Sa oled siin

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused

Riik on aastatel 2018-2022 muutmas vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi. Soov on muuta töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks ja  vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteem paindlikumaks.
Pikemalt saab kõigist muudatustest lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehel: www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused. Muudatusi on palju ja need jõustuvad järk-järgult. 
 

1. septembrist 2019 hakkasid kehtima need muudatused:
 

Vanemahüvitise suurust arvestame nüüd raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu sissetuleku alusel.
Loe edasi
 

Alates 1. septembrist 2019 sündivate lastega seoses ei maksta enam lapsehooldustasu. Enne seda kuupäeva sündinud laste vanematele ja kõigile, kellele oleme lapsehooldustasu määranud juba varem, maksame hüvitist edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.
Loe edasi

1. juulist 2020 hakkavad kehtima need muudatused:
 

Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 kalendripäevaks. Selle perioodi eest hakkame maksma isa täiendavat vanemahüvitist. Hüvitist saavad ka mittetöötavad isad.
NB! Pane tähele erisusi üleminekuperioodil! Loe edasi

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Loe edasi

 

 

 Alates 1. juulist 2020 kehtima hakkavad muudatused

 

 

Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus


Isa täiendav vanemahüvitis on uus vanemahüvitise liik. Hakkame seda määrama ja maksma alates 1. juulist 2020. Töötavatele isadele kaasneb sellega 30-päevane isapuhkus oma tööandja juurest. Eesmärk on võimaldada isadel rohkem laste kasvatamises osaleda.

Kellele?

Hakkab kehtima alates 1. juulist 2020!

 

Kui laps sünnib enne 1. juulit või soovid isapuhkust kasutada varem, kehtib sulle vana süsteemi 10-päevane isapuhkus, mille eest maksab puhkusetasu tööandja!
Loe täpsemalt

  • Õigus saada kõigil isadel, kelle laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda.
  • Kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada ja ei ole juba ära kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele, on selle saamise õigus lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal.
  • Ema abikaasal on õigus ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks. 

 
 

Üleminekuperiood

Pane tähele, et uus süsteem kehtib ainult juhul, kui laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda. Hoolimata sellest, millal oli lapse eeldatav sünnitähtaeg!

Ka kogu uue süsteemi järgi võetav puhkus peab olema pärast 1. juulit 2020.
Uut isapuhkust ei saa kasutada varem, kui alates 1. juulist 2020!

See tähendab, et:

  • Isegi, kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 1. juulil 2020 või hiljem, aga laps sünnib tegelikult varem, kehtib isale vana kord. Tal on õigus kasutada vana süsteemi isapuhkust 10 tööpäeva.
  • Kui eeldatav sünnikuupäev on enne 1. juulit 2020, kuid laps sünnib tegelikult 1. juulil 2020 või hiljem, kehtib isale uus kord ja tal on õigus kasutada isapuhkust 30 kalendripäeva.

    NB! Välja arvatud juhul, kui isa on juba kahe kuu jooksul enne lapse sündi kasutanud vana süsteemi järgi ära oma õiguse 10-päevasele isapuhkusele! Sellisel juhul kehtib talle vana süsteem ja tal ei ole enam hiljem õigust "ülejäänud" 20 päeva välja võtta, isegi juhul, kui laps sündis 1. juulil 2020 või hiljem!

 

 

Mida peab teadma?

  • Saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. (NB! Arvesta üleminekuperioodi erisusega!)
  • Isa täiendava vanemahüvitise saamise ajal peab puhkama kõigi oma tööandjate juurest! Puhkuse kasutamise periood kantakse töötamise registrisse. Isapuhkust saab kasutada nii ühes osas kui osade kaupa. Töölepinguseadusest tulenevalt võib tööandja keelduda puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva.
  • Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ja tulu teenida! Ei kehti tavalise vanemahüvitise põhimõte, et maksimaalselt poole hüvitise ülempiiri (ehk 2020. aastal 1774,05 euro) teenimisel vanemahüvitis ei vähene.
  • Isadel, kes tööl ei käi (sh ka FIE-d või nn vaba elukutse esindajad (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid) ning käsundus- ja töövõtulepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed või juriidilise isiku juhtorgani liikmed), saavad samuti isa täiendavat vanemahüvitist 30 kalendripäeva eest. Seda saab kasutada endale sobival ajal alates 30 kalendripäevast enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa saab ise otsustada, kas soovib hüvitist ühes osas või osade kaupa.
  • Kui perre sünnib pärast 1. juulit 2020 väikese vahega mitu last, on kõigi lastega seoses õigus kasutada 30-päevast isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist. Iga lapse hüvitist/puhkust tuleb kasutada erineval ajal - seda ei ole võimalik võtta välja mitme lapse eest korraga ega saada sellest tulenevalt samal perioodil mitmekordset hüvitist.
  • Mitmike puhul kehtib üks periood/hüvitis olenemata sündinud laste arvust.
  • Isa täiendavat vanemahüvitist võib saada nii perioodil, kui ema on vanemahüvitise või sünnitushüvitise saaja (30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva), kui ka hiljem, kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
  • Kui pere soovib, et isa saaks järjest nii tavalist vanemahüvitist kui isa täiendavat vanemahüvitist, siis esimesed 30 päeva loetakse alati isa täiendavaks vanemahüvitiseks. Tavalist vanemahüvitist võib isa hakata saama päevast, mil laps on vähemalt 70-päeva vanune ja ema sünnitusleht on lõppenud.
 

Kui suur on isa täiendav vanemahüvitis?

Isa täiendav vanemahüvitis arvestatakse välja samade reeglite alusel nagu tavaline vanemahüvitis.

Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Täpsemalt saab vanemahüvitise arvestamisest lugeda siit. Abiks on ka vanemahüvitise kalkulaator.

Vanemahüvitise alammäär on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär (2020. aastal 540 eurot). Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2020. aastal 3548,10 eurot.)

 

Vanemahüvitise maksmise periood muutub paindlikuks


Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
 

Kellel on õigus saada?

  • Alates 1. juulist 2020 on võimalik vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel – nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast!
  • Vanemahüvitist saab peatada ja jätkata alates lapse 70-päevaseks saamisest kuni 3-aastaseks saamiseni.


Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul.
Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata!

 

 

 Alates 1. septembrist 2019 kehtivad muudatused

 

 

Muutus vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood


1. septembrist 2019 arvestame vanemahüvitise suurust keskmise pikkusega rasedusele (üheksale kuule) eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel.

Eesmärk on, et alusperiood jääks kõigil sarnase aja kaugusele. Uue korra puhul on see alati lapse sünnist 9 kuu kaugusel.

 

Vanemahüvitise suuruse arvutamise alusperioodi leidmiseks: 
 

  • lahutame kõigepealt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud. (Ehk keskmise raseduse pikkuse. Ka siis, kui laps oli enneaegne või kauem kantud.)
  • vanemahüvitise arvestame välja sellele 9 kuule eelnenud 12 kalendrikuu töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu põhjal.
  • Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutame tema hüvitise sama perioodi põhjal.


Näide: Kui laps sünnib 10. septembril 2019, lahutame lapse sünnikuust ehk septembrist 9 täispikka kuud = detsember 2018.
Arvesse lähevad seega detsembrile 2018 eelnenud 12 kalendrikuud.
Vanemahüvitise suuruse arvutame perioodi 1. detsember 2017- 30. november 2018 teenitud tulude alusel.

 

Täpse alusperioodi leidmisel on abiks vanemahüvitise kalkulaator!

 

Alates 1. septembrist 2019 lõpeb järk-järgult lapsehooldustasu maksmine

 

  • Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata. Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi (vt näiteks Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus).
  • Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019, määrame ja
    maksame lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.
  • Maksame lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga said juba lapsehooldustasu või kellele oleme selle varem määranud.  
    Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Pane tähele, et lapsehooldustasu ja lapsetoetus on erinevad toetused

Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastele lõpetatakse ainult lapsehooldustasu määramine! Lapsetoetuse ja kõigi muude peretoetuste maksmine jätkub!

Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest on 60 eurot lapse kohta kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetus on 100 eurot kuus. Lapsetoetust on õigus saada alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni (või 19-aastaseks saamiseni kui laps õpib).

Lapsehooldustasu suurus oli 38,36 eurot kuus alates vanemahüvitise saamise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui peres kasvab lisaks veel 3-8-aastaseid lapsi, oli nendega seoses lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus lapse kohta. 3-lapselistes ja suuremates peredes oli õigus lapsehooldustasu (19,18 eurot) saada ka kõigi kuni 8 aastaste lastega seoses.  

Loe pikemalt järk-järgult kaduvast lapsehooldustasust.