Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Noortegarantii tugisüsteem

Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on elektrooniline tööriist, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel

  • saada infot piirkonna 16–26-aastastest mitteõppivatest ja -töötavatest noortest ning saadud kontaktinfo kaudu
  • jõuda noorteni, et toetada neid haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks.

noor  inimene õues virtuaalreaalsuse prillidega

Taust

2015. aastal võeti Eesti valitsuse poolt vastu otsus viia Eestis ellu Noortegarantiid, mis on kõigi liikmesriikide võetud kohustus, millega nad tagavad, et kõik alla 30-aastased noored saavad kas kvaliteetse tööpakkumise või täiendusõppe, õpipoisiõppe või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist. Noortegarantii elluviimiseks viiakse Eestis ellu mitmeid tegevusi, mis oma eesmärgist lähtuvalt on ennetavad, noorteni jõudmist ja lahendusteid toetavad või jätkutuge pakkuvad. 

Selleks, et toetada omavalitsusi noorte leidmisel ja saada ajakohast infot piirkonnas elavatest potentsiaalselt abivajavatest noortest, loodi 2018. aastal sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) lahendus ehk noortegarantii tugisüsteem. 

 

Noortegarantii tugisüsteem

Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on elektrooniline tööriist, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel saada infot piirkonna 16–26-aastastest mitteõppivatest ja -töötavatest noortest ning saadud kontaktinfo kaudu jõuda noorteni, et toetada neid haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks. Noortegarantii tugisüsteemi õiguslikud alused on kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduse § 15 p 1.

NGTS IT-lahendus võimaldab teha rahvastikuregistri andmetel päringu teistesse riiklikesse registritesse. Päringu tulemusena kuvatakse KOV-i poolt määratud spetsialistidele nimekiri nendest KOV-i piirkonnas elavatest 16–26-aastastest noortest, kelle seas on noori, kes võivad vajada proaktiivset tuge, et naasta haridust omandama või suunduda tööturule.

NGTSi nimekirjas on 16–26-aastased noored, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

  1. ei õpi;
  2. ei tööta;
  3. ei ole töötuna arvel;
  4. ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust;
  5. ei saa töötamise toetamise teenust;
  6. ei tegele ettevõtlusega;
  7. ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest;
  8. ei kanna vangistust või eelvangistust; 
  9. ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses.
 

Noortegarantii tugisüsteemiga liitumine ja elluviimine

Tugisüsteemiga liitumiseks või jätkamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel esitada taotlus STAR-is enne iga uue seire algust 1. märtsiks ja 1. oktoobriks. Taotlust on võimalik esitada kuu aja jooksul enne päringu käivitamist ja päringu tulemusel moodustatud nimekirjad tehakse kättesaadavaks STARis viie tööpäeva jooksul pärast päringu käivitamist.

Noortegarantii tugisüsteem koosneb STARi (Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister) infosüsteemi lahendusest ja juhtumikorraldusest.

Noortel, kes vajavad oma olukorrale lahendust, kuid kes ei tule välja STAR-i automaatselt moodustatud nimekirjadest, on samuti võimalik osa saada tugisüsteemi võimalustest ja seda ise omavalitsuse töötajate poole pöördudes. IT-süsteem võimaldab lisada seireväliseid noori.

Noortegarantii tugisüsteemi võimaluste vastuvõtmine on noortele vabatahtlik. Igaüks saab omavalitsuse töötajatega suhelda siis, kui tal on selleks tahe, vajadus ja seda just talle sobivaimal viisil – silmast silma kohtudes, aga ka veebi või telefoni teel.

Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse aluseks on noortekesksus, kus keskendutakse noorte soovidele, toetamaks pikaajaliste eesmärkide saavutamist. Tegemist saab olla nii lühiajalise kui ka pikaajalise toetamisega, sealhulgas vajalike teenuste ja toetuste tutvustamisega (nt tööpakkumised, piirkondlikud enesetäiendamise võimalused, iseseisvumine ja majanduslikud küsimused, tervist ja elustiili toetavad tegevused, laste ja perede toetamise võimalused, rahvusvahelised võimalused jmt). Peale eesmärgi saavutamist hoitakse noorega kontakti veel vähemalt kuni kuus kuud, et hinnata ühiselt koos noorega saavutatud eesmärgi jõukohasust.

Noortegarantii tugisüsteemi senine praktika näitab, et noorte toetamisel on oluline terviklik lähenemine, mis arvestab noore kõiki eluvaldkondi. Sellest tulenevalt on noorte toetamisel vaja teha koostööd erinevate valdkondade (haridus-, noorsootöö-, sotsiaal-, meditsiini-, õigus, töövaldkond jm) ja nende valdkondade asutustega (nt koolid, noortekeskused, huvikoolid, perekeskused, perearstikeskused, Eesti Töötukassa, prokuratuur, sotsiaalteenuste pakkujad jne). Vastavalt noore juhtumile saab aktiviseeruda juhtumipõhine koostööpartnerite võrgustik, kuhu kaasatakse üldisest võrgustikust erinevaid noorest lähtuvaid eesmärke täitvad asutused. Oluline on läheneda nii asutustele kui ka teenuste pakkumisel tasandite (KOV enda ja nt riiklikud teenused) ja piirkonnaüleselt. Eriti oluline on see väiksemate piirkondade vahel, kus noorteni jõudmise (leidmise) ja toetamise võimalused võivad olla piiratud.

Noortegarantii tugisüsteemiga liitumise, elluviimise või taustaga seotud küsimuste korral võta julgelt ühendust Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõunikuga.

Heidi Paabort

noortegarantii nõunik

 Telefon: 5886 2307
heidi.paabort@sotsiaalkindlustusamet.ee

Liis Seeme

noortegarantii koordinaator

 Telefon: 5389 8598
liis.seeme@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Noortegarantii tugisüsteemi arendustöö

Noortegarantii tugisüsteemi arendamiseks ja seoste loomiseks sarnaste süsteemidega, viiakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ellu ja osaletakse mitmetes riiklikes lisategevustes.

Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi struktuuritoetuste toel viiakse ellu projekt „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“, mille tulemusel on arendatud välja IT lahendus ja valdkonnaülene noortekeskne juhtumikorralduse mudel. Esimeses etapis (01.04.2018–31.10.2020) olid partneriks Kohtla-Järve linn, Raasiku vald, Saaremaa vald, Tartu linn ja Võru linn. Teises etapis (01.03.2021–31.10.2023) on partneriteks Kohtla-Järve linn, Narva linn, Pärnu linn ja Valga vald.

Teine suurem tegevus on seotud riikliku koosloome protsessiga, mille raames valmis 2021. aastal Haridus- ja Noorteameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel „Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele“. Mudel toob esile lahendusviisi, kuidas kohaliku omavalitsuse tasandil osapoolte koostöös noori võimalikult sujuva protsessina toetada. Mudeli tutvustamiseks ja kasutamiseks viiakse ellu erinevaid toetavaid tegevusi, sh on loodud koostöömudelist kohandatud dokument omavalitsuste tarbeks (6.02 МБ, PDF).

Koosloome protsessi ja mudeli loomist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi struktuuritoetuste vahenditest ja Haridus- ja Noorteameti eelarve kaudu haridus- ja teadusministri 29.06.2015.a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“ raames.