Sa oled siin

Muudatused meie teenustes koroonaviiruse kriisi tingimustes

Eriolukord lõppes Eestis 17. mail, jätkuvalt kehtib edasi tervishoiualane hädaolukord. Eriolukorra ajal kehtestatud piirangud samm-sammult leevenevad ning need viiakse üle uutele juriidilistele alustele. Kehtima jääb kõige olulisem liikumispiirang, 2+2 reegel. Loe lähemalt koroonakriisist Eestis.

Kõikides sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes kehtib meie ja meie klientide turvalisuse tagamiseks ning viiruse leviku tõkestamiseks üleminekuaeg, mille jooksul pakume teenindust piiratud võimalustega.

Teenindussaalides järgitakse põhjalikke nakkusohu vältimise reegleid:

  • Kliente suunatakse kasutama saalis olevaid käte desinfitseerimise vahendeid.
  • Hoitakse isikute vahel ohutu vahemaa - 2 meetrit.
  • Klienditeenindajad kasutavad isikukaitsevahendeid.

Palume kriitilise vajaduseta teenindussaali mitte tulla.

Soovitame kasutada e-teenuseid aadressil eesti.ee ja meie iseteeninduses ning helistada infotelefonil 612 1360.

Taotlused ja avaldused saab esitada:

Juhised ja muudatused valdkonniti

Pension

Kuidas saab välismaal elav Eesti pensionisaaja tõendada elusolekut, kui klienditeenindus on suletud?

Kõik välismaal elavad Eesti pensionisaajad peavad igal aastal tõendama enda elusolekut. Selleks tuleb saata meile elusolekutõend, mille on allkirjastanud elukohariigi pädev ametiasutus. Inimese enda allkirjast elusolekutõendil ei piisa. Inimesel on endal võimalik elusolekut tõendada tavajuhul vaid ise koos isikut tõendava dokumendiga Sotsiaalkindlustusametisse kohale tulles.

Seoses eriolukorraga on ajutiselt võimalik isiklikult elusolekut tõendada skype aadressil: Elusolekutõend.

Vastame E-N 9.00 - 16.30, reedeti 9. 00 - 15.00.
Helistama peab inimene isiklikult ja tal peab olema võimalik meile näidata oma isikut tõendavat dokumenti

Puue

Puude pikendamine 

Neil, kelle puue lõppeb vahemikus 12.03.–31.08.2020 ja kes pole veel jõudnud esitada taotlust puude pikendamiseks, pikendatakse puude kestvust automaatselt kuue kuu võrra.

Ise selleks midagi tegema ei pea ning puudega isiku kaardid saadetakse koju lihtpostiga rahvastikuregistri aadressile. Kui te ei ela rahvastikuregistri järgsel aadressil, palume meid sellest teavitada telefonil 612 1360 või e-posti aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kõik juba esitatud taotlused menetleme tavapärases korras.

Alates 23.03.2020 on kõik sellest kuupäevast koostatud puude määramise otsused leitavad sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee

Varasemalt koostatud ja inimestele posti või e-postiga edastatud puudeotsuseid iseteeninduses ei ole, sealt on leitavad vaid alates 23.03.2020 koostatud otsused.

Iseteeninduses on esialgu leitavad sisselogitud kasutaja otsused, see tähendab, et inimene näeb seal enda otsuseid ja näiteks lapse kohta tehtud otsused asuvad lapse iseteeninduses.

Puudega laste tugiteenuste osutamine

Lähtuvalt välja kuulutatud eriolukorrast on ESF-i rahastuse toel tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse osutamine raske või sügava puudega lastele muudetud paindlikumaks. Haridusasutuste sulgemise perioodil on lubatud tugiisikuteenuse osutamine ka lapse kodus, ning lapsehoiuteenuse osutamine koolis käivatele lastele päevasel ajal. Seda ka nendel juhtudel, kui ESF rahastusega haldusotsuses ei ole kirjas tugiisikuteenuse osutamine väljaspool haridusasutust või lapsehoiuteenuse osutamine päevasel ajal (kui tavapäraselt on laps olnud koolis).

Kuna haridusasutused on suletud, siis on sotsiaalkindlustusamet edastatud kohalikele omavalitsusüksustele ja teenuseosutajatele edasi palve, et nad vaataksid juhtumipõhiselt üle, kas ja millistel juhtudel saab tugiisik või lapsehoidja  jätkata  oma tööd ka lapse kodus. Kõige tähtsam on tagada kõigi inimeste tervis, aga osapoolte kokkuleppel on eriolukorras lubatud teenuste osutamine paindlikumalt. Kui lapsevanemad on tööga hõivatud väljaspool kodu või suure hoolduskoormuse tõttu vajavad lisaabi, siis võib tugiisik või lapsehoidja olla lapse kodus, et tagada lapsele järelevalve ning toetada teda õppetegevuses.

Eritingimustel saab teenuseid osutada ajal, kui Eestis kehtib eriolukord ja haridusasutused on suletud.

Küsimuste korral palun võtke ühendust Ebeli Berkmaniga ebeli.berkman@sotsiaalkindlustusamet.ee

Abivahendid

Viipekeele kaugtõlke aega on pikendatud

28.04 kuni 29.06 on viipekeele kaugtõlketeenus kättesaadav E–R 8–20 ja L, P 9–17

Alates 30. juunist pakume kaugtõlketeenust uuesti tavapärasel ajal E–R 9–17.

Kaugtõlke teenuse kasutamiseks saab ühendust võtta kaugtõlke teenuse pakkujaga, helistades Skype kontaktil „kaugtõlge“ (Skype kasutaja: kaugtolge@outlook.com).

Kuidas ma saan vajalikke abivahendeid soetada, kui vastavad ettevõtted on suletud?

Seoses eriolukorraga on mitmed riigiosalusega abivahendite müümise ja üürimisega tegelevad ettevõtted meid teavitanud teeninduskohtade sulgemisest ning ka lahtioleku aegade lühendamisest ja klientide nõustamisest ainult telefoni või e-maili teel. Soovitame enne ettevõttesse pöördumist vaadata ettevõtete kodulehtedel olevat infot või võtta nendega telefoni teel ühendust.

Olenevalt ettevõtte enda töökorraldusest ning inimesega kokkuleppel on ettevõttel võimalik igakuiste (mähkmed, sidemed, kateetrid jm inkotooted) abivahendite inimesteni toimetamiseks kasutada pakiautomaati või kullerteenust.

Telefoni või veebi teel tellimuse esitamisel palume ettevõttele kindlasti teada anda, kas olete juba sellel kuul soovitud abivahendeid riigiosalusega soetanud või mitte.

Kui jah, siis andke üle limiidi müükide vältimiseks ettevõttele kindlasti teada ka eelnevalt soetatud kogusest. Lisaks palume inimestel hiljemalt 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist pöörduda isikliku abivahendi kaardiga ettevõttesse, kus tehakse tehtud tehingute osas sissekanded tagasiulatuvalt.

Kuidas saab ettevõte telefoni või e-posti teel tehtud tellimuse puhul veenduda, et tehinguid ei tehta üle piirlimiidi?

Kuigi kaugmüügi korral ei ole ettevõttel endal võimalik inimese isikliku abivahendi kaardilt varasemaid tehingute infot kontrollida, on ettevõttel ikkagi kohustus inimeselt uurida eelnevalt tehtud tehingute kohta. Inimeselt saadud info põhjal saate tehinguid teostada. Kui inimene ei mäleta, kas ta on juba sellel kuul nt mähkmeid ostnud või mitte, siis saab inimesel paluda seda vähemalt märtsi kuu jooksul kaardilt vaadata. Muude abivahendite osas on võimalik pöörduda Reelika Dampfi (tel 53805089) poole abivahendi kasutusaja /limiidi küsimuste osas. Arvestades praegust eriolukorda ning vähendamaks inimeste vahelist otsekontakti, on oluline võimalikult palju infot kindlaks teha telefoni või meili teel ning oleme paindlikud, et tagada inimestele abivahendite kättesaadavus.

Mida teha, kui abivahendi erimenetluse otsuse kehtivus hakkab lõppema, aga inimene ei saa abivahendi soetamiseks ettevõttesse pöörduda?

Juhul, kui Teil on selliseid erimenetluse otsuseid, kus klient ei saa abivahendi soetamiseks ettevõttesse pöörduda ning nende kehtivus hakkab lõppema, siis palume sellest meid kirjalikult teavitada.

Hoolekanne

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldusest

Sotsiaalkindlustusamet pikendas aasta lõpuni (31.12.2020) kõikide nende inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsused, mis lõppevad eriolukorra kehtestamisest (12.03.2020) kuni 31.05.2020.

Selline otsus puudutab 831 inimest ja nemad ise ei pea otsuse pikendamiseks midagi tegema. Inimesed saavad rehabilitatsiooniteenuseid kasutada aasta lõpuni selle summa ulatuses, mis neil rehabilitatsiooniteenuste aastasest summast on veel kasutamata. Kasutamata mahu kohta saab inimene infot oma teenuseosutajalt või sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajalt. 

Sotsiaalkindlustusamet võtab kõikide inimestega ühendust ja teavitab neid. Inimesed, kellel ei ole kehtivat rehabilitatsiooni otsust, saavad otsused tavapärase korra järgi.

Ka kõik need, kellele on eriolukorra ajal väljastatud rehabilitatsiooni suunamisotsus, ei pea kinni pidama nõudest, et teenuseosutajaga tuleb 60 kalendripäeva jooksul teenuse saamise leping sõlmida. Palume leping sõlmida teenuseosutaja ja inimese jaoks sobival ajal.

Kui inimene soovib teada, kas rehabilitatsiooniteenuse osutaja on eriolukorra ajaks tegevuse peatanud või jätkab, saab selle kohta infot oma rehabilitatsiooniteenuse osutajalt. Asutus annab teada, kas jätkab eriolukorra ajal tööd tavapäraselt, osutab teenuseid telefoni või videosilla teel või peatab töö kuni viirusepuhangu taandumiseni.

Erihoolekandeteenuste kasutamine eriolukorra ajal.

Eriolukorra ajal on võimalik jätkata sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuse kasutamist, järgides kõiki eriolukorra ajal kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks vajalikke juhiseid ja kehtestatud piiranguid. 

  • Igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuste osutamist jätkatakse, toetades inimest ja tema perekonda eelistatult erinevate digitaalsete kanalite ja seadmete vahendusel. Kui nõustamine ja juhendamine peab toimuma vahetus kontaktis, tuleb teenuste kasutajatel ja teenuseosutajal järgida kõiki eriolukorra ajal kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks vajalikke juhiseid ja korraldusi.
  • Ööpäevaringsetel teenustel jätkub teenuseosutamine järgides kõiki eriolukorra ajal kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks vajalikke juhiseid ja kehtestatud piiranguid.  Vabariigi Valitsuse korraldusega on kehtestatud kõikides hoolekandeasutustes külastuskeeld. Külastuskeelu ajal ei ole lubatud liikuda iganädalaselt kodu ja teenuskoha vahet. Teenuseosutamise ajal tuleb olla teenuseosutamise kohas paigas, et vältida nakkusohtu. Järgida tuleb kõiki avalikus ruumis kehtestatud liikumispiiranguid.  
  • Uute inimeste teenustele tulemisel jälgitakse rangelt kõiki koroonaviiruse leviku ja nakatumisohu takistamiseks vajalikke meetmeid. 
  • Kui olete esmakordselt saanud erihoolekandeteenuse suunamisotsuse, kuid eriolukorra tõttu ei ole võimalik teenust kasutama hakata varasemalt kokku lepitud ajal, siis saate teenuseosutajaga kokku leppida mõlemale sobiva teenuse osutamise alguspäeva. 
  • Kui Te ei soovi kasutada eriolukorra ajal erihoolekandeteenuseid, vaid viibida sellel ajal koduses keskkonnas, siis on see võimalik ning see aeg loetakse teenuselt eemal viibimiseks. 

Igapäevaelu toetamine päeva – ja nädalahoiuteenusena.

Külastuskeelu ja teenuseosutamise kohas paigal püsimise nõuete järgimise toetamiseks on eriolukorra ajal nädalahoiuteenust võimalik kasutada 23 ööpäeva asemel 31 ööpäeva kuus. Täpsemat info saad küsida oma juhtumikorraldajalt, kelle kontaktid leiab siit. 

Hoolekandeasutustes on kehtestatud  liikumisvabaduse piirang 

Liikumisvabaduse piirang kehtib kõigile väljaspool kodu osutatavatele üldhooldusteenustele, kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsetele erihooldusteenustele.

Piirangu kohaselt ei või teenusel olevad inimesed lahkuda hoolekandeasutuse territooriumilt põhjendatud vajaduseta. Teenusel olevatel inimestel on õigus käia jalutamas asutuse territooriumil. Kui teenuseosutamise kohal ei ole oma õueala jalutamiseks, siis saavad piirkondlikud eriolukorra tööde juhid koostöös hoolekandeasutuse juhtidega kehtestada teenuseosutamise koha põhiselt  territooriumi, kus on koroonaviiruse sümptomiteta inimestel lubatud jalutada.

Liikumispiirang on kehtestatud eesmärgiga kaitsta inimesi nakatumise eest.

Liikumisvabaduse piirang ei kehti:

  • Inimesele, kellel ei ole COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse sümptomeid ja kes soovib peatada oma teenuse kasutamise ning minna koju.  Inimene ja tema lähedased peavad arvestama, et kuni eriolukorra lõppemiseni ei ole üldjuhul võimalik teenusele naasta.  Teenuselt lahkumisel koju loetakse see aeg teenuse kasutamise peatamiseks.
  • Hoolekandeasutuse töötajatele, hoolekandeasutuse omanikule ja tema esindajale ning ametiülesandeid täitvatele isikutele.

Liikumispiirangu ajal võib väljapoole hoolekandeasutuse territooriumi liikuda koos teenuseosutaja saatjaga, kes tagab ja jälgib, et inimene täidab väljaspool teenuseosutamise territooriumi kõiki eriolukorra ajal kehtivaid nõudeid.

Kui teenusel olev inimene rikub liikumispiirangut, võib järelevalvet tegev Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada sunniraha kuni 2000 euro ulatuses. Sunniraha tuleb tasuda liikumispiirangut rikkunud inimesel.

Täpsemalt saab liikumispiirangu korraldusega tutvuda siin

 

Ohvriabi

Psühholoogilise abi kulude hüvitamine

Psühholoogilise abi hüvitise määramine toimub tavapäraselt õigustatuse olemasolul. Küll aga on paljud teenuse osutajad otsustanud riskide maandamiseks osutada teenust elektrooniliste kanalite kaudu (telefoninõustamine, Skype jm rakendused). Täpsemat infot saab alati teenuse osutajalt või ohvriabitöötajalt. Kui teie teenuse osutaja mingil põhjusel ei saa hetkel teenust osutada, aga teil on vaja nõustamist saada, pöörduge piirkondliku ohvriabitöötaja poole.

Psühholoogilise abi kulude hüvitamisega seotud küsimustes aitab teid peale piirkondliku ohvriabitöötaja ka Liis Sild, Liis.Sild@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 51949691.

Lepitusmenetlused ja konfliktivahendused

Lepitusmenetluste puhul võtavad ohvriabitöötajad võimalusel osapooltega ühendust, kuid ühiskohtumised leiavad aset siis, kui olukord riigis stabiliseerub. Individuaalsete kohtumiste läbiviimiseks on võimalik ohvriabitöötajaga kokkuleppel kasutada tehnilisi vahendeid (telefonikõne või videokõne).

Konfliktivahendused on lükatud edasi, kuni olukord riigis stabiliseerub.

Lepituste ja konfliktivahendustega seotud küsimustes aitab teid teenuse juht Annegrete Johanson, annegrete.johanson@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 59195182.

Teenuseosutajatele

Oluline info teenuseosutajatele lepingute täitmise kohta

Seoses 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorraga Eestis on tekkinud olukord, kus lepingupooltel ei ole erinevate eriolukorraga kaasnevate piirangute tõttu võimalik teatud juhtudel kõiki lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita.

Vastavalt võlaõigusseaduse (§ 103 lg-le 2) on kohustuse rikkumine vabandatav, kui kohustust rikuti vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida lepingupool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Eriolukorra välja kuulutamine ja sellest tulenevate piirangute seadmine Vabariigi Valitsuse poolt oli väljaspool lepingupoolte mõjuulatust, mis tähendab, et selle mõju ega kulgu ei saa lepingupooled mõjutada. Arvestades eeltoodut, on lepingust tulenevate kohustuste, mille mittenõuetekohane täitmine on põhjuslikus seoses eriolukorra väljakuulutamisega Eestis ja sellest tulenevate piirangutega, rikkumine vabandatav vääramatu jõu tõttu.

Vastavalt võlaõigusseaduse § 103 lg-le 3 kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. See tähendab, et kohustuse täitmisega viivitamine on vabandatav vääramatu jõu vahetu mõjuperioodi jooksul ning mõistliku aja jooksul pärast vahetu mõju lõppu, mis kulub vääramatu jõu tagajärgede ületamiseks.