Sa oled siin

Muudatused meie teenustes eriolukorra tingimustes

eriolukord-banner

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis. Loe lähemalt eriolukorrast Eestis

 

Seoses kehtestatud eriolukorraga on meie klienditeenindused suletud ja ei toimu klientide vastuvõttu!

  • Palun kasuta e-teenuseid aadressil eesti.ee ja meie iseteeninduses
  • leia info meie kodulehelt
  • kirjuta e-postile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • helista infotelefonil 612 1360 (E–R 9–17)
  • postita taotlused ja muud vajalikud dokumendid aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Täpsemalt muudatuste kohta eri teenuste valdkondades loe altpoolt.

Juhised ja muudatused valdkonniti

Pension

Kui oled tellinud pensioni või toetuse kojukandega

soovitame eriolukorra ajaks selleks, et saaksid kaitsta iseennast ja ka teisi, lasta kanda oma toetused arvelduskontole

Arvelduskonto numbri saate meile teada anda:

Kui tegemist on kellegi teise kontoga:

Kui sul ei ole arvelduskontot ja saad hüvitise eriolukorras kätte kojukandena, siis soovitame

  • võta võimalusel toetus vastu õues
  • hoia distantsi kirjakandjaga 
  • Kasuta allkirjastamiseks enda kirjutusvahendit

Kui dokument on aegunud, kas saan pensioni kätte?

Kui pension laekub pangakontole, on vastus jah – Sotsiaalkindlustusamet kannab inimese pangakontole pensioni ka juhul, kui tema dokument on aegunud.

Kui aga pension tuuakse koju, on pensioni kätte saamiseks vaja isikut tõendavat dokumenti, kuid eriolukorras sobib ka dokument, mis on aegunud – oluline on, et dokumendil oleks pilt ja selle alusel on võimalik isikut tuvastada.

Seoses eriolukorraga palume kõigil pensioni kojukande klientidel selleks, et raha jõuaks õigeaegselt teieni, võimalusel edastada sotsiaalkindlustusametile oma pangakonto number. Kanname sel juhul ajutiselt pensioni pangakontole ja taastame kojukanded pärast eriolukorra lõppu

Kuidas toimub pensioni laekumine?

Pension laekub pangakontole igal kuul hiljemalt 5. kuupäeval. Kui see on nädalavahetusel või riigipühal, kannab Sotsiaalkindlustusamet pensioni pangakontole sellele eelneval viimasel tööpäeval (näiteks aprillis 3. kuupäeval). Kojukande klientidele tuuakse pension kokkulepitud kuupäeval koju, kuid seoses eriolukorraga palume kõigil pensioni kojukande klientidel võimalusel edastada sotsiaalkindlustusametile enda pangakonto number, juhtudeks, kus kojukanne seoses eriolukorraga on võimatu või see ebaõnnestub. Kanname sel juhul ajutiselt pensioni pangakontole ja taastame kojukanded pärast eriolukorra lõppu.

Kuidas saan vormistada tulumaksuvabastuse?

Tulumaksuvabastuse avalduse saab Sotsiaalkindlustusametile esitada:

Tulumaksuvabastuse vormistamiseks võib saata vabas vormis avalduse või täita blanketi, mille leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Kui avaldus esitatakse kuu 19. kuupäevaks k.a, võetakse see arvesse järgnevast kuust, hiljem esitatud avaldus ülejärgmisest kuust.

Kuidas saan pensioni taotluse esitada?

Pensioniavalduse leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehel ja selle saab täidetuna Sotsiaalkindlustusametile edastada:

  • Digitaalselt allkirjastatult aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • Posti teel aadressil Paldiski mnt 80, Tallinn, 15092
  • Tuues isiklikult Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse postkasti. NB! Seoses valitsuse välja kuulutatud eriolukorraga on Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused ajutiselt suletud kuni 29. märtsini 2020 ja taotlust klienditeeninduses isiklikult üle anda ei saa.

Juhime tähelepanu, et kui inimene soovib jääda vanaduspensionile kohe pensioniikka jõudes, on avalduse esitamiseks aega üheksa kuud - alates kuuest kuust enne õiguse tekkimist kuni kolme kuu jooksul pärast õiguse tekkimist. Pensionile jääda ja selleks avalduse esitada võib inimene soovi korral ka hiljem – sel juhul arvestab Sotsiaalkindlustusamet inimesele välja edasilükatud vanaduspensioni ja seda hakkab inimene saama avalduse esitamise kuupäevast

Pensioni indekseerimine. Kuidas minu pension tõuseb?

1. aprillist kasvab umbes 335 000 pensionäri pension keskmiselt 8%. Täpne pensioni suurenemise protsent on inimeseti erinev ja sõltub tema pensionistaažist. Näiteks tõuseb 44-aastase staažiga inimese pension keskmiselt 45 euro võrra seniselt 483 eurolt 528 eurole.
Oma täpset uut pensioni suurust saab alates 1. aprillist vaadata riigiportaali eesti.ee teenuses Pensioni, hüvitiste ja toetuste vaatamine.
Enne seda kuupäeva annab pensionitõusu suurusest aimu sotsiaalkindlustusameti kodulehel asuv indekseerimise kalkulaator. Kui sisestada sinna praegune pensionisumma, annab kalkulaator tulemuseks eeldatava uue pensionisumma. Kalkulaatoriga saab arvutada vaid uut vanaduspensioni summat ja see annab õige tulemuse vaid juhul, kui kõik vanaduspensioni saamise alused on jäänud samaks. See tähendab, et kui näiteks vanaduspensionär on vahepeal käinud tööl, ei pruugi kalkulaator anda täpset uut tulemust.

Uues suuruses pensionid maksab Sotsiaalkindlustusamet välja 3. aprillil 2020.

Kuidas saab välismaal elav Eesti pensionisaaja tõendada elusolekut, kui klienditeenindus on suletud?

Kõik välismaal elavad Eesti pensionisaajad peavad igal aastal tõendama enda elusolekut. Selleks tuleb saata meile elusolekutõend, mille on allkirjastanud elukohariigi pädev ametiasutus. Inimese enda allkirjast elusolekutõendil ei piisa. Inimesel on endal võimalik elusolekut tõendada tavajuhul vaid ise koos isikut tõendava dokumendiga Sotsiaalkindlustusametisse kohale tulles.

Seoses eriolukorraga on ajutiselt võimalik isiklikult elusolekut tõendada skype aadressil: Elusolekutõend.

Vastame igal tööpäeval kell 10-16.30.
Helistama peab inimene isiklikult ja tal peab olema võimalik meile näidata oma isikut tõendavat dokumenti

Puue

Puude pikendamine 

Neil, kelle puue lõppeb vahemikus 17.03.–31.05.2020 ja kes pole veel jõudnud esitada taotlust puude pikendamiseks, pikendatakse puude kestvust automaatselt kuue kuu võrra.

Ise selleks midagi tegema ei pea ning puudega isiku kaardid saadetakse koju lihtpostiga rahvastikuregistri aadressile.

Kõik juba esitatud taotlused menetleme tavapärases korras.

Alates 23.03.2020 on kõik sellest kuupäevast koostatud puude määramise otsused leitavad sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee

Varasemalt koostatud ja inimestele posti või e-postiga edastatud puudeotsuseid iseteeninduses ei ole, sealt on leitavad vaid alates 23.03.2020 koostatud otsused.

Iseteeninduses on esialgu leitavad sisselogitud kasutaja otsused, see tähendab, et inimene näeb seal enda otsuseid ja näiteks lapse kohta tehtud otsused asuvad lapse iseteeninduses.

Puudega laste tugiteenuste osutamine

Lähtuvalt välja kuulutatud eriolukorrast on ESF-i rahastuse toel tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse osutamine raske või sügava puudega lastele muudetud paindlikumaks. Haridusasutuste sulgemise perioodil on lubatud tugiisikuteenuse osutamine ka lapse kodus, ning lapsehoiuteenuse osutamine koolis käivatele lastele päevasel ajal. Seda ka nendel juhtudel, kui ESF rahastusega haldusotsuses ei ole kirjas tugiisikuteenuse osutamine väljaspool haridusasutust või lapsehoiuteenuse osutamine päevasel ajal (kui tavapäraselt on laps olnud koolis).

Kuna haridusasutused on suletud, siis on sotsiaalkindlustusamet edastatud kohalikele omavalitsusüksustele ja teenuseosutajatele edasi palve, et nad vaataksid juhtumipõhiselt üle, kas ja millistel juhtudel saab tugiisik või lapsehoidja  jätkata  oma tööd ka lapse kodus. Kõige tähtsam on tagada kõigi inimeste tervis, aga osapoolte kokkuleppel on eriolukorras lubatud teenuste osutamine paindlikumalt. Kui lapsevanemad on tööga hõivatud väljaspool kodu või suure hoolduskoormuse tõttu vajavad lisaabi, siis võib tugiisik või lapsehoidja olla lapse kodus, et tagada lapsele järelevalve ning toetada teda õppetegevuses.

Eritingimustel saab teenuseid osutada ajal, kui Eestis kehtib eriolukord ja haridusasutused on suletud.

Küsimuste korral palun võtke ühendust Ebeli Berkmaniga ebeli.berkman@sotsiaalkindlustusamet.ee

Abivahendid

Kuidas ma saan vajalikke abivahendeid soetada, kui vastavad ettevõtted on suletud?

Seoses eriolukorraga on mitmed riigiosalusega abivahendite müümise ja üürimisega tegelevad ettevõtted meid teavitanud teeninduskohtade sulgemisest ning ka lahtioleku aegade lühendamisest ja klientide nõustamisest ainult telefoni või e-maili teel. Soovitame enne ettevõttesse pöördumist vaadata ettevõtete kodulehtedel olevat infot või võtta nendega telefoni teel ühendust.

Olenevalt ettevõtte enda töökorraldusest ning inimesega kokkuleppel on ettevõttel võimalik igakuiste (mähkmed, sidemed, kateetrid jm inkotooted) abivahendite inimesteni toimetamiseks kasutada pakiautomaati või kullerteenust.

Telefoni või veebi teel tellimuse esitamisel palume ettevõttele kindlasti teada anda, kas olete juba sellel kuul soovitud abivahendeid riigiosalusega soetanud või mitte.

Kui jah, siis andke üle limiidi müükide vältimiseks ettevõttele kindlasti teada ka eelnevalt soetatud kogusest. Lisaks palume inimestel hiljemalt 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist pöörduda isikliku abivahendi kaardiga ettevõttesse, kus tehakse tehtud tehingute osas sissekanded tagasiulatuvalt.

Kuidas saab ettevõte telefoni või e-posti teel tehtud tellimuse puhul veenduda, et tehinguid ei tehta üle piirlimiidi?

Kuigi kaugmüügi korral ei ole ettevõttel endal võimalik inimese isikliku abivahendi kaardilt varasemaid tehingute infot kontrollida, on ettevõttel ikkagi kohustus inimeselt uurida eelnevalt tehtud tehingute kohta. Inimeselt saadud info põhjal saate tehinguid teostada. Kui inimene ei mäleta, kas ta on juba sellel kuul nt mähkmeid ostnud või mitte, siis saab inimesel paluda seda vähemalt märtsi kuu jooksul kaardilt vaadata. Muude abivahendite osas on võimalik pöörduda Reelika Dampfi (tel 53805089) poole abivahendi kasutusaja /limiidi küsimuste osas. Arvestades praegust eriolukorda ning vähendamaks inimeste vahelist otsekontakti, on oluline võimalikult palju infot kindlaks teha telefoni või meili teel ning oleme paindlikud, et tagada inimestele abivahendite kättesaadavus.

Mida teha, kui abivahendi erimenetluse otsuse kehtivus hakkab lõppema, aga inimene ei saa abivahendi soetamiseks ettevõttesse pöörduda?

Juhul, kui Teil on selliseid erimenetluse otsuseid, kus klient ei saa abivahendi soetamiseks ettevõttesse pöörduda ning nende kehtivus hakkab lõppema, siis palume sellest meid kirjalikult teavitada.

Kuidas riik toetab eriolukorras hätta sattunud ettevõtet, kes on pidanud teeninduskoha sulgema, lahtioleku aegu lühendama ning töötajad koju saatma. Samas ei kao ettevõtte jaoks muud kohustused?

Mõistame Teie muret seoses eriolukorrast tingitud olukorraga, kus on vaja teha ettevõtte töökorralduse osas radikaalseid muudatusi. Kuna meile ette nähtud eelarvelised vahendid on mõeldud ainult abivahendite osaliseks hüvitamiseks, siis selles osas ei ole Sotsiaalkindlustusametil võimalik ettevõtteid toetada. Selles osas ootame Vabariigi Valitsuse poolseid keskseid lahendusi ja sõnumeid.

Hoolekanne

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldusest

Sotsiaalkindlustusamet pikendas aasta lõpuni (31.12.2020) kõikide nende inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsused, mis lõppevad eriolukorra kehtestamisest (12.03.2020) kuni 31.05.2020.

Selline otsus puudutab 831 inimest ja nemad ise ei pea otsuse pikendamiseks midagi tegema. Inimesed saavad rehabilitatsiooniteenuseid kasutada aasta lõpuni selle summa ulatuses, mis neil rehabilitatsiooniteenuste aastasest summast on veel kasutamata. Kasutamata mahu kohta saab inimene infot oma teenuseosutajalt või sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajalt. 

Sotsiaalkindlustusamet võtab kõikide inimestega ühendust ja teavitab neid. Inimesed, kellel ei ole kehtivat rehabilitatsiooni otsust, saavad otsused tavapärase korra järgi.

Ka kõik need, kellele on eriolukorra ajal väljastatud rehabilitatsiooni suunamisotsus, ei pea kinni pidama nõudest, et teenuseosutajaga tuleb 60 kalendripäeva jooksul teenuse saamise leping sõlmida. Palume leping sõlmida teenuseosutaja ja inimese jaoks sobival ajal.

Kui inimene soovib teada, kas rehabilitatsiooniteenuse osutaja on eriolukorra ajaks tegevuse peatanud või jätkab, saab selle kohta infot oma rehabilitatsiooniteenuse osutajalt. Asutus annab teada, kas jätkab eriolukorra ajal tööd tavapäraselt, osutab teenuseid telefoni või videosilla teel või peatab töö kuni viirusepuhangu taandumiseni.

Ohvriabi

Ohvriabi nõustamisteenus

Ohvriabitöötajad on ka eriolukorras kõikidele abivajajatele ja spetsialistidele olemas. Ehkki kliendikohtumisi silmast silma ei toimu, pakume nõustamist ja abi telefoni, Skype videokõnede ja e-posti teel. Enda piirkondliku ohvriabitöötaja leiate siit.

Nii abivajajatele kui spetsialistidele on avatud 24/7 ohvriabi kriisitelefon 116006, mis on täiendava tööjõuga valmisolekus abivajajatele toe pakkumiseks. Kirjutada saab www.palunabi.ee vestlusakna kaudu. Ööpäevaringselt töötab ka lasteabitelefon 116 111.

Ohvriabi nõustamisteenusega seotud küsimustes aitab teid Triin Raudsepp, Triin.Raudsepp@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 58871323

MARAC

MARAC-i kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ekspertgrupid töötavad pidevalt selle nimel, et raskete tagajärgedega lähisuhtevägivalla juhtumid oleks kontrolli all. Ohvriabi jätkab ka eriolukorras kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite prioriteetset koordineerimist MARAC-idega, küll toimub infovahetus senisest erineval moel.

MARAC-i ekspertgruppidega seotud küsimustes aitab teid Hannaliisa Uusma, hannaliisa.uusma@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 58664385.

MARAC-i tugiisikutega seotud küsimustes aitab teid Madli Raudkivi, madli.raudkivi@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 59186309.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK)

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on abivajajatele avatud. Tugigruppide kohtumised on ära jäetud. Juriidiline abi seksuaalvägivalla ohvritele toimib edasi mittekontaktselt. Selleks helistage või saatke SMS telefoninumbrile 5377 6077 või e-kiri aadressile envloigusabi@gmail.com. Edastada tuleks oma vanus, eesnimi ning kontaktandmed ja oma asukoht linna täpsusega. Jurist vastab teile hiljemalt 24 tunni jooksul.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid leiate siit.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustega seotud küsimustes aitab teid Keete Janter, Keete.Janter@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 5230669.

Naiste tugikeskuse teenused

Naiste tugikeskused on abivajajate jaoks olemas. Naiste varjupaigad on avatud, kliendikontakte varjupaika suunamisel ja abivajajate nõustamisel hinnatakse vastavalt Terviseameti nõuetele. Nõustamisi abivajajatele on ümber kujundatud selliselt, et silmast silma kohtumisi toimub pigem minimaalselt, enamik nõustamisi on ümber organiseeritud vajadusepõhiselt nii telefoni- kui ka veebipõhiseks (sh juhtumipõhise nõustamise, psühholoogilise nõustamise, juriidilise nõustamise puhul). Tugigruppide kohtumised on ära jäetud.

Võtke abi saamiseks ja nõu küsimiseks julgelt ühendust oma kohaliku naiste tugikeskusega, maakondlikud numbrid leiate siit ja veebilehelt www.palunabi.ee.

Naiste tugikeskuse teenusega seotud küsimustes aitab teid teenuse juht Andrea Kink, Andrea.Kink@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 51927349.

Inimkaubanduse ohvritele suunatud teenused

Inimkaubanduse ennetamise nõuandeliin +372 6607 320 töötab plaanipäraselt tööpäevadel kell 9.00–17.00. Kliendikohtumisi silmast silma ei toimu, nõustamine ja abi osutamine toimub telefoni teel eesti, vene ja inglise keeles.

Inimkaubanduse ohvrite varjupaik on abivajajatele avatud. Nõustamisel ja varjupaika suunamisel hinnatakse kliendikontakte vastavalt Terviseameti nõuetele, enamik nõustamisi toimuvad nii telefoni teel kui veebipõhiselt. Teenuse osutajaga saab ühendust numbritelt 655 614 ja 5515491.

Inimkaubanduse ohvritele suunatud teenustega seotud küsimustes aitab teid teenuse juht Sirle Blumberg, Sirle.Blumberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 58603642 ja Andrea Kink, Andrea.Kink@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 51927349

Psühholoogilise abi kulude hüvitamine

Psühholoogilise abi hüvitise määramine toimub tavapäraselt õigustatuse olemasolul. Küll aga on paljud teenuse osutajad otsustanud riskide maandamiseks osutada teenust elektrooniliste kanalite kaudu (telefoninõustamine, Skype jm rakendused). Täpsemat infot saab alati teenuse osutajalt või ohvriabitöötajalt. Kui teie teenuse osutaja mingil põhjusel ei saa hetkel teenust osutada, aga teil on vaja nõustamist saada, pöörduge piirkondliku ohvriabitöötaja poole.

Psühholoogilise abi kulude hüvitamisega seotud küsimustes aitab teid peale piirkondliku ohvriabitöötaja ka Liis Sild, Liis.Sild@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 51949691.

Lepitusmenetlused ja konfliktivahendused

Lepitusmenetluste puhul võtavad ohvriabitöötajad võimalusel osapooltega ühendust, kuid ühiskohtumised leiavad aset siis, kui olukord riigis stabiliseerub. Individuaalsete kohtumiste läbiviimiseks on võimalik ohvriabitöötajaga kokkuleppel kasutada tehnilisi vahendeid (telefonikõne või videokõne).

Konfliktivahendused on lükatud edasi, kuni olukord riigis stabiliseerub.

Lepituste ja konfliktivahendustega seotud küsimustes aitab teid teenuse juht Annegrete Johanson, annegrete.johanson@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 59195182.

Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT)

MDFT teenusele suunamine jätkub tavapäraselt. Superviisorid saavad teostada eelhindamist kasutades muid kommunikatsioonikanaleid. Teenusele suunamise protsess on täpsemalt kirjeldatud MDFT teemalehel. Palume jätkuvalt eelnevalt konsulteerida piirkonna superviisoritega lapsele teenuse sobivuse osas. Piirkondlikud superviisorid on kättesaadavad telefoni teel ning töötavad klientidega distantsilt, täpsemad kontaktid leiate siit.

MDFT teenusega seotud küsimustes aitab teid teenuse juht Kirsika Aas, Kirsika.Aas@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 57703686.

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT)

KLAT teenusele suunamine jätkub tavapäraselt. Teenusele suunamise protsess on täpsemalt kirjeldatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Palume ka siinkohal jätkuvalt alati konsulteerida teenusele suunamisel eelnevalt koordinaatoriga, kelle kontaktid on leitavad teemalehel. Kirjalike küsimuste korral palume pöörduda aadressil klat@sotsiaalkindlustusamet.ee.

KLAT teenusega seotud küsimustes aitab teid teenuse juht Enelis Linnas, Enelis.Linnas@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 58039675.

Teenuseosutajatele

Oluline info teenuseosutajatele lepingute täitmise kohta

Seoses 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorraga Eestis on tekkinud olukord, kus lepingupooltel ei ole erinevate eriolukorraga kaasnevate piirangute tõttu võimalik teatud juhtudel kõiki lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita.

Vastavalt võlaõigusseaduse (§ 103 lg-le 2) on kohustuse rikkumine vabandatav, kui kohustust rikuti vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida lepingupool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Eriolukorra välja kuulutamine ja sellest tulenevate piirangute seadmine Vabariigi Valitsuse poolt oli väljaspool lepingupoolte mõjuulatust, mis tähendab, et selle mõju ega kulgu ei saa lepingupooled mõjutada. Arvestades eeltoodut, on lepingust tulenevate kohustuste, mille mittenõuetekohane täitmine on põhjuslikus seoses eriolukorra väljakuulutamisega Eestis ja sellest tulenevate piirangutega, rikkumine vabandatav vääramatu jõu tõttu.

Vastavalt võlaõigusseaduse § 103 lg-le 3 kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. See tähendab, et kohustuse täitmisega viivitamine on vabandatav vääramatu jõu vahetu mõjuperioodi jooksul ning mõistliku aja jooksul pärast vahetu mõju lõppu, mis kulub vääramatu jõu tagajärgede ületamiseks.