Lastemajas töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid, kes hindavad lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust, viivad läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakuvad lapsele vajalikku abi.

               

               

              Noored

              Arusaadavalt võid olla hirmul ja segaduses, kui oled alla 18-aastane ja kogenud seksuaalvägivalda. Sul võib olla tunne, et ei suuda kedagi võõrast piisavalt usaldada, et vajaliku abi järele pöörduda. Ometi on tähtis juhtunust rääkida ja abi saada. Mõtle, kas leidub keegi usaldusväärne täiskasvanu või sõber, keda võid abi järele pöördumisel toeks paluda.
               
              Võid tunda, et ei soovi oma vanemaid ärritada või kurvastada, ning hoiad seetõttu juhtunu enda teada. Siiski, enamik vanematest on mures juhtunust teada saades, kuid soovivad siiski oma last toetada ja abistada.
               

              Kui pöördud esmase abi järele seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, siis aitame Sul toime tulla seksuaalvägivallast põhjustatud olukorraga. Võid ise otsustada, kas soovid arsti läbivaatust või muid abivõimalusi. Võid igas etapis läbivaatuse soovi korral katkestada. Arst selgitab Sulle, kas vajad raseduse ärahoidmiseks ravimeid või testimist suguhaiguste suhtes ning võid ise otsustada, kas soovid ravi ja testimist.
               
              Kui meie abistajad tunnevad, et Sinu turvalisus ja tervis on ohustatud, siis on võimalik appi paluda politsei ja/või sotsiaaltöötaja. Kui see peaks olema vajalik, siis peetakse eelnevalt Sinuga nõu ja arvestatakse Sinu võimalike muredega.