Sa oled siin

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused

Riik on aastatel 2018-2022 muutmas vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi. Soov on muuta töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks ja meie vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteem paindlikumaks.
Pikemalt on võimalik kõigist muudatustest lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehel: www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused. Muudatusi on palju ja seetõttu jõustuvad need järk-järgult. 
 

1. septembrist 2019 hakkasid kehtima need muudatused:
 

Vanemahüvitise suurust arvestame nüüd raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu sissetuleku alusel.
Loe edasi
 

Alates 1. septembrist 2019 sündivate lastega seoses ei maksta enam lapsehooldustasu. Enne seda kuupäeva sündinud laste vanematele ja kõigile, kellele oleme lapsehooldustasu määranud juba varem, maksame hüvitist edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.
Loe edasi

1. juulist 2020 hakkavad kehtima need muudatused:
 

Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 kalendripäevaks. Selle perioodi eest hakkame maksma isa täiendavat vanemahüvitist. Hüvitist saavad ka mittetöötavad isad.
NB! Pane tähele erisusi üleminekuperioodil! Loe edasi

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Loe edasi

 

 

 

Vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodi muutmine


1. septembrist 2019 arvestame vanemahüvitise suurust keskmise pikkusega rasedusele (üheksale kuule) eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel.

Eesmärk on, et alusperiood jääks kõigil sarnase aja kaugusele. Uue korra puhul on see alati lapse sünnist 9 kuu kaugusel.

 

Vanemahüvitise suuruse arvutamise alusperioodi leidmiseks: 
 

  • lahutame kõigepealt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud)
  • vanemahüvitise arvestame välja sellele 9 kuule eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekutelt makstud sotsiaalmaksu alusel.
  • Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutame tema hüvitise sama perioodi põhjal.


Näide: Kui laps sünnib 10. septembril 2019, lahutame lapse sünnikuust ehk septembrist 9 täispikka kuud = detsember 2018.
Arvesse lähevad seega detsembrile 2018 eelnenud 12 kalendrikuud.
Vanemahüvitise suuruse arvutame perioodi 1. detsember 2017- 30. november 2018 teenitud tulude alusel.

 

Täpse alusperioodi leidmisel on abiks vanemahüvitise kalkulaator!

Keda muudatus puudutab?

Kõiki, kes hakkavad 
vanemahüvitist saama pärast 1. septembrit 2019. 

Kui hakkasid hüvitist saama enne 1. septembrit, siis sind uus süsteem ei mõjuta - vanemahüvitise määrasime või maksmist jätkame vana korra järgi.
 

Uuele korrale üleminek puudutab perekonda juhul, kui:

 

  • Lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja laps sünnib 1. septembril 2019 või hiljem.
  • Lapse ema käis enne lapse sündi tööl ning rasedus- ja sünnituspuhkus (sünnitusleht) lõppes 31. augustil 2019 või lõpeb pärast seda.
  • Lapse emal oli muudel alustel õigus sünnitushüvitisele (näiteks FIE-d) ja tema sünnitushüvitise saamise periood lõppes 31. augustil 2019 või lõpeb pärast seda.

 

NB! Järjestikku sündinud laste puhul

ehk kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud kahe ja poole aastaseks, maksame seda vanemahüvitist, mis on lapsevanemale soodsam.
See tähendab, et kui sa pole vahepeal töötanud või oli teenitud tulu väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvestamisel, määrame uue hüvitise sama tulu alusel, nagu eelmise lapse puhul.
Loe pikemalt selle kohta, kui perre sünnib väikese vahega järgmine laps.

 

Alates 1. septembrist 2019 lõpeb järk-järgult lapsehooldustasu maksmine

 

  • Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata. Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi (vt näiteks Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus).
  • Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019, määrame ja
    maksame lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.
  • Samuti maksame lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga said juba lapsehooldustasu või kellele oleme selle varem määranud.  
    Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Pane tähele, et lapsehooldustasu ja lapsetoetus on erinevad toetused

Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastele lõpetatakse ainult lapsehooldustasu määramine! Lapsetoetuse ja kõigi muude peretoetuste maksmine jätkub!

Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest on 60 eurot lapse kohta kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetus on 100 eurot kuus. Lapsetoetust on õigus saada alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni (või 19-aastaseks saamiseni kui laps õpib).

Lapsehooldustasu suurus oli 38,36 eurot kuus alates vanemahüvitise saamise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui peres kasvab lisaks veel 3-8-aastaseid lapsi, oli nendega seoses lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus lapse kohta. 3-lapselistes ja suuremates peredes oli õigus lapsehooldustasu (19,18 eurot) saada ka kõigi kuni 8 aastaste lastega seoses.  

Loe pikemalt järk-järgult kaduvast lapsehooldustasust.

 
  • Näide 1: Laps sündis 31.08.2019 ja peres kasvab lisaks 4-aastane laps. Kehtib vana kord ning teise lapse sünniga seoses määrame lapsehooldustasu nii vastsündinule (38,36 eurot kuus) kui tema 4-aastase õe või vennaga seoses (19,18 eurot kuus). Lapsehooldustasu maksame mõlema lapse eest alates vastsündinuga seoses makstava vanemahüvitise lõppemisest kuni tema 3-aastaseks saamiseni ehk 31. augustini 2022.
  • Näide 2: Laps sündis 1.09.2019 ja peres kasvab lisaks 2-aastane laps, kellega seoses juba maksame perele lapsehooldustasu. Kuna uus laps sündis pärast uue korra kehtima hakkamist, siis tema sünniga seoses me perele enam lapsehooldustasu ei määra.
    2-aastase lapsega seoses maksame vanadel alustel perele lapsehooldustasu edasi seni, kuni hakkame vastsündinuga seoses maksma vanemahüvitist (see juhtub enamasti 70-110 päeva pärast lapse sündi). Sellest hetkest lõpetame 2-aastase lapsega seoses lapsehooldustasu maksmise, sest vanemahüvitisega samaaegselt ei maksta perele lapsehooldustasu ühegi lapse eest. Pärast vanemahüvitise saamise lõppu on vanem laps juba rohkem kui 3-aastane ning vana korra järgi tekkinud õigus temaga seoses lapsehooldustasu saada on lõppenud.
  • Näide 3: Laps sündis 01.09.2019 ja peres kasvab lisaks 4-aastane laps. Lapsehooldustasu ei määrata kummagi lapsega seoses.
 

 Alates 1. juulist 2020 kehtima hakkavad muudatused

 

 

Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus


Isa täiendav vanemahüvitis on uus vanemahüvitise liik. Hakkame seda määrama ja maksma alates 1. juulist 2020. Töötavatele isadele kaasneb sellega 30-päevane isapuhkus oma tööandja juurest. Eesmärk on võimaldada isadel rohkem laste kasvatamises osaleda.

Kellele?

Hakkab kehtima alates 1. juulist 2020!

 

  • Õigus saada kõigil isadel, kelle laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda.
  • Kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada ja ei ole juba ära kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele, on selle saamise õigus lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal.
  • Ema abikaasal on õigus ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks. 

 
 

Üleminekuperiood

Pane tähele, et uus süsteem kehtib ainult nende lastega seoses, kes sünnivad 1. juulil 2020 või pärast seda. Hoolimata sellest, millal oli lapse eeldatav sünnitähtaeg!

Et uus süsteem kehtiks, peab ka kogu uue süsteemi järgi võetav puhkus olema pärast 1. juulit 2020.
Uut isapuhkust ei saa kasutada varem, kui alates 1. juulist 2020!

See tähendab, et:

  • Isegi, kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 1. juulil 2020 või hiljem, aga laps sünnib tegelikult varem, kehtib isale vana kord. Tal on õigus kasutada vana süsteemi isapuhkust 10 tööpäeva.
  • Kui eeldatav sünnikuupäev on enne 1. juulit 2020, kuid laps sünnib tegelikult 1. juulil 2020 või hiljem, kehtib isale uus kord ja tal on õigus kasutada isapuhkust 30 kalendripäeva.

    NB! Välja arvatud juhul, kui isa on juba kahe kuu jooksul enne lapse sündi kasutanud vana süsteemi järgi ära oma õiguse 10-päevasele isapuhkusele! Sellisel juhul kehtib talle vana süsteem ja tal ei ole enam hiljem õigust "ülejäänud" 20 päeva välja võtta, isegi juhul, kui laps sündis 1. juulil 2020 või hiljem!

 

 

Mida peab teadma?

  • Saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. (NB! Arvesta üleminekuperioodi erisusega!)
  • Isa täiendava vanemahüvitise saamise ajal peab puhkama kõigi oma tööandjate juurest! Puhkuse kasutamise periood kantakse töötamise registrisse. Isapuhkust saab kasutada nii ühes osas kui osade kaupa. Töölepinguseadusest tulenevalt võib tööandja keelduda puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva.
  • Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ja tulu teenida! Ei kehti tavalise vanemahüvitise põhimõte, et maksimaalselt poole hüvitise ülempiiri (ehk 2020. aastal 1774,05 euro) teenimisel vanemahüvitis ei vähene.
  • Isadel, kes tööl ei käi (sh ka FIEd või nn vaba elukutse esindajad (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid) ning käsundus- ja töövõtulepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed või juriidilise isiku juhtorgani liikmed), saavad samuti isa täiendavat vanemahüvitist 30 kalendripäeva eest. Seda saab kasutada endale sobival ajal alates 30 kalendripäevast enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa saab ise otsustada, kas soovib hüvitist ühes osas või osade kaupa.
  • Kui perre sünnib pärast 1. juulit 2020 väikese vahega mitu last, on kõigi lastega seoses õigus kasutada 30-päevast isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist. Iga lapse hüvitist/puhkust tuleb kasutada erineval ajal - seda ei ole võimalik võtta välja mitme lapse eest korraga ega saada sellest tulenevalt samal perioodil mitmekordset hüvitist.
  • Mitmike puhul kehtib üks periood/hüvitis olenemata sündinud laste arvust.
  • Isa täiendavat vanemahüvitist võib saada nii perioodil, kui ema on vanemahüvitise või sünnitushüvitise saaja (30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva), kui ka hiljem, kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
  • Kui pere soovib, et isa saaks järjest nii tavalist vanemahüvitist kui isa täiendavat vanemahüvitist, siis esimesed 30 päeva loetakse alati isa täiendavaks vanemahüvitiseks. Tavalist vanemahüvitist võib isa hakata saama päevast, mil laps on vähemalt 70-päeva vanune ja ema sünnitusleht on lõppenud.
 

Kui suur on isa täiendav vanemahüvitis?

Isa täiendav vanemahüvitis arvestatakse välja samade reeglite alusel nagu tavaline vanemahüvitis.

Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Täpsemalt saab vanemahüvitise arvestamisest lugeda siit. Abiks on ka vanemahüvitise kalkulaator.

Vanemahüvitise alammäär on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär (2020. aastal 540 eurot). Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2020. aastal 3548,10 eurot.)

 

Vanemahüvitise maksmise periood muutub paindlikuks


Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
 

Kellel on õigus saada?

  • Alates 1. juulist 2020 on võimalik vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel – nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast!
  • Vanemahüvitist saab peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.


Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul.
Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata!