Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused

 

Riik on aastatel 2018-2022 muutmas vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Soov on muuta töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks ja  vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem paindlikumaks.

Pikemalt saab kõigist muudatustest lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehel: www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused. Muudatusi on palju ja need jõustuvad järk-järgult. 

 

Vanemahüvitise maksmise periood muutub paindlikuks

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
 

Kellel on õigus saada?

  • Alates 1. juulist 2020 on võimalik vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel – nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast!
  • Vanemahüvitist saab peatada ja jätkata alates lapse 70-päevaseks saamisest kuni 3-aastaseks saamiseni.

Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul.
Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata!

Peatatud vanemahüvitise periood lõppeb uue lapse sünniga ning talle uue vanemahüvitise määramisega, seega tuleb väikese vahega sündiva järgneva lapse puhul juba peatatud vanemahüvitise osas eriti tähelepanelik olla. 

Näide: Vanemal on õigus 435 päevale vanemahüvitisele. Peale 300 päeva möödumist peatab ta vanemahüvitise saamise. Talle sünnib kolme kuu pärast uus laps, kellele määratakse uus vanemahüvitis. Esimese lapse eest üle jäänud 135 päeva läheb aga kaduma.

 

 

Alates 1. septembrist 2019 lõpeb järk-järgult lapsehooldustasu maksmine

 

  • Pärast 31. augustit 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata. Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi (vt näiteks Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus).
  • Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019, määrame ja
    maksame lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.
  • Maksame lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga said juba lapsehooldustasu või kellele oleme selle varem määranud.  
    Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Pane tähele, et lapsehooldustasu ja lapsetoetus on erinevad toetused

Pärast 31. augustit 2019 sündinud lastele lõpetatakse ainult lapsehooldustasu määramine! Lapsetoetuse ja kõigi muude peretoetuste maksmine jätkub!

Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest on 60 eurot lapse kohta kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetus on 100 eurot kuus. Lapsetoetust on õigus saada alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni (või 19-aastaseks saamiseni kui laps õpib).

Lapsehooldustasu suurus oli 38,36 eurot kuus alates vanemahüvitise saamise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui peres kasvab lisaks veel 3-8-aastaseid lapsi, oli nendega seoses lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus lapse kohta. 3-lapselistes ja suuremates peredes oli õigus lapsehooldustasu (19,18 eurot) saada ka kõigi kuni 8 aastaste lastega seoses.  

Loe pikemalt järk-järgult kaduvast lapsehooldustasust.

 

 

Sünnitoetuse ja vanemahüvitise maksmine surnult sünni korral

Lähitulevikus jõustub seadusemuudatus, mille alusel maksab sotsiaalkindlustusamet välja sünnitoetust ja 30 päeva eest vanemahüvitist emale, kes ei saanud sünnitushüvitist, ning isa täiendavat vanemahüvitist neil juhtudel, kui laps on surnult sündinud.

Emal, kel ei olnud ravikindlustuse seaduse alusel õigus sünnitushüvitisele, tekib õigus vanemahüvitisele surnult sünni kuupäevast ning kestab sellest alates 30 päeva järjestikku. Selle perioodi jooksul on tagatud emale ravikindlustus.

Erinevalt tavalisest vanemahüvitisest ei saa surnult sünni korral (isa täiendavat) vanemahüvitist mitmes osas võtta, st kõik 30 päeva tuleb võtta järjestikku. Kui isa on isa täiendavat vanemahüvitist kasutanud enne lapse surnult sündi, väheneb hüvitise pikkus peale sündi nende päevade võrra, mis isa hüvitist kasutas.

Nii sünnitoetuse, ema 30 päeva ulatuses vanemahüvitise kui isa täiendava vanemahüvitise saamiseks tuleb sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses esitada vastav vabas vormis taotlus, millele on lisatud tervishoiuteenuseosutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta. Sünnitoetust makstakse vaid ühele vanemale, ema ja isa saavad oma vanemahüvitisi välja võtta samal ajal (ehk 30 päeva ulatuses peale sündi). Vanemahüvitis makstakse välja nagu tavalist vanemahüvitist, s.t eelmise kuu eest iga kuu 8. kuupäeval, sünnitoetus aga jooksva kuu eest.

Õigus isa täiendavale vanemahüvitisele surnult sünni korral on tagasiulatuvalt kõikidel isadel, kui sünd toimus alates 01.07.2020 kuni kõnealune seadusemuudatuse kehtima hakkamise ning edasise maksmise reguleerimiseni.

2022. aasta 1. aprillist süsteem muutub ning surnult sünni puhul tekib vanematel õigus jagatavale vanemahüvitisele.

 

Töötuna oldud aeg vanemahüvitise arvestusperioodi jooksul

Alates 1. juulist 2021 ei võta Sotsiaalkindlustusamet enam arvesse vanemahüvitise arvestamise arvestusperioodil Eesti Töötukassas töötuna arvel oldud aega. Töötuna arvel oldud aeg lahutatakse arvestusperioodi kalendripäevade  arvestusest ning sel perioodil saadav väiksem sissetulek ei vähenda vanemahüvitist.

Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse vaid ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel.

Kui hetkel arvestatakse arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud aeg, siis selle meetme eesmärk on vähendada koroonakriisist tekkinud töötuse mõju perede toimetulekule.

Juhul, kui lapsevanem arvestusperioodil koondati ning talle maksti koondamishüvitist, seda perioodi (olenevalt staažist 30-60 päeva) töötuna arvel oldud ajana ei käsitleta ning arvestusperioodi kalendripäevadest ei lahutata, välja arvatud juhul, kui lapsevanem saab tööandja poolt koondamishüvitist ning on samal ajal Töötukassas töötuna arvel. Koondamishüvitist käsitletakse vanemahüvitise suuruse arvestamisel nagu tavalist sotsiaalmaksustatavat tulu.

Kui lapsevanem on arvestusperioodil saanud erivajadusega lapse vanema toetust, lahutatakse arvestusperioodi kalendripäevade arvust tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil võlaõiguslik leping oli peatunud. Seega tasustamata puhkusel olemine sellisel juhul vanemahüvitist samuti ei vähenda.