Sa oled siin

Lisapuhkepäevade hüvitamise korduma kippuvad küsimused

1. Kuidas arvutada lapse toitmise vaheaegasid?

Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.
Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.

2. Kui suur on isapuhkuse tasu ja kas isapuhkust saab mitmelt tööandjalt korraga?

Isapuhkuse tasu hüvitatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.  

Isapuhkust võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja lõpeb lapse kahe kuu vanuseks saamisel.

Kui töötajal on mitu tööandjat ja töökorraldus võimaldab tal mõlema tööandja juures ühel päeval tööd teha, peab tal olema võimalus ka mõlema tööandja juures samal päeval isapuhkust kasutada. See võimaldab tal seda päeva oma perega veeta ja see ühtib seaduse eesmärgiga.

Näide 1
Jüri töötab töölepingu alusel mitmes ettevõttes ning soovib kasutada isapuhkust 10 tööpäeva ajavahemikul 07.03.2016-18.03.2016. Jüri teeb tööandjate juures avaldused, märkides esitatud avalduses, et soovib puhkust kasutada ajavahemikul 07.03.2016-18.03.2016. Tööandjad esitavad andmikud riigieelarvest puhkusetasu hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab puhkusetasu tööandjatele, aga kokku mitte rohkem, kui ette nähtud piirmäär.

Näide 2
Jüri töötab töölepingu alusel kahes ettevõttes ning soovib kasutada isapuhkust mõlema tööandja juures aga erinevatel kuupäevadel. Jüri teeb avalduse mõlema tööandja juures, märkides ühele tööandjale esitatud avalduses, et soovib kasutada isapuhkust ajavahemikul 07.03.2016-09.03.2016 ja teise tööandja avalduses ajavahemikul 10.03.2016-18.03.2016. Kui puhkuse perioodid ei kattu erinevate tööandjate juures, on Jüri kasutanud kokku 10 tööpäeva isapuhkust. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab puhkusetasu tööandjatele aga kokku mitte rohkem, kui ette nähtud piirmäär.

3. Kas töötajal on õigus lapsepuhkusele kui laps on saanud 14-aastaseks?

Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

4. Mitu lapsepuhkuse päeva on õigus saada vanemal, kes kasvatab 18-aastast puudega last?

Puudega lapse vanemal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Eeltoodust tulenevalt on puudega lapse vanemal õigus saada lisapuhkepäeva kuni kalendriaasta lõpuni, s.o 12 puhkusepäeva kalendriaastas.

5. Kas töötajal on õigus kasutada puudega lapse eest saadavat lapsepuhkust korraga?

Puudega lapse vanemal on õigus saada üks lisapuhkepäev kuus ning reeglina võimalust päevi liita töölepingu seadus ette ei näe. Tööandja võib kohaldada töötajale soodsamat kohtlemist. Kui töötajal on kokkulepe tööandjaga, võib lisapuhkepäevi tagasiulatuvalt liita tingimusel, et liidetud lisapuhkepäevad on vajalikud puudega lapsega tegelemiseks.

Lisapuhkepäevade tagasiulatuvalt andmine on töötaja ja tööandja omavaheline kokkulepe. Töötaja poolt lapsepuhkusepäevade kasutamine liidetuna etteulatuvalt ehk avansina, ei ole lubatud.


6. Kas puudega lapse vanema puhkust saab kasutada pärast lapsele määratud puude tähtaja lõppu?

Puudega lapse vanema puhkust saab kasutada vaid siis, kui puhkuse kasutamise hetkel on lapsel kehtiv puue.

  • Näide: Lapsel kehtib puue kuni 31.05.2019. Ema sooviks kasutada puhkust juulis 2019 (aprilli- ja maikuu eest).
    Emal ei saa seda teha, sest lapsel peab olema kehtiv puue puhkuse kasutamise ajal. Juulis 2019 lapse puue enam ei kehti ja seega puudub alus puudega lapse puhkuse kasutamiseks. Ema saab puhkust kasutada hiljemalt mais 2019.


7. Millal aegub lapsepuhkuse nõue?

Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.

8. Mitu päeva lapsepuhkust on mul õigus saada, kui töötan mitme tööandja juures?

Mitme tööandja puhul töötaja võib küll võtta välja lapsepuhkuse päevi erinevate  tööandjate juures, kuid peab silmas pidama seda, et kalendriaasta jooksul on õigus välja võtta lapsepuhkust erinevate tööandjate juures kokku kas 3 või 6 päeva, sõltuvalt laste vanusest ja arvust.  

Näiteks kui töötajal on üks alla 14 aastane laps, on õigus lapsepuhkust välja võtta ühe tööandja juures 2 ja teise tööandja juures 1 päev.

Tööandjal on õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega lapse teine vanem ei ole kasutanud ega soovi kasutada lapsepuhkust teise tööandja juures.

Kui töötaja või lapse teine vanem on kasutanud või soovib kasutada lapsepuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate puhkusepäevade arv.

9. Kas puudega lapse vanema puhkust saab kasutada ka mitme tööandja juures korraga?

Puudega lapse vanema puhkust makstakse kokku 12 tööpäeva kalendriaastas. Riik soovib, et puudega laste vanemad puhkaksid ning tööandjad seda puhkust võimaldaksid. Kui töötajal on mitu tööandjat ja töökorraldus võimaldab tal mitme tööandja juures ühel päeval tööd teha, peab tal olema võimalus ka mitme tööandja juures samal päeval puudega lapse vanema puhkust kasutada. 

  • Näide 1
    Mari töötab töölepingu alusel kolmes ettevõttes ning soovib käesoleva aasta juunikuus kasutada 6 tööpäeva puudega lapse vanemapuhkust, et viibida koos lapsega taastusravis. Mari saavutas tööandjatega kokkuleppe puhkuse kasutamiseks ajavahemikul 02.06.2016-09.06.2016. Mari tööandjad esitavad andmiku riigieelarvest puhkusetasu hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab töötasu kõikidele tööandjatele.
  • Näide 2
    Jüri töötab töölepingu alusel kahes ettevõttes ning soovib käesoleva aasta juunikuus kasutada puudega lapse vanema puhkust mõlema tööandja juures, aga erinevatel kuupäevadel. Jüri teeb avalduse mõlema tööandja juures, märkides ühele tööandjale esitatud avalduses, et soovib kasutada puudega lapse vanema puhkust ajavahemikul 02.06.2016-06.06.2016 ja teise tööandja avalduses ajavahemikul 07.06.2016-09.06.2016. Kui puhkuse perioodid ei kattu erinevate tööandjate juures, saab Jüri kasutada kokku 6 tööpäeva puudega lapse vanema puhkust.
     

10. Kas riigieelarvest hüvitatakse kasutamata jäänud puhkusetasu?

Alates 01.07.2019 hüvitame tööandjale kõigi 7 puhkepäeva tasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud. Seaduse järgi peab tööandja töötajale väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkuse tasu hüvitama ning riik omakorda hüvitab selle tööandjale.

 

11.  Kas ka juhatuse liikme lisapuhkusetasu hüvitatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt?

Puhkusetasu hüvitamiseks peab olema töötajaga sõlmitud tööleping. Kuna juhatuse liikmega sõlmitakse võlaõiguslik leping, ei hüvitata Sotsiaalkindlustusameti poolt juhatuse liikme puhusetasu.

 

12. Kuidas arvutada osalise- või puuduva töövõimega ja alaealise töötaja põhipuhkust tööle asumise aastal? Millises osas võib esitada puhkusetasu hüvitamise taotluse sotsiaalkindlustusametile?

Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Ka sotsiaalkindlustusamet arvestab hüvitatavate päevade arvu proportisonaalselt (28 kalendripäeva ületavate puhkusepäevade eest (35-28 = 7 kalendripäeva ehk 20% põhipuhkusest) saab esitada taotluse sotsiaalkindlutusametile)

Näide: Osalise- või puuduva töövõimega ja alaealine töötaja, kelle põhipuhkus kalendriaastas on 35 kalendripäeva, asub tööle poole aasta pealt teenib 6 kuuga välja 17,6 kalendripäeva puhkust.
Arvutuskäik: 184 (töötatud kalendripäevade arv) / 365 (kalendripäevade arv aastas) * 35 (osalise- või puuduva töövõimega töötaja ja alaealise töötaja põhipuhkus) = 17,6

Sotsiaalkindlustusamet hüvitab omakorda 20% väljateenitud puhkusepäevadest, kuna aastas lisaks saadavad 7 kalendripäeva moodustavad 35-päevasest põhipuhkusest 20%).
Arvutuskäik: 17,6 kalendripäevast 20% =17,6 * 20/100 = 3,5 kalendripäeva.

Puhkusereservi arvestuses võib ümardada puhkusepäevade jäägi täisarvuni. Seega on töötaja puhkusejääk 18 kalendripäeva. Ja Sotsiaalkindlustusameti hüvitab sellest 4 puhkusepäeva tasu.

 

13.  Kas sotsiaalkindlustusamet hüvitab osalise- või puuduva töövõimega ja alaealise töötaja kasutamata puhkuse töölepingu lõpetamisel? Kuidas arvutatakse hüvitatavat osa?

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Alates 01.07.2019 hüvitab sotsiaalkindlustusamet tööandjale osalise või puuduva töövõimega ja alaealise töötaja puhkusetasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud.

Näide:  Osalise- või puuduva töövõimega ja alaealine töötaja on puhkuse kasutamise hetkeks välja teeninud 12 kalendripäeva puhkust. Tööandja võimaldab töötajal puhata korraga ära kõik 35 kalendripäeva ning taotleb ka sotsiaalkindlustusametilt 7 kalendripäeva puhkusetasu hüvitamist.

Enne kalendriaasta lõppu soovib töötaja aga  töösuhte lõpetada ning tema töötamise aja jooksul välja teenitud puhkusepäevade arv on 24,27 kalendripäeva. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab 20%  neist seega 4,85 kalendripäeva.

Kuna tööandja on juba taotlenud 7 kalendripäeva hüvitamist, on seega tööandjale liigselt hüvitatud 2,15 puhkusepäeva tasu. Olukorra korrigeerimiseks peab tööandja nüüd esitama sotsiaalkindlustusametile uue taotluse, millele märgib miinusmärgiga 2,15 puhkepäeva. Seejärel peab tööandja kandma tagasi enamsaadud puhkusetasu summa 2,15 päeva eest.

 

14. Kuidas arvutatakse puhkusejääki, kui töötajale määratakse(või lõppeb) osaline- või puuduv töövõime aasta keskel?

Osalise- või puuduva töövõime määramise (või lõppemise) aastal arvutatakse puhkus proportsionaalselt.

Näide: Osaline- või puuduv töövõime määratakse 01.03.2019

Jaanuari ja veebruari eest arvutatakse puhkus 28 kalendripäeva alusel.
Arvutuskäik: 59 (
töötatud kalendripäevade arv) / 365 (kalendripäevade arv aastas) * 28 (põhipuhkuse päevade arv) = 4,52 kalendripäeva

Alates märtsist kuni aasta lõpuni on arvutamise aluseks 35 kalendripäeva (millest 20% hüvitab Sotsiaalkindlustusamet).
Arvutuskäik: 306 (
töötatud kalendripäevade arv) / 365 (kalendripäevade arv aastas) * 35 (põhipuhkuse päevade arv) = 29,34 kalendripäeva

Sotsiaalkindlustusamet hüvitab omakorda 20% osalise- või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse päevadest.
Arvutuskäik: 29,34  kalendripäevast 20% =29,34 * 20/100 = 5,86 kalendripäeva.

Puhkusereservi arvestuses võib ümardada puhkusepäevade jäägi täisarvuni. Seega on Sotsiaalkindlustusameti hüvitatav osa 6 puhkusepäeva tasu.

Sama loogika kehtib ka alaealise puhkuse arvutamisel.

 

15. Kuidas arvestatakse osalise- või puuduva töövõimega või alaealise töötaja puhkuse aegumist? Kas aegumine peatub mingiks perioodiks?

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 2017 kalendriaasta põhipuhkus aegub 01.01.2019, mis tähendab seda, et 2017 kalendriaasta puhkust saab kasutada 2017. ja 2018. aasta jooksul. Pärast seda on põhipuhkus aegunud.

Puhkuse aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust või on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Puhkuse aegumine lükkub edasi peatumise aja võrra. Näiteks viibib töötaja aastal 2017 kuus kuud lapsehoolduspuhkusel. 2017. aasta puhkust on töötajal õigus kasutada kuni 01.07.2019 (ehk 01.01.2019 + 6 kuud).